Liblikad mäletavad mäge, mida pole olemas juba tuhat aastat

29. mai 2013 kell 17:51



Monarch_In_May

Kui me otsime jäävaid mälestusmärke, siis ootame neid geoloogiast – kivi ja metall kestavad kauem kui mis tahes elavast materjalist asi. Või pole see päris nii? Alljärgnevalt näide sellest, kuidas teadus võib olla poeetiline: liblikas, keda peetakse kaduvuse sümboliks, pakub tõendusmaterjali mäe kohta, mis on ammu tolmuks pudenenud.

 

Monarhliblikas (Danaus plexippus) on üks vastupidavamaid putukaliike maailmas. Nende ränne viib neid Lõuna-Kanadast Mehhiko keskosasse. See ränne on nii pikk ja keeruline, et kestab kauem kui liblika eluiga. Monarhliblikad munevad mitmel korral oma rände jooksul ja üks põlvkond ei suuda läbida tervet teekonda.

Selle teekonna käigus läbivad nad mitmeid kohti, millest on saanud kohalik turistiatraktsioon. Parvedes lendlevad monarhliblikad puhkavad samas piirkonnas puude okstel ning näib, nagu oleks kogu puu kaetud säravoranžide lehtedega. Kuid need piirkonnad ei ole sugugi kõige hämmastavam osa liblikate rändest.

Kõige üllatavam osa reisist on järsk pööre idasse, mille liblikad sooritavad Suure järvistu Ülemjärve kohal. Monarhliblikad lendavad üle järve ühe katkematu lennuga. See on juba iseenesest keeruline, kuid nad teevad selle ise veel raskemaks, mitte otse lõunasse lennates: nimelt mingil hetkel muudavad nad teel lõunasse suunda, keerates ida poole, et siis mõne aja pärast võtta uuesti suund lõunasse.

Mõned bioloogid ja geoloogid usuvad, et miski takistas minevikus monarhliblikate teekonda. Arvatakse, et osa Ülemjärvest oli kunagi hoopis üks Põhja-Ameerika kõrgemaid mägesid. Monarhliblikatel oleks olnud mõttetu üle selle mäe lennata, nii et nad keerasid itta ja lendasid ümber mäe ning pikka aega pärast mäe kadumist teevad nad seda ikka veel.

See annab uue vaatenurga geoloogiale ja geograafiale. Me peame mägesid peaaegu ajatuteks struktuurideks. Sel ajal, kui loomad nende ümber generatsioonide käigus muutuvad, jäävad need paigale. Kuid võib-olla mitte sel korral. Liblikad on toiminud sama mustri kohaselt ning maailm nende ümber on muutunud – sel korral on elav loodus kestnud kauem kui kivi.

 

Allikad: iO9, JEB

Foto: Kenneth Dwain Harrelson / Wikimedia Commons

 

Toimetas Katrin Suik