Mehaanikateadlane Judy Wood: Kuhu kadusid tornid? II osa

29. aprill 2014 kell 19:04



DSC04297_sbcc2ccMehaanikateaduste doktor Judy Wood on uurinud põhjalikult Maailma Kaubanduskeskuse kompleksi hävimist 2001. aasta 11. septembri rünnakute tagajärjel ja jõudnud veendumusele, et ametlik teooria katastroofist on vale. Alljärgnev artikkel on kokkuvõte tema intervjuust uuele USA uurivale netipõhisele raadiosaatele “Caravan To Midnight”, mis oli eetris 28. märtsil. Avaldame selle kahes osas, esimest osa saad lugeda siit.

 

Oma aastaid kestnud 9/11-alase uurimustöö avaldas Wood raamatus “Where Did The Towers Go?: Evidence Of Directed Free-Energy Technology On 9/11″ (“Kuhu kadusid tornid? Tõestusmaterjalid suunatud vabaenergia tehnoloogia kasutusest 11. septembril”).

raamat

 

Väga palju on räägitud sulametallist, kuidas seda seletatakse?

See oli teine asi, mis mind väga imestama pani – teated sulametallist. 11. septembri õhtupoolikul toimus West Streetil vee magistraaltoru avarii ja sinna tekkis järv, kõik oli üle ujutatud. Aga kuidas saab vesi olla kuuma metalli peal, ilma et tekiks auruplahvatus? Auru kujul võtab vesi 1600 korda rohkem ruumi kui vedelas olekus. Tšornobõlis toimuski just auruplahvatus.

 

Kas on olemas tehnoloogiat, mis suudab 400 meetri kõrgused tornid muuta tolmuks keset taevast?

Vastus on kahtlemata jah, sest me oleme seda näinud juhtumas. Kummaliste asjaoludena olen avastanud ka augud kõrvalhoonete akende klaasis, kuigi klaas ise on terve. Sellist auku ei tekita kineetiline energia, sest klaas puruneb pingest, kui miski tabab klaasi. Klaas paindub kergelt, väliskülg on rõhu all ja siis ta pureneb. Mõnedel akendel oli nõnda ainult välisklaasiga, mitte sisemisega. Enamik WTC hoonest nr 4 kadus ka ära. Kui WTC teise torni tipp oleks alla kukkunud, siis oleks see pidanud maanduma WTC hoone nr 4 peal. Hoone nr 4 põhjatiib jäi aga alles, ülejäänud oleks justkui noaga ära lõigatud. Tornaado tekitab midagi sarnast: pool maja on minema viidud ja sa võid näha läbi seina, et magamistoa voodi on ilusti tehtud ja tuba on terve. WTC ümber on põlenud autod ja plastprügikastid, mis on kõik terved. Burger Kingi restoran jäi terveks ja nad tegid seal tuletõrjujatele süüa. Maja ees on põlenud autod ja üle tee oli ennist maja. Kontrast on veider.

Avastasin, et need kummalised nähtused, mida me 11. septembril nägime, et seda kõike suudab üks inimene imiteerida oma kodulaboris. See on Kanadast pärit teadlane John Hutchison.

john-hutchinson-photo-page

Ta loob staatilise välja, mille sees tekitab raadiolainete signaalidega interferentsi ja just selles interferentsitsoonis hakkavad kummalised asjad juhtuma. Hutchison suudab hetkega ära kõrvetada metalli, koorida alumiiniumi, tekitada silmapilkset roostetamist, hõljumist ja tekitada klaasidesse auke, nii et klaas ise jääb terveks.

Seda nimetatakse Hutchisoni efektiks. Mida suurem on mass, seda aeglasemalt efekt kaob. Kui tehti esimene tuumapommi katse, siis teadlased ei teadnud, kas see kustub ise või mitte, aga poliitikud nõudsid, et katse tuleb teha ikkagi. See tähendab, et see võib tekitada ahelreaktsiooni, mis ei lõpe uraaniga ja nõndaviisi hävitada terve planeedi. See on sama, mis mina avastasin oma uurimises juba enne, kui leidsin Hutchisoni: WTC kompleksis toimunu füüsiline mõju ümbruskonnale jätkus, kuid see efekt vähenes tasapisi. WTC 2. tornist üle tee asus Banker’s Trusti hoone, mis sai WTC tornide hävinguga samuti kannatada. Kõigepealt tehti hoonele iluravi ja ehitati uus sissepääs, siis aga tehti tolmuproov ja 2006. aastal otsustati hoone ikkagi ära lammutada. Hoonest avastati üliroostes terassambad, need nägid välja, nagu oleksid sajandeid ookeani põhjas vedelenud. Vihm ja ilmastikutingimused ei tekita midagi sellist.

