Musta augu pilt – pseudoteaduse kõige ehedam näide?

25. aprill 2019 kell 9:06



Pilt: National Science Foundation

10. aprillil 2019 teatasid maailma peavoolumeedia väljaanded ja teadusajakirjad, et teadlased on esimest korda ajaloos avaldanud pildi mustast august. Mis mõtted Sinul läbi käisid, kui kuulsid, et mustast august on tehtud pilt? Kas selles uudises, mida sa lugesid või kuulsid tuli välja, et see musta augu pilt ei ole optiliselt saadud? Just nii! Selle pildi koostas arvuti programm toetudes teadlaste sisestatud infole. 45 miljonit eurot ja teoreetiline füüsika. Kas reaalsus, pseudoteadus, pettus või religioon? Otsusta ise. : )

 

BBC vahendab, et astronoomid on teinud esimese pildi mustast august, mis asub kaugel olevas galaktikas. See must auk on 40 miljardi kilomeetri laiune – Maast 3 miljonit korda suurem – teadlased nimetavad teda “monsteriks“ (koletiseks). See must auk asub 500 miljoni triljoni (kvintiljoni) kilomeetri kaugusel ning seda pildistas kaheksast teleskoobist koosnev võrgustik (Event Horizon Telescope – EHT).

Professor Heino Falcke

Professor Heino Falcke Hollandi Radboud´ ülikoolist, kes oli selle eksperimendi idee algataja, räägib, et see must auk avastati galaktikast nimega M87: “See, mida me näeme, on suurem, kui kogu meie päikesesüsteem. Tema mass on 6,5 miljardit korda suurem Päikese massist. Ja meie arvates on see üks raskemaid mustasi aukusid, mis üldse eksisteerib. Tema on Universumi raskekaalu tšempion.“

“See on nagu unistuste täitumine, me oleme sellest mõelnud 20 aastat ja nüüd kui me seda lõpuks nägime, siis see näeb välja samasugune nagu meie unistustes. See on üks tume ala kaugel galaktikas, mida ümbritseb tulering. Selles varjus, kus valgus kaob, tundub, et aeg jääb seisma. Kõik, mis läheb sellest läbi, ei tule mitte kunagi tagasi Einsteini teooria kohaselt. Me peame endiselt välja selgitama kuidas see kõik toimib. Me arvame, et must auk ise pöörleb, me peame seda veel mõõtma. Me peame teada saama, mis põhjustab selle valguse,“ räägib Falcke.

Selle pildi tegemiseks kasutati 8 teleskoopi, mis asusid maailma eri piirkondades. Üheskoos moodustasid nad virtuaalse Maa-suuruse teleskoobi, mis võimaldas neil kätte saada terava pildi. Okei… Mis ajast loeb teadus sellist udukogu “teravaks“ pildiks?

Kuigi Professor Falcke ei esita mitte ühtegi tõestust, siis tema sõnul ümbritseb sellel pildil olevat täiuslikku tumedat auku intensiivne hele tulerõngas. Selle heleduse tekitab ülikuum gaas, mis musta auku vajub. See valgus on heledam kui terve selle galaktika miljardid tähed üheskoos kokku. See on ka põhjus, miks meil on võimalik seda niivõrd kaugelt Maa pealt näha.

Dr Falcke, kes unistas musta augu pildistamisest üle 20 aasta, suutis veenda Euroopa Teadusnõukogu seda projekti rahastama. Rahvuslik teaduse sihtasutus (NSF) üheskoos Ida-Aasia agentuuridega rahastasid kogu projekti enam kui 40 miljoni £ (46 miljonit €) eest. Värske pilt mustast august õigustab sellist investeeringut. Professor Falcke ütleb, et tema tunneb, et “missioon on täidetud“: “See on olnud pikk teekond, aga just seda ma soovisingi näha oma enda silmadega. Ma tahtsin teada, kas see on päriselt olemas.“ 

 

Aga oot! Tegemist ei ole optilise pildiga! Kuidas see pilt siis tehti?

Teadlased: “Selleks, et kätte saada pilt 50 miljoni valgusaasta kaugusest, vajaksime teleskoopi, mis on terve Maa suurune.”

Kuna mitte ükski teleskoop pole piisavalt võimas, et teha pilti mustast august, siis loodi kaheksast teleskoobist koosnev võrgustik (Event Horizon Telescope- EHT), mida peetakse piltlikult öeldes Maa-suuruseks teleskoobiks.

Katie Bouman, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT)

Katie Bouman on MIT tudeng, kes arendas välja algoritmi, mis ühendas omavahel EHT andmed. Ilma tema panuseta poleks see projekt võimalikuks saanud.

Kõik kaheksa teleskoopi asuvad erinevates eksootilistes piirkondades üle maailma, sh Hawai ja Mehhiko vulkaanide juures, Arizona ja Hispaania mägedes, Tšiili kõrbes ja ka Antarktikal. 200-liikmeline teadlaste meeskond suunasid kõik 8 teleskoopi M87 galaktika poole ja skanneerisid seda 10 päeva järjest.

Kuigi nad kasutasid kaheksat teleskoopi, siis tegemist ei ole teleskoobi piltide kokkusulatamisega, nagu seda teevad amatöör- ja professionaalastronoomid. Ei-ei, nemad kasutasid hoopis raadioastronoomiat. St et kõik 8 teleskoopi on suunatud täpselt ühte kohta taevas, millegi suunas, mis asub meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel. Need 8 raadioteleskoopi asusid kõik ühelpool “maakera“.

