Hando Tõnumaa: Miks Kuu-missioonide skeptikute arv üha kasvab?

20. juuli 2019 kell 10:49



20. juulil 2019 täitub 50 aastat ajaloolisest hetkest, mil väidetavalt jõudsid USA astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin esimeste inimestena Kuu pinnale. Seda 50 aastat tagasi sündinud lugu peetakse inimkonna ja teaduse suurimaks saavutuseks. Aga miks on siis nii, et Kuu-missioonides kahtlejaid üha juurde tuleb?

 

Apollo Kuu-reisid on ühed enim kõneainet pakkunud ja küsimusi tekitanud sündmusi ajaloos, sest Kuu-missioonide ehtsuses oli kahtlejaid juba 1960ndatel ning aastakümnetega on skeptikute hulk järk-järgult suurenenud. Asi ei ole selles, et need skeptikud oleksid kõik vähese haridusega ullikesed, kes ei mõista teadust, kaugel sellest. Pole mõtet skeptikutele soovitada kooli tagasi minemist või lisakursuste võtmist, lootuses, et ehk siis hakkavad nad Apollo Kuu missioone tõepähe võtma. Tegelikult on enamus skeptikud sellised inimesed, kes varem uskusid neid lugusid, aga enam mitte. Täna on Apollo Kuu-missioonide tüng üks kuumemaid vandenõuteooriaid ja siinkohal toon teieni 11 mõtlema panevat seika, mis Apollo Kuu-missioonide skeptikutele kõneainet pakuvad.

 

  1. NASA väidab, et nad viisid inimesed Kuule oma kõige esimesel katsel

Millest käib üldse jutt? Üks riigi organisatsioon väidab, et 50 aastat tagasi nad lennutasid inimesed 400 000 km kaugusele Kuule ja tagasi ning seda oma kõige esimesel katsel. Kui keegi teine, aga mitte valitsus, ütleks, et me käisime 400 000 km kaugusel Kuu peal, siis vaevalt keegi sellist väidet usuks, aga kui valitsus ütleb, et näe, me käisime Kuul, siis massid ütlevad : “Aga muidugi, te olete ju nii targad, teil on teadlased, jne.”

Oletame, kui näiteks kunagine lennufirma Pan Am oleks väitnud, et 50 aastat tagasi käisid nemad koos inimestega Kuu peal, kas siis massid ka usuks seda? 1960ndatel müüs Pan Am isegi pileteid Kuu-reisidele, mida nad lubasid enne sajandi lõppu korraldama hakata.

 

  1. NASA pole pea 50 aastat suutnud uuesti inimesi Kuu peale viia

Skeptikutele teeb nalja see, et NASA pole pea 50 aastat (!) suutnud uuesti Kuule minna, mis sest, et tehnoloogia ja teadus on poole sajandi jooksul hüppeliselt arenenud. Võta ükskõik, milline teaduslik saavutus või tehniline lahendus ning võrdle seda 50 aasta tagusega, olgu selleks autod, telefonid, televiisorid jne… Siia nimekirja ei saa isegi panna selliseid nähtuseid nagu nutitelefonid, internet, plokiahelad jne, sest neid polnud veel leiutatud 50 aastat tagasi. Arvutid, mis olid NASA-l toona kasutada, olid nõrgemad kui suvalised mobiiltelefonid, mida saab osta bussipeatusest ning täna pole NASA-l raha või tehnoloogiat, et uuesti Kuule minna? NASA 2019. aasta eelarve on 20,7 miljardit $, see teeb 56 miljonit $ päevas. Ja kui siia lisada veel need kümmekond kosmoseagentuuri, mis üle maailma “teadust” teevad, siis tekib paratamatult küsimus, et “millega te seal tegelete üldse?“.

 

  1. NASA väidab, et Apollo 11 telemeetria andmed ja salvestused on ära kaotatud

USA teabevabaduseseadus (Freedom of Information Act – FOIA) annab tavakodanikele õiguse valitsusasutustelt välja nõuda dokumente, mis ei ole salastatud. Kui NASA-le esitati palve näha Apollo 11 telemeetriaandmeid ja originaalvideosalvestusi, teatas NASA, et nad on need kõik ära kaotanud. NASA väidab, et kassetid salvestati üle, et kulusid kokku hoida ning ca 300 kastitäit Apollo Kuu reisidega seonduvat on lihtsalt ära kadunud.