 

Tihti küsitakse minult, et nii suure sündmuse korraldamiseks on vaja tohutult palju inimesi ja kuidas saab nii palju asjaosalisi vaigistada. Ei ole võimalik! Järelikult ju on, kui meile ilmselgelt valetatakse. Inimesi hirmutatakse tuumasõjaga, aga kui see tehnoloogia, mida kasutati 11. septembril, tuleks päevavalgele, siis ei kardaks tuumapomme enam keegi, sest see, mis me nägime 11. septembril, on oluliselt võimsam. Seda tehnoloogiat saab kasutada nii heaks kui ka halvaks – valik on meie enda käes. Kui me sellest ei räägi ja hoiame seda tehnoloogiat saladuses, siis ilmselgelt kasutatakse seda taas kurjade plaanide elluviimisel.

Minu raamat ei räägi teooriatest, vaid otsestest tõestusmaterjalidest, mis juhtus. Mingit sorti energiat suunati ja seda kasutati kui relva. Aga seda saab kasutada ka teisiti. Kes kontrollib energiat, see kontrollib inimesi. Kui inimestel oleks kontroll selle üle, oleksime vabad. Minu definitsioon vabaenergiast on piltlikult öeldes orjaks olemise vastand. See tehnoloogia suudab molekulaarsel tasandil mateeriat muuta ja kui see tehnoloogia oleks inimeste kätes, hakkaks sündima uskumatuid leitusi.

Ühel hetkel mõistsin, et olen tõenäoliselt parim variant maailmas, kes selle infoga välja tuleb. Keegi peab seda tegema. Ütlesin oma emale, et kirjutan raamatu. Ema vastas, et kui ma seda teen, siis jään ilma oma tööst ülikoolis. Ma ütlesin talle, et kui ma seda ei tee, siis võivad ühel hetkel jääda kõik oma tööst ilma. Küsisin ka oma õpilastelt, et kui nad saaksid teada, et kahe nädala pärast tuleb maailma lõpp, kas nad üritaksid seda peatada või otsustaksid pidutseda need kaks nädalat. Enamik otsustas pidutseda. Mina ütlesin, et kui nii on, siis ma ei tahaks, et mul oleks mida kahetseda kahe nädala pärast. Seega, isegi kui kõik tundub lootusetu, siis ma tahan ikkagi teha nii palju, kui suudan.

 

Kas maailma valitseb kurjus? Siin käiks justkui mäng hea ja halva vahel.

Ma arvan, et siin on olendeid, kellel puudub teadvus ja mingil põhjusel vajavad nad võimu ja kontrolli inimeste üle. Ajalugu vaadates näeme, et mõned rahvad suutsid elada rahus tuhandeid aastaid. Siis saabus valge inimene Euroopast ja kõik muutus. Seega, me teame, et see on võimalik. Mõned inimesed olid osavad kalapüügis, teised koriluses, kolmandad laevade ehituses, kõik tegid seda, mida oskasid kõige paremini. Mäng ei käinud selle peale, kes keda kontrollib. Selline on kultuur, kus valitseb austus.

Kui mõelda selle tehnoloogia peale, siis tuleb pähe kaks nime – Nikola Tesla ja Edward Leedskalnin. Mõlemad elasid samal ajal ja pärinesid enam-vähem samast piirkonnast. Mõlemad tulid Ameerikasse ja mõlemad teadsid seda tehnoloogiat. Leedskalnin ehitas Coral Castle’i Floridas. Teadupärast töötas ta vaid öösiti, et keegi ei näeks, kuidas ta seda kõike teeb. Ma usun, et sa pead välja teenima selle teadmise tehnoloogiast. Sa ei jäta ka oma kodus relvi ripakile, kui kõik inimesed majas pole teadlikud nende kasutamise võimalikest tagajärgedest.

