Telegrami järjejutt: David Inuaki, VI osa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

18. mai 2013 kell 13:47



space-debris-1

Pilt: Universe Today

Jätkame Telegrami kolmanda järjejutuga raamatu “Inuaki – reptiil minu sees” põhjal, mis on vestlus Rumeenia psühholoogi Aryana Havahi ja ebatavalise poisi Davidi vahel. Poiss ütleb, et minevikus oli ta kehastunud planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Teraapiasessioonidel räägib David Aryanale sellest planeedist ja sealsest elust, aga ka meie planeedist Maa ja enda Maale tulemise eesmärgist. Psühholoogi poolt kirja pandud loo on eesti keelde tõlkinud kosmosepsühholoog Aigar Säde.

A: Eelmisel kohtumisel peatusime sellel, et sa tulid siia, et tuua läkitus. Kas saame sellest üksikasjalikumalt rääkida?
D: Jah, kuid enne seda tahaksin jutustada sulle planeedi Inua ajaloost.

A: Hästi.
D: Väga ammu, kusagil 800 000 aastat tagasi, kui arvestada Maa suvede arvu, oli Inua sarnane Maale. See oli asustatud primitiivsete olenditega, kes olid praeguste inuakidega vaid kaugelt suguluses. Nad ei olnud mõistuslikud olendid ja neil polnud ühtki neist võimetest, mis on inuakidel praegu. Nende rikkus oli vaid puhas vesi, maa, mineraalid, kristallid ja räni. Nende rikkuste tõttu sattusid nad galaktiliste küttide sihtmärgiks.

Ükskord peatus planeedil laev. See oli väikeste mõõtmetega, väga sarnane nendele aparaatidele, mida seal kasutatakse praegu. Pilootideks oli kaks kummalist olendit, väga arenenud, kuid agressiivsed. Nad uurisid pinnast, võtsid proove ja lendasid ära, võttes kaasa kaks inuaki last. See osa planeedi elanikest, kes astus nendega kontakti, uskus, et nad olid üleloomulikud olendid. Selle põhjuseks oli laev, millega nad kohale lendasid ja samuti kummaline ese, mille nad paigaldasid maapinnale. Kui me vaataksime seda täna, siis meenutaks see paraboolset antenni, kuid arvestades selle aja elanike arengutaset, polnud midagi imelikku selles, et nad hakkasid seda kummardama. Peale seda, kui nad ära lendasid, möödus päris palju aega, umbes kaks põlvkonda… Kas sulle jäi midagi selgusetuks?

A: Jah. Kas inuakid elasid sel ajal sama vanaks?
D: Ei, kõige vanem olend planeedil oli 40–50 maist aastat.

A: Kas Inua oli siis samasugune nagu praegu? Mõtlen kliimat, reljeefi…
D: Tol ajal sõltus Inua ilma kapriisidest. Äikesed olid ebatavaliselt tugevad, kuid lühiajalised. Nagu ma aru olen saanud, olid olemas talved ja need olid väga külmad. Olid mäed, künkad ja tasandikud, kuid mitte seal, kus need on praegu.

A: Kas ohud olid? Kiskjad loomad, taimed?
D: Kõige suurem oht varitses vees. Seal elasid olendid, kes olid sarnased ülisuurtele krokodillidele, kes aeg-ajalt roomasid pinnale ja hävitasid elanikkonda. Seepärast harjusid inuakid magama kaljude otsas või puudel. Nad ehitasid endale hütid liaanitaolistest nööridest ja magasid seal.

A: Aga kas loomad olid?
D: Jah.

A: Kas neid tapeti ja kasutati toiduks?
D: Jah.

A: Kas toitu valmistati? Kas tuli oli olemas?
D: Jah, kuid mitte sellisel kujul nagu praegu. Neil ei olnud tikke ega tulemasinaid, kuid olid teatud kohad, kust väljus tuli. See oli looduslik.

A: Aga mida nad sõid?
D: Taimi, kuid neid ei töödeldud. Nad lihtsalt avasid need ja sõid. Igal juhul nõusid neil polnud. Relvad tehti kivist, puidust ja taimedest valmistatud nöörist.

A: Mida nad jõid?
D: Vett.

A: Merest?
D: Ei, allikatest. Nad kartsid merele läheneda ja merevett ei tohtinud juua.

A: Aga miks oli keskmine eluiga nii lühike?
D: Sest enamasti nad tapeti või hukkusid ise ettevaatamatuse tõttu. Olid ka haigused ja sõjad nende vahel.

