1,5 miljoni aasta vanune jääkiht võib aidata selgitada Maa minevikku

8. november 2013 kell 10:41



Adelie penguins near Browning Peninsula, Antarctica.Lõunapooluse ümbruses võib leiduda maakera vanimat, 1,5 miljoni aasta vanust jääd. Ülivana jää uurimine lubab aru saada, milline oli muistse õhu koostis. Minevikus toimunu mõistmine aitab paremini ennustada tuleviku kliimatvahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

 

Kõige rohkem huvitavad kliimateadlasi umbes miljoni aasta taguse sündmused. Ookeanipõhja setteproovide põhjal toimusid sel ajal olulised kliimamuutused. Kui enne seda käis Maa ilmastiku soojenemise ja jahenemise tsükkel ligikaudu 41 000 aastase intervalliga, siis ühtäkki nihkus see 100 000 aasta peale. Miks see nii oli, ei oska keegi seletada.

Oletatakse, et oma osa võis olla kasvuhoonegaasidel, kuid selle kinnitamiseks ongi vaja leida sügavalt Antaktika jääkilbist ülivana jääd. Selle leidmine pole kuigi kerge. Jääkihile sadav lumi pressitakse pidevalt kokku ja nii on tuhandete aastate jooksul tekkinud paksud liustikud. Ülemiste kihtide raskus surub alumistele ja kõige vanemad jääkihid vajuvad laiali. Mida sügavamale liikuda, seda õhemaks need muutuvad.

Kilomeetrite sügavusele puurides ei saa kindel olla, et puuraugu põhjas ootab miljoni aasta vanune jää, sest jää sulab ka Maa vahevööst eralduva soojuse mõjul. Lisaks võivad jääkihid liikuda ja omavahel seguneda.

Siiani on Antarktikast leitud 800 000 aasta vanust jääd. 3,2 kilomeetri sügavuselt Concordia uurimisjaama juurest võetud proovi uurimisel sai selgeks, et kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ja temperatuuris on muutunud käsikäes. Nüüd soovivad klimatoloogid teada, mis juhtus veel varem.

Võimalikult vanade ja puutumatute jääkihtide leidmiseks pani Šveitsi Berni ülikooli teadlase Hubertus Fischeri juhitud uurimismeeskond kokku Antarktika jääkaardi, kus arvestatakse ilmastiku ja maapinnast eralduva soojusega. Selle põhjal võiks Antarktika idaosas ja lõunapooluse ümbruses leiduda umbes 1,5 miljoni aasta vanust jääd. Fischeri sõnul loodetakse proove võtta 3-5 aasta pärast, kui on välja valitud täpsemad puurimiskohad.

 

Allikas: Novaator

Originaalallikas: Climate of the Past

Foto: theage.com.au

 

Toimetas Mariann Joonas