Naljakas on veel ka see, et aastate jooksul on NASA oma lugu muutnud:

“Me salvestasime kassetid üle“ (NPR)

“Me kaotasime kassetid ära“ (The Vintage News)

“Me müüsime need kassetid maha“ (Fox News)

NASA astronaut Don Pettit ütleb, et “tema läheks Kuule tagasi nanosekundiga aga probleem on selles, et “me hävitasime ära selleks vaja mineva tehnoloogia ning selle taasloomine oleks väga valurikas protsess“.

Mina kui skeptik soovin Apollo Kuu reisidele läheneda teaduslikult. Seega ma küsisin oma sõbralt, astronoom Üllar Kivilalt, kes töötab Tartus Ahhaa Keskuse planetaariumis, et ta selgitaks mulle, mida tähendab teaduslik meetod. Üllar kirjutab:

“Teaduslik meetod tähendab mingi oletuse – hüpoteesi – põhjal ennustuste tegemist ja nende ennustuste katselist kontrollimist. Kui katse tulemused on ennustusega kooskõlas, siis võib arvata, et ka esialgne oletus sisaldab vähemalt mingit tõetera.“

Aga mida on meil siin kontrollida, ennustada või katsetada kui ühtegi Kuu lendu ei toimu juba pool sajandit ning need mis kunagi tehti, nende andmed on kõik kadunud? Ja see tehnoloogia, millega nad seal väidetavalt käisid, on NASA enda poolt ära hävitatud ja nagu selgitab NASA astronaut Don Pettit, siis selle tehnoloogia taasloomine oleks väga valurikas protsess. Mis sest, et bussipeatusest saab osta võimsama mäluga mobiiltelefone, kui see, mis NASA-l 50 aastat tagasi kasutada oli.

Kasutades teaduslikku meetodit, saab luua hüpoteesi, et Apollo Kuu reisid olid lavastatud, sest Kuu peal pole võimalik käia. : )

Ma hindan head huumorit. Kuigi NASA on ära kaotanud Apollo missioonide telemeetria andmed ja muud salvestused ning Kuu peale mineku tehnoloogia on nad üldse ära hävitanud, siis on neil olemas joonis sellest, kuidas kogu asi välja nägi. Mida see teile meenutab?

 

  1. NASA astronautide kingitud Kuu kivimid osutusid võltsinguks

Pärast Kuu pealt naasmist läksid astronaudid maailma turneele ning jagasid Kuu pealt toodud kivimeid tähtsatele tegelastele kingituseks. Ühe sellise “Kuu kivi” kinkisid nad Hollandi peaministrile. Aastakümneid hiljem tehtud test tuvastas aga, et tegemist on täiesti väärtusetu kivistunud puutükiga.

 

  1. Fotod astronautidest enne ja pärast missiooni.

Enne Kuu peale minekut olid astronaudid terved ja elurõõmsad noored mehed, pärast Kuu missiooni olid nad depressioonis ning pressikonverentsil ajasid väga ümmargust juttu. Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Siin on kaks pilti…

 

  1. Neil Armstrongi kummaline kõne

Kuu missioonid ei mõjunud astronautidele hästi. Enne Kuule minekut olid astronaudid Neil Armstrong, Buzz Aldrin ja Michael Collins rõõmsad ja eluvaimu täis tugevad noored mehed, kes valiti välja parimate seast. Kuu pealt tagasi tulles olid nad aga depressioonis. Buzz Aldrinist sai alkohoolik, Neil Armstrong aga kadus üldse rambivalgusest ja elas eraklikku elu depressioonis ning keeldus intervjuudest. Kuu peal käimise 25. aastapäeva tähistamise kõnes 1994. aastal tegi Neil Armstrong erandi ja võttis üle pika aja taas avalikult sõna, öeldes:

“Täna on siin meiega ühed Ameerika parimad õpilased. Ma ütlen teile, et me oleme läbi käinud ainult alguse, me jätame teie teha selle enamiku, mis on veel tegemata. Tohutud teadmised on veel avastamata, läbimurded, mis on kättesaadavad vaid neile, kes on võimelised eemaldama tõde kaitsvaid kihte.”