110-korruselise hoone rusud jäid sama kõrgeks kui 3 korruseline hoone…

WTCgroundzerotelemast-wtc

Tornidest välja hüppajaid oli palju. Tuletõrjujad rääkisid, et põhjatornist hüppas ühes minutis 3–4 inimest igas suunas, see teeb 12 inimest minutis. 100 minuti jooksul teeb see kokku 1200 inimest. Lisaks hukkus üle 300 tuletõrjuja, see teeb kokku umbes 1500 inimest. DNA-testiga on tuvastatud ainult veidi üle 1600 inimese. Seega said tuvastatud peamiselt need inimesed, kes alla hüppasid. Ja ma ei usu, et nad tegid seda vabatahtlikult. Piltidelt näeme, et paljud inimesed, kes akendel kõõlusid, on võtnud riided seljast ära. Miks nad seda teeksid?

Kui ma ise oleksin lõksus põlevas hoones, siis ilmselt jookseksin WC-sse ja teeksin kõik oma riided märjaks ja paneksin märja rätiku endale ümber pea – ma oleksin märg. Kui tuletõrjesprinklerid läheksid tööle, siis ma oleksin märg. Kui WC-d ei ole ja sprinklerid ei tööta, siis ilmselt oleksin higine – seega märg. On väga suur tõenäosus, et need inimesed olid märjad. Seega tekib küsimus, miks olid nii paljud inimesed oma riided seljast ära võtnud. Aga kuidas reageerivad energiaväljad märjaga? Kui panna kana fooliumpakendis mikrolaineahju, siis kana küpseb ära, aga pakendiga ei juhtu midagi. Ka politsei kasutab mikrolaineenergiavälja, et lüüa protestivaid inimesi laiali. Sa hakkad kõrbema ja pead liikuma energiaväljast eemale. Võimalik, et need inimesed tornides olid märjad ja kõrbesid energiaväljas. See seletaks, miks nii paljud oma riided seljast ära võtsid.

 

Toon välja Melissa Doi juhtumi: Melissa oli noor naine, kes oli lõksus lõunatornis ja helistas päästeametisse, et abi paluda. Selles kõnes räägib ta paaniliselt: siin on nii kuum, ma põlen ära, ma ei saa hingata, siin on palju inimesi… Kõne kestis kokku 24 minutit. Aga kas kuumuses olev inimene räägib nii? Su lihased lakkavad füüsiliselt töötamast, kui sa liiga kaua oled kuuma käes. Kuumuses ei saa nii rääkida, sa muutud loiuks ja kui üldse räägid, siis aeglaselt. Ma algul isegi arvasin, et see on võltsitud hädaabikõne, mida meile lastakse, sest kuumuses olevad inimesed ei saa nii rääkida. Ta rääkis, kuidas kõik on tossu täis, aga kui nii palju tossu on, siis ta ei saa rääkida 24 minutit. Seega on võimalik, et ta nägi pealt, kuidas hoone tasapisi tolmuks muutus ja seostas seda tossuga. Meil on ka teateid inimestest, kes lagunesid tükkideks juba õhus. Torni ümbrus oli inimeste tükke täis, käsi siin, pea seal, sõrmed eraldi otsast ära jne. Kui sa sõidad maanteel autoga põdrale otsa, siis ta jääb ühte tükki, mitte ei lenda 20 tükiks mööda maanteed laiali.

 

Mis siis sinu arvates ikkagi lendas tornidesse? Nii palju teooriaid ja väiteid on, et seal polnudki lennukeid.

Taas kord, me peame alustama sellest, mida me teame – tõestusmaterjalidest. Paljud inimesed on mulle kirjutanud ja küsinud, mida ma arvan kadunud Malaisia lennukist. Aga mida mina siis tegelikult tean Malaisia lennukist? Kas ma tean, kust ta õhku tõusis? Ei. Kas ma tean, kuhu ta lendas? Ei. Seega, me ei saa üldse sellel teemal kaasa rääkida, sest me tegelikult ei tea sellest mitte midagi. Kõik muu on fantaasia, seega hakkavad inimesed lahendama väljamõeldud probleemi. See on ülioluline asi, millest tuleb aru saada. Räägitakse, et Malaisia lennuk olevat samuti tolmustunud (sama tehnoloogia?), kuna lennuki vrakki ei leita üles. Aga kust me teame, et see lennuk üldse seal oli? Esmalt tuleb kindlaks teha, et see lennuk seal oli. Mina ei nimeta kedagi valetajaks, mina vaid uurin seda, mis juhtus WTC tornidega. Mul ei ole tõestusmaterjale ega andmeid selle kohta, kuhu lendasid lennukid 11. septembril või mis nendega juhtus.