Kõik 8 teleskoopi saavad pisikese parallaksi, ehk kõik natukene erineva pildi. Nad kõik saavad põhimõtteliselt ühe piksli. Ja siin Katie Bouman selgitab, et selleks et lahendada pildiks 50 miljoni valgusaasta kaugusel olevat objekti, peaks olema raadioteleskoop Maa suurune. Ta ütleb, et matemaatiliselt suudab seda sama teha ka need 8 teleskoopi. Need 8 teleskoopi annavad kõik väikesed pikslid potentsiaalsest kogupildist. Ja nendest 8 pikslitest hakkavad nad järeldama tervet objekti.

Selles kaks aastat tagasi avaldatud TEDi kõnes Katie Bouman selgitab kuidas käib mustadest aukudest piltide tegemine. Ta kirjeldab, mis probleeme nad kohtavad kui nad musta augu pilte voolivad.

“See must auk on meist niivõrd kaugel, et meie jaoks on ta tibatillukene. Ta on sama pisikene kui võrdluseks oleks Kuu pinnal üks apelsin. Seepärast on sellest pildi tegemine äärmiselt keeruline. Miks? Selleks on lihtne võrrand. Fenomen difraktsiooni tõttu on piiratud see, kui väikesi objekte tegelikult võimalik näha on. St et mida väiksemaid asju me näha tahame, seda suuremaks on vaja teha teleskoobid. Aga isegi kõige võimsamad teleskoobid ei suuda Kuu pinnalt teravaid pilte teha. Meie arvutuste põhjal on selleks vaja terve Maa suurust teleskoopi.

Nad võtavad need 8 pikslit ja võrdlevad neid musta augu potentsiaalsete piltidega ning see, mis on kõige tõenäolisem, saab valituks. Nendel piltidel on kujundid sellest, milline üks Must Auk välja võiks näha.

Kokkuvõtteks: nad on võtnud need 8 pikslit, mis peaksid kokku moodustama justkui gigapiksli. Ja nad söödavad arvutiprogrammile ette täiesti erinevaid pilte, sh on arvutile antud info ka sellest, milline nende meelest must auk välja näeb. Nad on ise arendanud välja arvutiprogrammid, mis eeldavad, et relatiivsusteooria ja Einsteini võrrandid vastavad tõele. Sisestades programmi erinevaid pilte, sh musta augu simulatsioone (ehk milline nemad arvavad, et must auk välja näeb). Ja siis arvuti koostabki selle põhjal pildi ning nemad väidavad, et nad on pildistanud musta auku.

Katie Bouman: “Mis siis kui Einstein eksis? Kui me lisaks liiga palju Einsteini võrrandeid meie algoritmi, siis arvuti kuvakski meile Musta augu pildi, sellisena nagu Einstein seda teoretiseeris. Me näekski seda, mida me eeldame näha. Sellepärast me lisame ka suvalisi pilte. Loodetavasti me saame nõnda kinnitada kõiki neid teooriaid, millest teadlased igapäevaselt sõltuvad.

Oletame, et see elevant on must auk. Kuna nad ei saanud ehitada terve Maa suurust teleskoopi, siis nad ühendasid omavahel 8 erinevat teleskoopi Maa erinevates piirkondades. Piltlikult öeldes saavad nad ühe piksli elevandi jalast, teise pildi elevandi tagumisest põlvest, ühe piksli selja pealt, ühe saba juurest, ühe kõrva juurest, ühe londi juurest jne. Seega neil on 8 pikslit ja nad hakkavad neid võrdlema erinevate piltidega mis neil endil on olemas. Ja vaatavad, milline pilt sobitub kõige paremini, võttes eelduseks, et mustad augud näevad välja täpselt sellised nagu Einstein neid teoretiseeris. Aga kui sa sisestad arvutisse juba eos väärinfot, siis ükskõik, mida arvuti ka välja ei arvuta, on vastus vale.

Teatraalne fotolavastus Katie Boumanist hetkel, kui tema arvutiprogramm musta augu pildi avaldas.

 

Kas on võimalik, et musta augu pilt pärineb hoopis Snoop Doggi jointist? Kui anda arvutile sobivad algoritmid, siis koostab ta Snoopi pildist musta augu pildi ja voila´! Täpselt samasugust tehnikat kasutasid teadlased, et saada pilt mustast august. See on ehtne pilt kunstlikust pildist.

Mustad augud on metamaatilised kontseptsioonid. Pole olemas sellist asja nagu lõpmatu mass ehk see mida nad väidavad, et must auk on. Mis on must auk? No seal on lõputu mass ja ta neelab alla kõige selle, millel on veel mass. Kui mustad augud oleksid olemas, siis nad oleksid juba alla neelanud kõige selle, mis on olemas. Kuidas nad saaks teisiti? Kui nad kogu aeg neelavad massi juurde ja aina kasvavad?

See ei ole esimene kord, kui teadlased pikslite ja udukogude põhjal modelleerivad galaktikaid, päikesesüsteeme või muid kosmilisi teooriaid. Soovitame lugeda 2017. aastal teadlaste poolt avaldatud muinasjutu kokkuvõtet TRAPPIST-1 tähesüsteemist.

Aga milline näeb välja must auk tegelikult? Vaata ja imesta! : )

 

Musta augu fiaskost räägiti pikemalt ka hiljutises “Globebusters saates”:

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6