 

  1. NASA sai inspiratsiooni ulmekirjandusest

Ulmekirjanik Jules Verne’i sulest ilmus sadakond aastat enne Apollo Kuu-reise raamat “From The Earth To The Moon“ (“Maalt Kuule”, 1865), mis räägib Ameerika kodusõjajärgse ajastu relvaentusiastidest ja nende soovist luua Columbiad-nimeline kosmoselaev, mis võtaks peale 3 inimest ja viiks nad 3 päevaga Kuule. See ehitatakse Floridas, Tampas. Verne üritas teha ka arvutusi, mis see projekt maksma läheb ja kui palju kaalub rakett. Arvestades, et tol ajal polnud mitte mingeid andmeid, mida analüüsida, on mõned tema numbritest üllatavalt sarnased “reaalsusega“. Verne tutvustas samuti ka retrorakettide kontseptsiooni ehk pidurdamise võimalusega raketti. Üllatava täpsusega tegi seda NASA Apollo 11 programm enam kui 100 aastat hiljem aastal 1969.

 

  1. Wernher von Braun

Dr Wernher von Braun oli endine natsi raketiteadlane, kes peale II maailmasõda värvati tööle NASA-sse Apollo programmi etteotsa.

Tema hauaplaadil on kirjas “Psalmid 19:1“

Psalm 19:1 Piiblis:

“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus (kuppel – toim.) kuulutab tema kätetööd.“

 

  1. USA vs Venemaa

Paljud, kes üritavad õigustada fakti, et pool sajandit ja triljoneid dollareid hiljem pole rahvusvahelised kosmoseagentuurid kamba peale suutnud uuesti Kuule minna, ütlevad, et toona suudeti Apollo reisid üldse korraldada tänu Külmale sõjale, viidates, et päästmaks maailma potentsiaalsest tuumasõjast ida ja lääne vahel, tegi USA absoluutselt kõik selle nimel, et viia inimene Kuule. Teisisõnu ütleb Kuu reiside kaitsja, et kui USA tõepoolest oleks Apollo reisid lavastanud, siis oleks Nõukogude Liit selle välja rääkinud.

Minule isiklikult teeb see äärmiselt palju nalja, kui keegi endiselt ütleb, et USA ja Venemaa (ida ja lääs) on erinevad jõud, mis on omavahel sõjajalal. Minu jaoks on see fakt, et ida teeb samuti nägu, et lääne korraldatud Apollo reisid on autentsed, üks otsesemaid tõendeid /viiteid asjaolule, et ida ja lääne vaheline “tüli“ on puhas teater. See on ka põhjus, miks ei ütle Venemaa välja, et 9/11 terrorirünnakud olid sisetöö. Kuidas on võimalik, et isegi tädi Maali saab aru, et 9/11 oli sisetöö, aga Putin sellest aru ei saa? Lihtne vastus on, et Putini roll on mängida kaasa seda mängu, et ühes Afganistani koopas elas turbani ja habemega vanamees, kes suutis üheaegselt kaaperdata maailma kõige arenenuma riigi neli reisilennukit ja lennutada nad oma sihtmärkidesse.

Loe ka minu top 10-t, miks USA ja Venemaa esindavad ühte ja sama jõudu.

Vaata videot, kus Putin räägib, et 9/11 ei olnud sisetöö ja USA ei saanud mitte kuidagi lavastada Apollo missioone.

 

Ma olen korduvalt kuulnud kuidas massid ütlevad, et kui nad tõesti oleksid lavastanud Apollo (või mõne muu võlts sündmuse, nt 9/11), siis sellega peaks olema seotud nii palju inimesi, et keegi ikkagi räägiks välja.