A: Miks nad sõdisid?
D: Nad elasid suletud gruppides, klannides, ja kui kohtasid teisi, tungisid neile kallale.

A: Kas neil olid juhid?
D: Juhiks oli alati kõige vanem. Kui ta suri, sai ta koha vanuselt järgmine.

A: Kas neil olid pulmad?
D: Igaüks oli sellega, kellega tahtis, kuid ainult oma suguharust.

A: Selge.
D: Nagu ma rääkisin, möödus kaks põlvkonda pärast nende olendite külaskäiku.

A: Mul on veel üks küsimus: kuidas need olendid välja nägid?
D: Nad olid sarnased praegustele inuakidele, kuid neil oli tumehall nahk ja hallikad silmad. Sarnased selles mõttes, et neil oli samasugune kehahoiak, ainult et seljal, kogu selgroo ulatuses, olid neil jämedad, pruunikasrohelised okkad. Ja nahk oli neil krobeline. Ja neil oli eriline lõhn.

A: Milline lõhn?
D: Imelik, just nagu hiirtel ja väävlil.

A: Olid nad head?
D: Alguses uskusid kõik, et nad on väga head. Nad saavutasid elanikkonna usalduse sellega, et saabusid koos kahe olendiga, kes olid väga sarnased kohalikele elanikele. Inuakid ei saanud aru, et need olid eelmisel korral nende seast kaasa võetud inuakide järglased. Tänu nendele algas kahe liigi koostöö väga hõlpsalt. Nad tõid arengu planeedile ja selle elanikele, õpetasid neid kasutama nii lihtsaid relvi kui ka keerukaid masinaid, näitasid, kuidas töötada tulega. Nad valisid mõned erilisteks, nimetasid nad pealikeks ja õpetasid neile, kuidas hoida ohjes elanikkonda. Need olendid valmistasid peenikesed metallist võrud ja panid neile pea peale, kinnitades, et sel moel on nad kaitstud kurja eest. Nad hävitasid koletised veest, et võiks töötada vee peal ja rannikul. Kuid inuakid ei märganud, et uued olendid, kes sündisid koloniseerimise käigus, erinesid oma vanematest. Väliselt olid nad väga sarnased, kuid palju võimsamad praktikud, nobedamad ja võimekamad.

A: Miks?
D: Sest nad ühendasid oma geneetilise materjali inuakide geneetilise materjaliga, seejärel siirdati elanikkonda selle tulemus, millest sai alguse uus põlvkond.

A: Milleks neil seda vaja oli?
D: Neile oli vaja tarku töölisi, kes oleks võimelised küpselt arutlema ja töötama seadmetega, mis nad tõid.

A: Aga mida nad tegelikult otsisid?
D: Kulda, räni, kristalle ja muud liiki maavarasid.

A: Mille jaoks nad saadut kasutasid?
D: Enamiku saagist saatsid nad koju. Nad kasutasid seda oma laevade jaoks, kuid peamiselt selleks, et kindlustada oma liigi ellujäämine.

A: Aga kes nad sellised olid?
D: Nad nimetasid end anunnakkideks. Nende liik tuli Draakoni tähtkujust.

A: Kas see ristamine oli edukas?
D: Ühest küljest jah, sest inuakid arenesid väga jõudsalt. Nad hakkasid tungima asjade olemusse, arutlema ja asju arendama. Nad ehitasid endile maa peale majad ja organiseerisid midagi linnade taolist.

A: Kas kõik olid muudetud?
D: Alles jäid mõningad isoleeritud klannid, kuid anunnakid hävitasid nad, pidades neid agressiivseteks.

A: Kas pärast geneetilist muutmist pikenes eluiga?
D: Inuakide eluiga pikenes tänu sellele, et polnud enam ohtusid. Enam polnud sõdu, vägivaldset surma, toit muutus mitmekesisemaks tänu uutele saabunud olenditele, kes õpetasid inuakisid maad harima. Vahel juhtusid tööõnnetused, kuid väga harva. Ainsaks probleemiks oli see, et aeg-ajalt kadusid üksikud isikud. Kuid anunnakid rääkisid, et nad kandusid kõrgemale olemise tasandile, sest olid erilised. Anunnakid positsioneerisid end kui ülemjumalaid, kõrgemaid juhte.

A: Midagi religioonitaolist?
D: Jah, ainult et vale religiooni. Inuakid võtsid oma esivanematelt üle idee sellest, et minevikus tulid anunnakid ja jäid selleks, et meid kaitsta.