sa0211114204

Küll aga võin ma öelda, et neid auke, mida me näeme WTC hoonetes, ei teinud lennukid. Need on füüsikaseadustega vastuolus. Need augud ei ole piisavalt suured, et terve lennuk sinna sisse oleks saanud minna. Mind süüdistatakse veidrate teooriate väljamõtlemises. Mis teooriate? Mul pole teooriaid. Mina ainult analüüsin tõestusmaterjale. See on, mida ma tean, et ma tean. Kui ma tahan teada saada, kui pikk keegi on, siis ma ei hakka teooriaid välja käima, vaid hakkan inimest mõõtma. Tänapäeval saab jälgida absoluutselt kõike. See on naeruväärne, kui nad väidavad, et nad ei leia lennukit üles. Kui seal üldse oli lennuk, siis nad teavad väga hästi, kus see on täna. Ja nad tulevad selle infoga välja just siis, kui see neile vajalik on.

 

Mis värk oli orkaaniga, mis samal ajal New Yorgi suunas liikus?

Ma uurisin satelliidifotodelt selle tolmu liikumist, tahtsin teada, kui kaugele see kõik jõudis. Avastasin, et samal päeval liikus New Yorgi külje all orkaan, millest uudistes ei räägitud, kuigi see liikus juba neli päeva varem otse New York City suunas. 11. septembri hommikul jäi see aga lihtsalt seisma ning õhtu poole tegi 110-kraadise pöörde ning liikus NYC-ist eemale. Miks sellest ei räägitud uudistes? Kuidas saab olla, et orkaanist, mis liigub otse Manhattani suunas, ei räägita uudistes? Manhattani evakueerimine olnuks tohutu ettevõtmine. Kas nad teadsid varem ette, et see orkaan peatub enne Manhattanit ja siis liigub teises suunas tagasi?

Ja mida üldse teevad orkaanid? Inimesed tunnetavad vahel jalgadega, kui torm on tulekul, linnud tunnetavad seda ka. Peale vihma on parem enesetunne, sest õhus on teistsugune elektriline laeng. Selle tormi mõju ulatus Long Islandile. Kõik kolm New York City lennuvälja – JFK, LaGuardia ja Newark – teatasid äikeseohust 11. septembril, see tähendab, et keskkond oli elektriline. Ma ei tea, kas see oli seotud sündmustega Manhattanil või mitte, aga ma tean, et nii see oli. Ja tuletame meelde, mida teeb John Hutchison. Ta loob staatilise välja ja selle sisse suunab raadiolainesignaalid, nagu mikrolaine ahjus, ning imed hakkavad juhtuma.

 

Milline oli 11. septembri mõju inimkonnale?

See oli rünnak inimteadvusele. Vaadakem inimesi, enamik neist pole enam võimelised oma peaga mõtlema. Ma räägin, mis juhtus minuga 11. septembril. Olin ülikooli konverentsisaalis ja me vaatasime koos teiste õppejõududega telerist, kuidas hooned muutusid tolmuks. Mul oli kohe selline ilme ees, et “kas te tõesti usute seda?”. Mu ülemused vaatasid mind kohe pilguga, millest sai välja lugeda, et “vaat, millise hullu oleme endale palganud siia”. Nad läksid juba esimesel hetkel mänguga kaasa.

Hakkasin mõtlema, miks olen mina teistsugune. Kas mina olen peast segi või on kogu ülejäänud maailm peast segi? Mulle öeldi, et kui ma kahtlen ja esitan küsimusi, siis olen ma hull. Ei, ma olen objektiivne! Kui mu silmad ja kõrvad on eriarvamusel, siis ma lülitan oma kõrvad välja ja vaatlen ainult silmadega. Mida ma näen? Ma näen, et hooned muutuvad tolmuks. Ma arvan, et see mind päästiski. Ühed mu tuttavad oli tol ajal Prantsusmaal, nad ei osanud prantsuse keelt ja nägid sündmusi kohalikust televiisorist, kus polnud ingliskeelseid subtiitreid. Ja nemad arvasid ka, et hoone muutus tolmuks mingi valemiga. Neile ei öeldud, mida mõelda!