Mõtle korra läbi see mõttekäik! Kellele nad selle välja räägiksid? Sellele samale organisatsioonile, kes kogu asja lavastas? Kes räägib mida välja ja kellele?

No keegi ikkagi räägiks.

Miks sa seda arvad?

Sest inimesed ei suuda hoida saladusi.

Sina võib olla jah ei suuda hoida saladusi, sest sa oled ühiskonna kõige alumise kihi talupoeg (no offence, mina samuti). Aga miks sa arvad, et inimesed, kes teenivad miljoneid (või isegi triljoneid) ja mõjutavad ühiskonda, et neil oleks mingisugune kirg rääkida välja saladusi talupoegadele? Miks sa seda arvad?

See on ilmselge, et inimesed, kes sellist jama suust välja ajavad, pole seda teemat kuigi süviti analüüsinud. “See ei saaks olla pettus“ – nõnda mõtleb tavainimene. Ja ükskõik, mida ma ka ei ütleks, ei muuda see tavainimese mõttemaailma. See on ka põhjus, miks need teemad mulle enam emotsionaalselt korda ei lähe. Mul pole mitte mingit huvi mitte kellegagi nendel teemadel vaielda, las igaüks arvab, mis tahab.

Kui ma aastaid tagasi siia stseeni (vandenõu maailma) sisenesin, siis ma arvasin, et tõe levitamine jne muudab maailma. Nüüd on mul sellest täiesti savi ja minu jaoks on see puhas meelelahutus, mitte midagi enamat. Sest massid ei soovi teada saada tõde. Ja põhjuseks on see, et nad pole võimelised aru saama rohkemast, kui nende lemmikloom. Nad ärkavad üles, täidavad oma kohustusi ja vihastavad end välja selle kolli (vaenlase) peale, keda iganes parasjagu telekast näidatakse ja siis lähevad tuttu tagasi.

 

  1. NASA tähendab heebrea keeles “petma“ või “pettust“

Okei-okei, see on väga vandenõu-maiguline vihje, aga ikkagi naljakas.

 

  1. Meil on null tõendit, et Kuu on füüsiline objekt

Kui me endaga päris ausad oleme, siis meil pole ju tõestusi, et Kuu oleks füüsiline koht, kus saab käia, golfi mängida ja bagiga ringi sõita. Keegi meist pole seal ju käinud. Palju on vaieldud selle üle, mis on Kuu peal võimalik ja mis mitte. Kuidas peaks või ei peaks lipp lehvima atmosfäärita Kuul, kas fotodelt on näha erinevaid valgusallikaid ja kas varjud on omavahel kooskõlas või mitte. Mille üle me siin vaidleme?

Lähme korra sammukese tagasi ja küsime endilt, et kuidas me teame, et Kuu on üldse selline koht, mille peale saaks minna? Mille järgi me teame, et me ei asu ühes hiiglaslikus planetaariumis, mille lakke kuvatakse visuaali, täpselt samamoodi, mida teeb Üllar Kivila Ahhaa teaduskeskuses? Meie jaoks on ainsad empiirilised andmed Kuust kõigest üks tuluke taevas…

 

Kuumoodul kui vihje?

Kui me räägime Apollo Kuu-reisidest, siis minu jaoks on kogu see teema niivõrd jabur, et samahästi nad võiksid juba öelda, et Apollo Kuu-reisid toimusid 100 või 200 aastat tagasi, sest minu jaoks ei ole enam vahet, mis arvu nad sinna panevad. Nad on juba ammu üle piiri läinud ehk “the point of no return“ on ületatud. Kogu see pull tundus naljakas 1990ndatel, kui öeldi, et “me käisime Kuu peal 30 aastat tagasi“. Täna, 20 aastat hiljem, oleme jõudnud “Idiocracy“ tasemele.

Täpsustuseks, kui õpetaja või muud moodi teaduse usku inimene ütleb, et “meil on tehnoloogia“ või “meie käisime Kuul“, siis tegelikult olgem ausad – “meie“ seal ei käinud, isegi kui “nemad“ käisid. Siin kontekstis see “meie“, kes seal väidetavalt käis, on tavainimestele täiesti võõras grupp tegelasi, kellega meil pole mitte mingit pistmist. Meie seal ei käinud, vaid üks grupp tegelasi (kuhu sina ega mina ei kuulu) väidavad, et nemad seal käisid.