A: Kui kaua kestis kolonisatsioon?
D: Umbes 30 000 aastat. Selle aja jooksul elasid nad rahulikult.

A: Ja mis siis juhtus?
D: Kord võttis üks inuaki ära võru, mille ta oli saanud sündides. Algul võttis ta selle ära ainult siis, kui anunnakid teda ei näinud. Aga kui ta oli seda teinud mitmeid kordi, hakkas ta taipama isandate tegelikku olemust, ta hakkas tundma paha lõhna ja negatiivset vibratsiooni. Pärast nägi ta, kuidas nad söövad inuakisid.

A: Mida tähendab “söövad”?
D: Väga lihtsalt. Ainult et see oli veel omamoodi rituaal.

A: Milline rituaal?
D: Nad kinnitasid metallvõru külge kaks niiti, mis omakorda olid kinnitatud ülisuure kristalli külge. Siis riputati ohver pea alaspidi üles ja lõigati tal kõri läbi. Veri koguti erilisse anumasse, millest seejärel jõid ringiratast kõik juuresolijad. Seejärel nüliti nahk, liha jaotati omavahel, aga jäänused visati merre.

A: See tähendab, et tegelikult olid nad halvad?
D: Nad olid väga halvad. Nüüd on neist teada palju rohkem. Nad on negatiivsed olendid. Võid neid võrrelda rändrohutirtsudega, kes tulevad, anastavad, tapavad, varastavad ressursid, reostavad planeedi, aga seejärel hülgavad selle ja lähevad uut kohta otsima.

A: Miks nad nii teevad?
D: Sest nende planeedid on ressurssidevaesed ja praegusel ajal eluks kõlbmatud. Nad jätkavad kui liik, kuid selle jaoks on neile hädavajalikud kristallid. Nende laevad ja seadmed on valmistatud kulla sulamitest ja ränist. Nad ei saa üksteist tappa ja seepärast on neil vaja otsida mujalt toitu juurde.

A: Kas nad söövad ainult liha?
D: Toiduks kasutavad nad ainult liha ja veel toituvad nad… elust.

A: Mis tähendab “elust”?
D: Nad hoiavad kristallis, mida nad kasutavad ohvririitustel… kuidas seda sulle öelda… surmahetke tunnet… ja aeg-ajalt puudutavad nad seda, et üle võtta vibratsiooni.

A: Mida tähendab “surmahetke tunne”?
D: Energia, mis vabaneb surmahetkel, on väga võimas. Sama võimas nagu energia eostumise hetkel. Just seda nad mahutasid kristalli ja kasutasid, kui see oli hädavajalik.

A: Hästi, aga mida tegi see energia?
D: Selle abil nad elavad. Sa pead teadma, et nad on kaotanud isegi mälestuse suvalisest positiivsest kogemusest. Nad ei tunne armastust. Nad ei ole võimelised seda avaldama, veel enam – nad hoiduvad sellest kramplikult eemale. Nad on kõige negatiivsemad olendid Universumis. Neil ei ole südametunnistust, ei haletsust, ei kaastunnet. Nende ainus eesmärk on liigi säilitamine.

A: Kas nad ka praegu elavad Inual?
D: Ei, nad jätsid planeedi ammu maha. Kuid nad asusid sellel üle 200 000 aasta.

A: Mulle meenub, et ütlesid 30 000 aastat!
D: 30 000 aastat hoidsid nad inuakisid orjuses, kui nii võib öelda. Täpsemalt öeldes tõusid inuakid nende vastu üles 30 000 aastat tagasi. Hakkasid tõsised vastasseisud, kus kaotati palju elusid mõlemal poolel. Siis näis, et kõik lahenes, sest anunnakid otsustasid ära lennata. Kuid see oli pettus, nad lihtsalt jätsid sellise mulje. Nende jaoks kõrgemate inuakide abiga ehitasid nad midagi maa-aluste baaside sarnast, kus nad varjusid umbes 20 000 aastat. Sealt nad juhatasid planeeti, tegeldes kogu aeg samade asjadega.

A: Kas inuakid ei märganud midagi?
D: Ei. Seda enam, et nad määrasid juhikohtadele inuakisid, kes neid aitasid – kes mängisid topeltmängu, teenides tegelikult anunnakke.

A: Jah, kuid nad surid ju…
D: Surid, jättes järglasi, spetsiaalselt õpetatud selle eesmärgi teenimiseks.

A: See tähendab, et Inual oli maisele valitsusele sarnane mudel.
D: Jah. Selline juhtimismudel on Maatriksis olemas.

