Foto: nasa.gov

Kas oled kuulnud, et viimasel ajal on juhitud palju tähelepanu sellele, et rahvusvaheline kosmosejaam (International Space Station – ISS) ei pruugi olla päris see, mis meile räägitakse ja näidatakse? Alljärgnev on tööstusklappide ja -ventiilide spetsialisti avaldus seoses ISS-iga, mis loeti ette Truth Frequency Radio raadiosaates “Strange world” 25. osas.

Artikkel ilmus algselt Telegrami 2. paberajakirjas, novembris 2015.

Selle kirja eesmärk on juhtida tähelepanu tihendite, ventiilide ja aktuaatorite teatud aspektidele, mis on olulised osad kunstlikus keskkonnas ellujäämiseks ja toimimiseks.

Mul puuduvad eriteadmised ISS-i osas, aga ma kinnitan, et olen oma ala spetsialist ning toonitan, et vedelikel ja liikumiskontrollil on kindlad põhimõtted, mida ei saa ignoreerida. Me oletame, et ISS-il on olemas oma veesüsteem, kütusesüsteem, õhusüsteem jne. Kõik need süsteemid vajavad ventiile, pumpasid, tihendeid, aktuaatoreid jne. Kui poleks süsteeme, mis toodavad, saadavad, suruvad, ventileerivad, filtreerivad, ladustavad jne kõikvõimalikke vedelikke ning gaase, oleks elu ISS-i pardal võimatu. Torustikud, pumbad, tsisternid, tihendid ja ventiilid peaksid olema kõikjal üle ISS-i, et tagada vähemalt värske õhk. Tihendid nagu o-rõngad on üliolulised, kui tegeletakse gaaside ja vedelikega. Ventiile on aga vaja gaaside ja vedelike mõõtmiseks, et tagada nõuetele vastavad rõhud. Õhufiltreid on vaja liikuvatele seadeldistele, nagu näiteks robotkäed, luugid jne. Iga asi, mis ei liigu manuaalselt, vajab õhufiltreid. Vaatame nüüd aga, milles on probleem.

Tihendid

Levinumad tihendid kosmoserakendustes valmistatakse enamjaolt fluorosüsinikust, üldiselt on selleks ASTM D1418 tüüp 3 elastomeer (kumm), mille klaasistumistemperatuur on kuni –30 °C. Sellised materjalid, mis vastavad uue AMS7287 ja tema eelkäija AMSR83485 spetsifikatsioonidele, on võimelised opereerima temperatuurivahemikus –40 °C kuni +200 °C. Kuigi tegemist on üpris muljetavaldava tegevusraadiusega, asub ISS keskkonnas, kus on oluliselt suurem temperatuuride kõikumine. Olemas on küll spetsiaalsed teflon-tüüpi tihendid, mis peavad vastu veidi suuremale temperatuuriulatusele, aga need ei ole valmistatud painduvatest ega kokkupressitavatest materjalidest. See tähendab, et paaritud komponendid peavad olema valmistatud miljondiktolli tolerantsiga, et takistada tihendit liikumast ja seega lekkimast.

See pole aga sugugi mugav luukidele ja kütusetihenditele, mis on pidevas liikumises. Samuti ei tundu, et tihendid saaksid olla kaitstud tohutute temperatuurikõikumiste eest, sest ISS-i välisküljelt ei paista, et seal oleks vajalikud installatsioonid, mis seda võimaldaks.

Teine probleem tihendite puhul on see, et need kuluvad läbi ja neid peaks regulaarselt välja vahetama. Tihendite hooldus nõuaks aga ööpäevaringset tehnoteenindust ISS-i meeskonnalt. Tihendite väljavahetamise puhul tuleks enne täielikult isoleerida alad, puhastada pinnad, kasutada määrdeid jne; see on ülitäpne töö, sest tihtilugu võib ainuüksi juuksekarv tekitada lekke. Me ei ole mitte kunagi näinud, et ISS-i peal keegi tegeleks selliste ülesannetega. Tihendite väljavahetamise puhul tuleb kasutada ka vasturõhku, aga mul pole õrna aimu, kuidas see saaks funktsioneerida vastu vaakumit, sest meie ei ole midagi sellist kunagi oma töös arvutanud ja minu hinnangul peaks vaakum need tihendid imema avakosmosesse. Ma ei tea, kuidas kütust, õhku, vett jmt ISS-i pardal hoitakse ja liigutatakse. ISS-i tihendid peavad olema täiesti veatud, vajamata kunagi hooldamist ja olles immuunsed temperatuurimuutustele. Põhimõtteliselt peaks olema tegemist nüüdisaegse tehnika imega. Mina kui oma ala spetsialist suhtuksin sellisesse tihendisse tohutu aukartusega.

Ehk teisisõnu ütleb oma ala spetsialist, et mis iganes tehnoloogiat seal ISS-il väidetavalt kasutatakse, pole tema nendest isegi kuulnud, sest need ületavad kõik teadaolevad tehnilised omadused ja tolerantsid.