Hando Tõnumaa: Miks Kuu-missioonide skeptikute arv üha kasvab?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. juuli 2019 kell 10:49



20. juulil 2019 täitub 50 aastat ajaloolisest hetkest, mil väidetavalt jõudsid USA astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin esimeste inimestena Kuu pinnale. Seda 50 aastat tagasi sündinud lugu peetakse inimkonna ja teaduse suurimaks saavutuseks. Aga miks on siis nii, et Kuu-missioonides kahtlejaid üha juurde tuleb?

 

Apollo Kuu-reisid on ühed enim kõneainet pakkunud ja küsimusi tekitanud sündmusi ajaloos, sest Kuu-missioonide ehtsuses oli kahtlejaid juba 1960ndatel ning aastakümnetega on skeptikute hulk järk-järgult suurenenud. Asi ei ole selles, et need skeptikud oleksid kõik vähese haridusega ullikesed, kes ei mõista teadust, kaugel sellest. Pole mõtet skeptikutele soovitada kooli tagasi minemist või lisakursuste võtmist, lootuses, et ehk siis hakkavad nad Apollo Kuu missioone tõepähe võtma. Tegelikult on enamus skeptikud sellised inimesed, kes varem uskusid neid lugusid, aga enam mitte. Täna on Apollo Kuu-missioonide tüng üks kuumemaid vandenõuteooriaid ja siinkohal toon teieni 11 mõtlema panevat seika, mis Apollo Kuu-missioonide skeptikutele kõneainet pakuvad.

 

  1. NASA väidab, et nad viisid inimesed Kuule oma kõige esimesel katsel

Millest käib üldse jutt? Üks riigi organisatsioon väidab, et 50 aastat tagasi nad lennutasid inimesed 400 000 km kaugusele Kuule ja tagasi ning seda oma kõige esimesel katsel. Kui keegi teine, aga mitte valitsus, ütleks, et me käisime 400 000 km kaugusel Kuu peal, siis vaevalt keegi sellist väidet usuks, aga kui valitsus ütleb, et näe, me käisime Kuul, siis massid ütlevad : “Aga muidugi, te olete ju nii targad, teil on teadlased, jne.”

Oletame, kui näiteks kunagine lennufirma Pan Am oleks väitnud, et 50 aastat tagasi käisid nemad koos inimestega Kuu peal, kas siis massid ka usuks seda? 1960ndatel müüs Pan Am isegi pileteid Kuu-reisidele, mida nad lubasid enne sajandi lõppu korraldama hakata.

 

  1. NASA pole pea 50 aastat suutnud uuesti inimesi Kuu peale viia

Skeptikutele teeb nalja see, et NASA pole pea 50 aastat (!) suutnud uuesti Kuule minna, mis sest, et tehnoloogia ja teadus on poole sajandi jooksul hüppeliselt arenenud. Võta ükskõik, milline teaduslik saavutus või tehniline lahendus ning võrdle seda 50 aasta tagusega, olgu selleks autod, telefonid, televiisorid jne… Siia nimekirja ei saa isegi panna selliseid nähtuseid nagu nutitelefonid, internet, plokiahelad jne, sest neid polnud veel leiutatud 50 aastat tagasi. Arvutid, mis olid NASA-l toona kasutada, olid nõrgemad kui suvalised mobiiltelefonid, mida saab osta bussipeatusest ning täna pole NASA-l raha või tehnoloogiat, et uuesti Kuule minna? NASA 2019. aasta eelarve on 20,7 miljardit $, see teeb 56 miljonit $ päevas. Ja kui siia lisada veel need kümmekond kosmoseagentuuri, mis üle maailma “teadust” teevad, siis tekib paratamatult küsimus, et “millega te seal tegelete üldse?“.

 

  1. NASA väidab, et Apollo 11 telemeetria andmed ja salvestused on ära kaotatud

USA teabevabaduseseadus (Freedom of Information Act – FOIA) annab tavakodanikele õiguse valitsusasutustelt välja nõuda dokumente, mis ei ole salastatud. Kui NASA-le esitati palve näha Apollo 11 telemeetriaandmeid ja originaalvideosalvestusi, teatas NASA, et nad on need kõik ära kaotanud. NASA väidab, et kassetid salvestati üle, et kulusid kokku hoida ning ca 300 kastitäit Apollo Kuu reisidega seonduvat on lihtsalt ära kadunud.

Naljakas on veel ka see, et aastate jooksul on NASA oma lugu muutnud:

“Me salvestasime kassetid üle“ (NPR)

“Me kaotasime kassetid ära“ (The Vintage News)

“Me müüsim