A: Aga kuidas juhtus, et me valisime just selle mudeli?
D: Kui see võeti vastu ühehäälselt teatud momendil. Kui sa midagi vastu võtad ja sinuga liituvad teised, satud sa Maatriksi segmenti, kus asub info ja võimalik ideede täitumine.

A: Kuidas te sellest vabanesite?
D: See toimus alles peale seda, kui paljud põlvkonnad nende orjad olid olnud. Teatud hetkel Inua ajaloos toimus vibratsiooniline hüpe. Uus energeetiline olek ei võimaldanud anunnakkidel enam sellel planeedil elada. Kõik oli lihtne – nad ei võinud jääda ja seepärast läksid ise ära.

A: Kuhu nad läksid?
D: Suundusid teistele taevakehadele. Nad otsivad põhiliselt planeete, mis sobivad neile atmosfääri ja ressursside poolest.

A: Kas inuakidele jäi nende geneetiline pärand?
D: Jah, kaasajal võib inuakkidel leida seda DNA-st. Hüppe momendist kulus peaaegu 1000 aastat selleni, et kõrvaldada negatiivsed tagajärjed. Pean silmas, et täielikult.

A: Nagu ma aru saan, elavad inuakid juba kaua aega, käitudes ainult positiivselt.
D: Jah. Ja see tähendab, et kõike saab muuta. Hädavajalik on vaid soov.

A: Kas inuakid mõistsid juba enne hüpet, kes nad tegelikult on?
D: Ainult mõned. Tegelikult oli kõik korraldatud lihtsalt täiuslikult. Inuad juhtisid anunnakkide alluvad, kõik selles ilmas oli korraldatud nii, et tõde varjata. Need, kes rääkisid rohkem, kui lubatud oli, kõrvaldati või allutati erilistele protseduuridele, mis hävitasid nende tahte ja vastupanuvõime. Ühiskonna struktuur oli korraldatud nii, et kõik jäid abituks.

A: Aga tänased inuakid on siis segu mineviku inuakidest ja anunnakkidest?
D: Jah.

A: Seega on siis inuakid need, kes nad on, tänu anunnakkidele.
D: Jah, praegused inuakid kui liik arenes ka tänu anunnakkide geneetilisele mõjule.

A: See tähendab, et anunnakid on mingil määral kõrgem rass?
D: Nad olid inuakidest kõrgemal paljude parameetrite osas. Esmalt selles, mida me nimetame intellektiks. Seejärel, nad olid telepaadid. Nad omasid kunsti suhelda vahemaade tagant, omasid võimet mõjutada mõtlemist ja mitte viimases järjekorras, valdasid arenenud tehnoloogiat.

A: Tähendab, nad olid need, keda me nimetame paranormaalseteks.
D: Jah.

A: Aga kas nad andsid inuakidele osa oma võimeid geneetilise ristamise teel?
D: Muidugi andsid, kuigi üritasid seda vältida. Just sellel põhjusel mürgitati inuakisid tuhandete aastate jooksul erinevate ainetega – neid lisati vette, õhku ja pinnasesse.

A: Mis ained need olid?
D: Ained, mis blokeerisid ligipääsu sellele infogeenile. Need võimed avaldusid alles pärast hüpet.

A: Sain aru. Kuid kogu idee seisneb selles, et inuakid saavutasid sellise arengutaseme tänu anunnakkidele.
D: Jah.

A: See tähendab, et kui neid poleks olnud, poleks Inua saanud selliseks, nagu on praegu.
D: Jah, täpselt.

A: See tähendab, et antud kolonisatsioon, mingil moel, oli ette määratud selleks, et planeet saaks areneda.
D: Jah. Ka neid tuleb kuidagi kasutada. Universumis pole midagi loodud asjata.

A: Kas anunnakid on vana rass?
D: Nad ilmusid ühtede esimestena Universumis.

A: Kas nad on samuti Maatriksist?
D: Kõik pärineb Maatriksist ja sinna ka tagastub.

A: Kuid neil on oma koht, oma segment Maatriksis. Kui nad geneetiliselt muutsid Inua elanikkonda, tähendab see, et see kandus ka nende segmenti.
D: Ei, nad jäid Inua segmenti. Planeedid ja nende asukad hoiavad vahendeid.

A: Aga inuakid, kes surid enne elanikkonna geneetilist muutmist?
D: Ka nemad jäid Inua segmenti ja taaskehastudes omandasid anunnakkide DNA.

A: See tähendab, et oma segmendist välja ei saa, olenemata sellest, kui arenenud oled.
D: Nii see on. Kõik väljuvad kas korraks või mitte kunagi.