Sarnane asi: ameeriklastele on sünnist saati öeldud, et meie oleme vägevaim riik maailmas. Seda on meile sisestatud tuhandeid kordi ja see tungib inimestele alateadvusesse. Ja kui midagi sellist nagu 9/11 juhtub, siis järelikult pidi keegi teine selle korraldama, sest meie oleme vägevaim riik maailmas. Mäletan, et kolmandas klassis luges õpetaja meile kuskilt ette, kuidas Nõukogude Liidu valitsus teeb oma rahva peal tohutut propagandat. Ma tõstsin käe ja küsisin, kust me teame, et see siin praegu pole propaganda. Õpetaja ja terve klass hakkas mu üle naerma, nagu ma oleksin mingi tola. Nad ei osanud isegi korraks oma mõtteid peatada ja vaadata asja teise nurga alt. Meil ei olnud kodus televiisorit, kui ma laps olin – võimalik, et see tegi mind teistsuguseks.

 

Kuidas reageeris teadusringkond sinu väljaütlemistele ja raamatule?

Nad tahtsid kohe teada, mis relva või tehnoloogiaga täpsemalt oli tegu. Mina lihtsalt toon esile tõestusmaterjalid – see on energia, mida suunatakse. Välistame kosmosest lastud laserkiired, sest hooned ei kärsanud ära. Ma ei usu, et tegemist oli üksiku lainepikkusega, vaid interferentsiga. Sellepärast ma palungi inimestel end kurssi viia kõikide tõestusmaterjalidega, et neil oleks võimalik aru saada, mis juhtus. Teadlased ei taha sellest üldse avalikult rääkida, sest kardetakse oma positsiooni ja reputatsiooni pärast. Kui sa küsid, miks pole mind kõrvaldatud selle informatsiooni pärast, siis usun, et põhjuseks on see, et olen langenud tohutu kriitika ja naeruvääristamise ohvriks. Arvan, et kui nad saavad minu üle nalja teha, siis on mul endal kindlam, sest siis ma pole neile ohuks. Teadusringkondades kutsutakse mind eesnime pidi, nagu ma oleksin 5-aastane.

Minu loengud on üle kahe tunni pikad, enamus inimesi ei viitsi neid jälgida, sest soovitakse vastus saada viie minutiga. See ei ole aga võimalik, sest ilma taustsüsteemita ei saada aru, millest ma räägin. Aga kui sa ühel hetkel sellest aru saad, siis seda teadmist sult enam ära võtta ei saa. Isegi kui mind avalikult naeruvääristatakse, jääb see info ikkagi igaveseks.

 

Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (NIST) raporti pealkiri “Final Report on the Collapse of the World Trade Center Towers” (Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise lõplik raport) on juba ise vigane, sest tornid ei kukkunud kokku. Nad ei uurinudki, mis seal tegelikult juhtus. See oli teaduslik pettus. Inimesed vaatavad seda raportit ja oletavad, et see on tehniline tekst. Tegelikult sisaldab see muinasjuttu, kus puudub analüüs selle kohta, mis hoonetega juhtus.

 

Kogu maailm liigub fašistliku maailmakorra suunas, mis on sellel ühist 11. septembriga?

Toimub sihilik inimkonna vaimse kõvaketta nüristamine, inimeste zombistumine. See oli rünnak inimese teadvusele. Kui inimestel kaob võime mõelda oma peaga, siis saavad neist laborirotid. Kui rott laboratooriumis on näljane, siis läheb ta juustutükile ükskõik kuhu järele. Inimesi hirmutatakse tuumapommidega, aga kui nad saaksid sellest tehnoloogiast teadlikuks, oleksid tuumapommid tühiasi. Kui kõik inimesed viiksid end kurssi selle infoga, mis on minu raamatus, muutuks kõik. Jõustruktuurid löödaks laiali kõikides riikides üle maailma.

 

Allikad ja lisamaterjalid: Caravan to Midnight, Dr Judy Wood, Where Did The Towers Go, Ulmefilm, Hutchinson Effect

Vaata/kuula ka Dr Judy Woodi loengut.

 

Küsitles John B. Wells

Toimetas Hando Tõnumaa