Pilt: The Red Dress / Bloomberg

Telegrami lugejad on ilmselt juba ammu mõistnud, et siin ilmas ei juhtu midagi juhuse läbi ja et geopoliitilised konfliktid on massidele sihilikult ettesöödetud intsidendid, et nende peal kasutada „jaga ja valitse“ taktikat. Meile pole üllatuseks, et riike valitsevad rahvusvahelised korporatsioonid, mitte presidendid ja poliitikud – nende puhul on tegemist pelgalt käpiknukukestega, kelle rolliks on oma rahvast manipuleerida väljamõeldud vaenlastega (Osama bin Laden, ISIS, Breivik jne) ja libaoperatsioonidega (9/11, Londoni 7/7, Charlie Hebdo, Bostoni maraton, Brüssel jne), sisestada võltspatriotismi (lehvitame lippe ja anname au) ehk lühidalt öeldes: käimas on masside ajupesemine 21. sajandi ühe suurema religiooniga, milleks on statism. Lihtsustatult öeldes tähendab statism seda, et usalda valitsust ja ära mõtle oma peaga mitte midagi.

Öeldakse, et igale reaktsioonile on olemas vastureaktsioon ja seetõttu on üha enam kasvamas nende inimeste hulk, kes ei tarbi enam peavoolumeediat, ei käi valimas ega usalda poliitikuid, sest nad mõistavad, et poliitika on farss. Nad mõistavad, et Obamad, Putinid, Merkelid, Cameronid, Bushid, Clintonid jt on pelgalt näitlejad ehk lobimehed. Raskem on aga teadvustada, et ka näiteks Eesti president on kõigest näitleja, kes ei esinda oma rahva, vaid rahvusvaheliste korporatsioonide huve. Seda tõsiasja on enamikul eestlastel ülimalt raske teadvustada, ka nendel, kes mõistavad, et 11. septembri terrorirünnakud jt libaoperatsioonid on globaalse salavalitsuse sisetöö ja kokkumäng. See on raske, sest see on valus: väike Eesti on ju südamelähedane meile kõigile. „Äkki too kikilipsuga tegelane, kes seal Kadriorus elab, on ikkagi aus poiss,” ütleb kognitiivne dissonants. Need on emotsionaalsed reaktsioonid, mis varjutavad ratsionaalse mõtlemisvõime. Seda kõike arvesse võttes jõuamegi käesoleva loo peategelaseni, kelleks on miljonite lemmik(näitleja) Elon Musk.