Lugu sellest, kuidas ulmekirjandus hakkas mõjutama tead(v)ust

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. jaanuar 2020 kell 13:02



Kumb tuli enne? Kas teadus (science) või väljamõeldis (fiction)? Me kõik teame väljendit “elu imiteerib kunsti“. On hämmastav, kuivõrd palju ulmekirjandust on suutnud ennustada avakosmose ja kosmosereiside aspekte, mis väidetavalt ühel hetkel saidki reaalsuseks. Kas sa teadsid, et Briti ulmekirjanik Arthur C. Clarke kirjutas geostatsionaarsete satelliitide kontseptsioonist aastakümneid enne seda, kui raketiteadlased neid päriselt testima ja ehitama hakkasid. Clarke oli esimene, kes kirjutas satelliitidest, mida kasutati telekommunikatsiooni vahenditena.

 

USA ajaloolase Edward Everett Hale’i kirjutatud novell “The Brick Moon“ (“Telliskivikujuline Kuu“) kirjeldas esimesena tehissatelliite aastal 1869.

Astronoom Garrett P. Servisse’i “Edison’s Conquest Of Mars“ (“Edisoni Marsi vallutamine“) kirjeldab kosmose konflikti marslastega, skafandreid ja õhulukke aastal 1898. Väidetavalt on selliste ulmekirjanike nagu H. G Wells ja Jules Verne imeline fantaasia inspireerinud teadlasi kosmosetehnoloogia arendamisel. Kui aga uurida Verne’i romaani “De la Terre à la Lune“ (“Maalt Kuule“), siis tekib mulje, et NAS



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.