Ning kirss tordil on see logudik siin pildil. Vaata seda ja küsi iseendalt kas sa tõsimeeli usud, et see asi lendas Kuule?

Me näeme, et need “paneelid“ pole kindlasti mitte sirged ning siin tundub nagu oleks kasutatud paberit ja pappi.

Mis asi see on? Foolium…

Luuavarred või mingid tolmuimeja torud…

Mingisugused silindrikujulised tassikesed, mida saab osta Säästumarketist…

Ja siin on kasutatud lausa “MacGyveri“ teipi…

Ja nad väidavad, et aastaid enne seda kui mina sündisin, käis see papist asi Kuu peal. See peaks olema vaakumikindel.

 

Öeldakse, et mõned inimesed ei ole lihtsalt selleks valmis.

Kui sa ütled, et mõned ei ole selliseks infoks veel valmis, siis sa vihjad, et kunagi tulevikus nad justkui oleksid valmis. Kahe-aastane laps ei jõua tõsta üles 10kg hantlit, aga mõne aasta pärast on ta suurem ja tugevam ning siis ta juba jõuab seda tõsta, ehk ta saab olema valmis. Aga võib-olla tavainimese mõistus või hing päris nii ei tööta?

Asi ei ole selles, et neile ei selgitataks mõnda asja piisavalt hästi või et ta paari aasta pärast hakkab aru saama. Võib-olla enamus inimestest ei saa mitte kunagi olema valmis, et mõelda teistmoodi kui massid? Võib-olla tavainimene läheb igavesti kaasa massidega, vahet pole mida massid usuvad. Võib-olla tavainimene hakkab kartma, kui ta ei kuulu gruppi või kui ta peaks mõtlema teistmoodi kui massid?

Nad vajavad seda kindlustunnet, et nad on osa grupist. Ja kui massid usuvad, et 50 aastat tagasi mängisid inimesed Kuu peal golfi, siis võib-olla tekitab mõte sellest, et see lugu ei vasta tõele, eksistentsiaalset surmahirmu? Nad ei mõtle sellest teadlikult, vaid nad teavad, et see papist vidin lendas Kuule. Mis sest, et need, kes selle pulli korraldasid, jätsid maha niivõrd ilmselged vihjed papi, fooliumi ja MacGyveri teibiga. See on täielik nali. Ja mõned saavad sellest aru, kuid massid ei saa mitte kunagi, sellepärast, et see ei ole nende loomuses. See, et üksikud sellest naljast läbi näevad, ei tähenda, et kunagi hakkavad kõik sellest läbi nägema.

See ei ole debatt, et näe vaata kaamera nurgad on valed ja kogu asi on lavastatud stuudios. Ei-ei, vaata seda fotot! Paber, papp, foolium, luuavarred, kleeplint. Sa kas näed seda või mitte! Enamus inimesed ei suuda seda näha fundamentaalsel tasemel. See ei ole nii, et nad ühel hetkel hakkavad aru saama. Nad näevad seda, mida näeb grupp. Grupp näeb, et see vidin lendas Kuule, seega näeb seda ka inimene. Meil on üks ja sama foto, aga me näeme täiesti erinevaid asju. Nad näevad, et see asi lendas Kuule. Aga kas nad ei näe seda pappi, paberit, luuavarsi ja kleeplinti? Ei! Nende mõistus ei ole võimeline seda tõlgendama. Need inimesed on justkui mõistuse kontrolli all. Miks mina olen võimeline sellest läbi nägema aga tema ei ole? Ma ei saa sellest aru…

Kuu-missioonide lavastus on palju enamat kui lihtsalt pettus – see on kaasaegne müüt. Kõik sellised lood on masside jaoks tõde.

Kui sa vaatad kuumoodulit ja näed seda fooliumit, pappi ja kleeplinti, siis tuleb mõista, et nad (NASA) ei teinud siin kogemata mõned asjad lohakalt vms, see viga ei ole nali, vaid nali ongi see nali tervikuna. See asi ei käinud kaugemal kui see stuudio, kus see pilt tehtud on. Kui sa sellest läbi näed, siis on raske mitte naerda ja tõsiseks jääda, aga näita seda tavainimesele ning ta ei saa aru, millest sa räägid. Ta lihtsalt pole selleks võimeline.

Kas on võimalik, et nad teevad meelega need sündmused niivõrd jaburad? 9/11 rünnakutes jäi lennuki siluett nagu maanteekihutaja kaksiktorni seina; tornid hävinesid täielikult aga kaaperdajate pass leiti üles; Apollo – astronaudid mängivad Kuu peal golfi, sõidavad bagiga, helistavad presidendile otse eetris aastal 1969? Hei hr president kuidas läheb? Tere poisid, kuidas teil seal üleval on? Kas on võimalik, et äkki nad julgustavad neid, kes on võimelised mõtlema oma peaga?

Üldse, kui keegi usub, et 1969. aastal käidi Kuul, siis tema usub ka, et 50 aastat tagasi käis inimene 400 000 km kaugusel, aga tänapäeval on lagi, kus inimene saab reisida 400km (ISS – International Space Station, Rahvusvaheline Kosmosejaam). See on tuhande kordne vahe! 50 aasta tagusel must-valgel muinasajal käidi 1000 korda kaugemal kui tänapäeva digiajastul selleks võimelised ollakse. Seal 1000 korda kaugemal käidi arvutite abiga, mis olid nõrgemad kui 10-eurone mobiiltelefon, mille võid osta putkast täna.

 

Eesti Kuule aastaks 2020?

Äkki peaks Eesti ise minema Kuule tagasi. Meil on kõik olemas selleks. Ma võin anda enda vana iPhone’i, et kogu asja juhtida – see on kordades võimsam, kui see arvuti, mis toona USA-l kasutada oli. Selle papist onni saan ma ka sõpradega paari päevaga valmis ehitatud. Mis meil veel vaja on? Raketti ennast? Selle laseme Tartus Ahhaa keskuses valmis keevitada, siis on veel vaja raketikütust. Ma usun, et see pole kuigi keeruline, teeks kogu moon landingu ära järgmisel aastal 2020? Eesti Kuule! Teeme seekord sellise ülekande, et kogu aeg on live-pilt, ehk kaamera ei lülita välja peale viit minutit. Aga okei, ma siin veidi kaldusin teemast kõrvale… Tuleme tagasi selle papist onni juurde.

Meie näeme, et siin on foolium, papp, luuavarred, kleeplint – see on ilmselge lollus. Seega me näeme ühte ja sama fotot, neid samu pixleid ja värve arvuti ekraanilt – see on objektiivselt üks ja sama pilt. Aga subjektiivselt täiesti erinev kogemus. Aga nemad näevad siin teaduse suurimat saavutust, mis viis inimesed Kuule. Nad näevad, et selle asja sees elasid mehed mitu päeva. Teaduse kohaselt on päeva valges Kuu peal kuni 127 kraadi sooja, varjus aga kuni -173 kraadi. Sellistes tingimustes elasid astronaudid selle papist asja sees.

Kuidas ma võin üldse selles kahelda, et see on feik? See on ilmselgelt teaduse suurim saavutus. See pole fooliumist küpsetuspaber, see on mingi kõrgetehnoloogiline kosmosematerjal.

See on nagu see lugu “Keisri uued rõivad“. Mina näen, et keisril pole rõivaid seljas, aga massid näevad seda, mida neile on öeldud, et nad nägema peaksid. Neile on öeldud, et seal kõnnib mees, kellel on seljas uhiuus siidist rüü…

Ei, ta pole alasti, see ei ole tema persevahe seal selgelt paistmas. See on osa tema rüüst.

Nad ei näe objektiivset reaalsust ning enamus neist ei hakka seda mitte kunagi nägema.

 

Hando Tõnumaa

 

Allikad: lingid artikli sees

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6