A: Aga meie pühakud, kes, nagu räägitakse, läksid Jumala juurde?
D: Nad läksid Maatriksisse, planeedi Maa segmenti, kust nad kehastuvad tagasi, kui see möödapääsmatu on või jäävad sinna kui juhid. See toimub nendega, kes on omandanud kõik õppetunnid ja on näidanud seda tegudes.

A: Nagu ma aru sain, võid minna teise segmenti ainult koos kõigiga.
D: Jah, me oleme – üks. Meie ja meie planeet. Me saame areneda ainult koos.

A: Aga kui enamus areneb, aga osa mitte? Mis nendest saab?
D: Kui me räägime vahetult Maast, mis valmistub suurteks muutusteks, siis võib olukord näida veidi teistmoodi. Astraalkeha ei soorita hüppeid just sageli – selleks on vaja tingimata sadu tuhandeid aastaid ettevalmistusi. Sellel ajaperioodil kehastuvad inimesed Maale, omandades erinevaid vibratsioone, õppides planeeti ja selle emotsioone kõigist aspektidest lähtuvalt. Praegu oletatakse, et Maatriksi tasandil oleme me ette valmistunud. Need, kes ei vasta nõuetele, viiakse Maatriksisse niikauaks, kuni hüpe on täielikult sooritatud. Siis juba otsustatakse, kes neist saab võimaluse Maale tagasi pöörduda. Ülejäänud eraldatakse sellest segmendist ja viiakse üle uude, selleks spetsiaalselt loodusse. Seal saavad asuma hinged Maatriksi erinevatest segmentidest, mis vastab nende vibratsioonitasemele. Nad ühinevad, luues niimoodi uue Maatriksi segmendi.

A: See tähendab, et nad alustavad kõike algusest?
D: Jah.

A: Ja neil tuleb uuesti kehastuda?
D: Jah. Teisel planeedil. Uuel.

A: Täpselt nagu siin? Unustades, et nad juba elasid?
D: Jah, see on Maatriksi seadus.

A: Kas inuakid samuti unustasid?
D: Muidugi. Nagu ma ütlesin, see on seadus.

A: See tähendab, et need, kes ei allu enamusele, jäävad meist maha?
D: Võib-olla vähemus.

A: See on?
D: Planeet sooritab hüppe. Ka inimestel tuleb see sooritada. See on see, mis toimub. See toimub absoluutselt täpselt. Need, kes pole ette valmistatud, saavad segmendist automaatselt kõrvaldatud.

A: Kuid sa rääkisid, et tooni annab enamus!
D: Jah, kuid praegu on erijuhus – sellist juhtub väga harva. Seepärast on kogu tähelepanu pööratud Maale. Eriti seetõttu, et füüsilise keha säilitamine sellisena, nagu see on, toimub kogu Universumis esmakordselt.

A: Kas inuakid ei säilitanud füüsilist keha?
D: Säilitasid, kuid kui vormi. Nüüd on neil teine struktuur, tihedus, aju on muudetud, ja närvisüsteem. Nad on praegu teistsugused võrreldes sellega, kes olid varem. Kuid väline mulje on säilinud.

A: Me jääme täpselt samasugusteks?
D: Jah, nii tahetakse.

A: Aga kui see ei õnnestu?
D: Seda ei tea peale Jumala keegi. Kui ei õnnestu, siis järelikult ei pidanudki.

A: Aga mis juhtub Maaga, kui ei õnnestu?
D: See lakkab eksisteerimast. Samuti nagu Päikesesüsteem. Kuid ma arvan, et läbikukkumist ei toimu. Meie Päikesesüsteemi planeedid hakkasid muutuma. Ja need ja Päike valmistuvad. See oleks asjatu energiakulu, kui Maatriks lubaks midagi taolist. Mõtle, planeedil kulus ju miljoneid aastaid selleni jõudmiseks. Milleks pingutada, et jõuda täieliku hävinemiseni? Universumis on kõigel oma tähendus, mitte miski ei lähe asjatult kaduma.

A: Kuid alati on olemas väike võimalus, et meil see ei õnnestu.
D: Alati eksisteerib vähemalt kaks võimalust, kuid ma arvan, et kõik sujub hästi.

A: Loodame.
D: Tahaksin tänaseks lõpetada ja järgmisel korral rääkida Maast.

Allikas: Havah Aryana “Inuaki – Reptilianul din mine”

Tõlge: Aigarsade.com

Pilt: Universe Today

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt