Kas satelliidid on olemas? Telegram käis Kuu peal! (osa 2/3)

12. aprill 2019 kell 12:47



“Jätkan oma intervjuud Eesti satelliidi-spetsialisti Viljo Allikuga. Tänases osas keskendun rohkem NASA võltsingule ja põrgatan ideid, kuidas minu hinnangul see pettus ära süsteemitatakse,“ kirjutab Hando Tõnumaa. Loe esimest osa siit (ja kuula ka Kuule saadetud Telegram.ee helisõnumit). 

 

Kas teoorias on võimalik selline stsenaarium, et NASA või kes iganes paneb näiteks mingi enda saatja teie satelliidi sisse enne üles saatmist?

Selline sabotaaž on väga vähe tõenäoline, meie enda inimesed olid kohal, kui EstCube´i stardiks ette valmistati ja orbiidile saadeti. Huvitav on veel see, et kui EstCube oli juba orbiidil, siis me uuendasime korduvalt alamsüsteemide tarkvara Maa pealt.

Mikrorptsessorid juhivad pardaarvuteid, sidesüsteemi ja kaameraid. Näiteks pardaarvuti tarkvara vahetasime 4-5 korda välja Maa pealt. Lisaks elektritoitesüsteemi ja kaamerasüsteemi tarkvara. Seega on väga raske kellegi teise poolt teha midagi sellist, mis meile märkamatuks jääks.

 

Aga kui oletada, et meie kohal on kuppel ning me asume justkui hiiglaslikus terraariumis, siis kas teoorias oleks NASA-l võimalik sinna kuplile kuvada signaale, mida raadioamatöörid kinni püüavad?

See oleks äärmiselt keeruline. Sest neid satelliite on ju niivõrd palju ja neid tuleb pidevalt juurde. Ja lisaks peaks olema iga maapealse vaatleja või maajaama jaoks tekitama signaali erineva ajas muutuva doppleri sagedusnihkega.

 

 

Seda küll aga kui oletada, et on kuppel ja kogu asja kontrollib üks kosmoseagentuur, erinevate nimede all ja neil on piiramatu eelarve ning nemad saadavad signaale mööda lage ja kuna neil on monopol, siis pole vahet kui palju neid satelliite seal on?

See oleks väga keeruline. Sest nemad ei tea, millist infot meie ootame oma satelliidilt tagasi. Me ei ole kunagi saanud segast infot, et me ei tea mida me sealt saame. Kuna neid satelliite on niivõrd palju, siis see nõuaks väga vägevat süsteemi, kes seda nõnda jooksutada suudaks. Siis oleks lihtsam erinevatel põhjustel ülikoolidel neid väikeseid satelliite üldse mitte lubada orbiidile saata. Sadakond satelliiti saaks ehk simuleerida… Teine asi on veel see, et me teame kellaaegasid millal hakkab ülelend. Meil on üks aeg aga kusagil Ameerikas on teine aeg. Sel juhul tuleks kõike seda ka simuleerida, see läheb juba sinna “Matrix“ filmi poole.

 

Aga kuidas EME tagasi tuleb kui Kuu on kera, siis miks signaal ei põrku kusagile vasakule näiteks?

No ta põrgatab mujale ka, aga võtame analoogi optikast – kui pallile suunata valgust, siis see peegeldab ju ka valgust tagasi, raadiolained käituvad täpselt samamoodi.

Doppleri effekt on ka üks huvitav asi, mida oleks väga raske simuleerida maakera erinevate piirkondade jaoks, kui sul ei ole tegelikult liikuvat objekti. See on see, et näiv sagedus muutub kui objekt liigub sinust eemale või sinu poole. Kuu puhul tekib doppleri effekt seepärast, et maakera ju pöörleb ja maakera pöörlemisel sa kas liigud Kuu suunas või Kuust eemale. Ja see doppleri effekt on siin täiesti märgatav ja väga täpselt teoreetiliselt ennustatav.

 

Aga võib-olla maa seisab ja hoopis taevas keerleb?

See on suhteline, sa võid öelda, et taevas keerleb. Oleneb mis sul taustsüsteem on. See tähendab, et objekt liigub maakera suhtes sellise kiirusega. See tähendab ainult seda.

 

Te plaanite ehitada EstCube-2, kas sinna peale tuleb ka videokaamera?

Kahjuks ei tule, video on väga andmemahukas meedium. Selleks, et neid andmeid saata, on vaja elektrilist võimsust. EstCube-1 peal oli võimsust vähem kui ühel tavalisel mobiiltelefoni saatjal. Andmeedastuskiirused väikestel satelliitidel on 9600 bit/sekundis nagu vanasti olid telefonimodemid. EstCube-2 puhul me saame lubada suuremaid kiirusi tänu päikesepatareide suuremale kogupindalale ja täiustatud sidesüsteemile. Võimalik, et meil õnnestub ka saata mõned videoklipid orbiidilt. Kaamera ise võimaldab tegelikult selliseid videoklippe salvestada. Tegelikult võime igasugust piltide nn. aegrida videona tõlgendada.

 

Ma väga soovin näha videot päikese-ja kuuvarjutustest, mis oleks filmitud mitte Maa pealt vaid mõne satelliidi või ISSi pealt.

Minu arvates on sellised videod olemas.

 

Aga kas see pole kahtlane, et nad ei ole 50 aastat Kuu peal käinud?

No see Kuu peal käimine on kallis lõbu. Neil peab olema kindel põhjus miks sinna minna, kunagi oli see põhjus, et venelastele ära teha Külma sõja ajal. Enam pole nagu põhjust. Aga uued projektid on NASA-l ja teistel suurematel kosmoseagentuuridel töös, et inimene uuesti Kuule ja miks mitte ka Marsile saata.

 

Peale Sinuga kohtumist on mul uus nägemus satelliitidest aga mul pole kindlat seisukohta selles osas. Ma saan aru, et satelliitega on olemas otsekontakt aga ma ei saa aru, et miks pole olemas videoid päikese-ja kuuvarjutustest, mis oleks filmitud satelliitidelt.

Päikesevarjutusi on näiteks ISS-i pealt pildistatud küll:
https://earthsky.org/space/iss-astronauts-aug-21-2017-total-solar-eclipse
Ja varjutuse video ISS-i pardalt ka täiesti olemas:
https://www.youtube.com/watch?v=rwNc5aK3dBk
https://www.youtube.com/watch?v=7RmczjiDlwE

Väidetavalt ISSi pardalt nähtud päikesevarjutus

 

Ma olen kõiki neid Sinu saadetud videoid ja pilte näinud varasemalt. Kommenteerin.. Nendel piltidel ja videotel me näeme lihtsalt varju ehk tumedat laiku pilvede kohal. Siin ei ole peal ei Kuud ega Päikest. See viimane link on minu jaoks kõik arvuti graafika mitte video taevakehade varjutustest. Ma väga soovin näha videot kus kõik 3 taevakeha (Päike, Kuu, Maa) oleksid üheaegselt kaadris või siis vähemasti liigutakse kaamera pildiga nende kõigi vahel, täpselt nii nagu meie ise kõrvalseisjana teeksime, kui meil õnnestuks vaadata pealt sellise nurga alt taevakehade mängu.

Kas oled kunagi proovinud Kuud taevas leida päevasel ajal noorkuu ajal? Kuna sellisel ajal (Päikeasevarjutuse põhitingimus) on valgustatud ainult Kuu tagakülg, siis on seda valgustamata meie poole olevat külge peaaegu võimatu näha. Kosmosest võib-olla isegi hädapärast oleks näha, aga ma pole kindel, et ühegi tänapäeva kaamera dünaamikaulatus sellise pildiga hästi hakkama saaks. Ja samas nõuaks see ka spetsiaalselt selle jaoks valmistatud süsteemi, et peaaegu 180 kraadise ulatusega ala hea resolutsiooniga pildistada saaks. Aga keegi ei keela muidugi seda küsimust otse ESA või NASA spetsialistidele esitamast. Võimalik, et teevadki selle pildi kunagi ära. Aga üldiselt on neil väga palju tähtsamatki seal teha.

 

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et aastal 2019 pole Kuu peal 24h live veebikaamerat?

Mis veebikaamera panekut Kuule puudutab, siis sellised projektid on üldiselt plaanis ja loodetavasti lähiaastatel mõni selline sinna ka tekib. Sellised kaamerad peavad olema tegelikult hästi töökindlad juba sel põhjusel, et “öösel” langeb seal päris pikaks ajaks (kuni pooleks kuuks) temperatuur päris madalale  (kuni -173 C). Natuke stabiilsem on Kuu pooluste kandis. Lühemat aega on seal videokaamerad töötanud küll, sel ajal kui NASA kuumissioonid toimusid. Lihtsam on teha pilte näiteks Kuu orbiidilt:
https://solarsystem.nasa.gov/resources/459/nasa-releases-new-high-resolution-earthrise-image/
Selle LRO raadiosignaali olen ma ka ise jälginud mõni aasta tagasi.

 

Ametlik NASA LRO Earth Rise (2015)

Sama pilt avatuna photoshopis tõestab, et tegemist on fotovõltsinguga. See maakera on sinna lihtsalt kleebitud

Tegelikult võib olla sellel, et vajutusest kosmosest palju videoid pole, ka põhjus: Nimelt näeb madalaorbiidilise satelliidi (näiteks ISS) ühe orbiidi jooksul seda varjutust suhteliselt lühikest aega, sest satelliiti pole võimalik ju “riputada” sinna varjutuse piirkonna kohale. Terve orbiit kestab ca 1.5 tundi ja varjutust näeb korralikumalt sellest ehk ca 15…20 minuti jooksul ja selle aja jooksul seal väga palju ei muutu. Nii et fotod näitavad sel juhul umbes sedasama, mis video. Siis on näha, kui ISS ise päikese eest mööda liigub:
https://earthsky.org/space/iss-transits-sun-during-eclipse-aug-21-2017-video

 

ISS-i välimusega visuaali on tõesti võimalik näha. Kuid mina ei usu, et seal sees on hõljuvad inimesed. Ma pole isegi kindel, kas see asi, mida me näeme, on füüsiline objekt. Ma ei välista võimalust, et me oleme suure planetaariumi sees, mille lakke kuvatakse liikuvaid objekte.

Miks ma ei usu, et ISS on päriselt üleval:

1. Pole olemas sellist videot, et on live intervjuu ISS-ga ning siis see sama kaamera reaalajas näitab ISSi aknast välja nt Maa peale.
2. Pole olemas sellist one-take videot, et astronaut on ISSis, sealt edasi liigub holodeckile ning sealt edasi õue spacewalki tegema. Kõik videod on kas seest või väljast.
3. Pole olemas videot sellest, kuidas ISS ehitati.
4. ISS live pilt katkeb ära iga kord kui ta on Maa öisel küljel. St et pole olemas ISS-i live videot, mis oleks pikem kui ca 60 min
5. Küll aga on olemas väga palju videoid, mis viitavad ilmselgele videovõltsingule

Kui tegemist oleks planetaariumiga, siis kuidas oleks võimalik seda ISS-i seal näidata Päikese eest läbi lendamas nii, et seda mingis ajavahemikus ainult kitsa territooriumi ulatuses oleks võimalik näha. Kuna antud päikesevarjutust jälgis samal ajal maailmas väga palju kaameraid, miks siis keegi teine mõnes muus maakera punktis seda ISS-i samal ajal ei näinud? Igatahes oli näha, et arvutuste põhjal tehtud ennustus selle läbilendamise kohta oli vägagi täpne.

ISS-i ehitamisest on üksikuid lõike võimalik leida küll:

Näiteks selles videos: https://www.dailymotion.com/video/x5w6771

Või siin: https://www.youtube.com/watch?v=xV5sk6Zkt24

 

See esimene video ISS-i ehitusest on tegelikult Hollywoodi produktsioon, tegemist on 2002 aasta dokfilmiga “Space Station 3D“, mille eelarve Wikipedia kohaselt oli miljon dollarit, sh oli tekstilugejaks Hollywoodi superstaar Tom Cruise.

Teine video tegelikult ei kuva ISSi ehitust, vaid seal on lihtsalt kokku pandud erinevad kosmose ja ISS-i kaadrid. ISS on minu jaoks täielik müstika, jääb mulje nagu ta lihtsalt tekkis ühel hetkel taevasse.

Mis puudutab ISS-i ja teisi taevakehasid liikumas/toimimas lameda Maa puhul, siis selleks üks võimalus on neljakandiline lameda Maa mudel koos portaalidega ehk n-ö Pacman mudel koos duaalse astronoomiaga. Tegemist on kõige vastuolulisema kosmoloogia versiooniga ka lameda Maa pooldajate seas. Aga see on toimiv lameda Maa mudel, mille kohta leiab rohkem infot nt siit:
https://youtu.be/IGCSkU87iN8

“Pacman“ on toimiv lameda Maa mudel, vaata lisaks:
https://www.squareearthcosmology.com/

 

Aga miks Sinu hinnangul katkeb side ISS-iga iga kord kui ta asub Maa pimedal küljel?

Side ISS-ga katkeb siis, kui pole ühtegi maapealset sidejaama selles piirkonnas, mille kohal ISS parasjagu lendab. Ühe tiiru ümber Maa teeb ISS vähem, kui pooleteise tunniga ja kindlasti on selliseid  piirkondi ookeani kohal mitmeid. ISS-i näeb maapinnalt igal hetkel umbes 2000 km raadiusega alas ja mingist maapinnal olevast punktist näeb ISS-i maksimaalselt 10 minutit orbiidi kohta.

Mõned sidejaamad on ka olemas ookeanil liikuvatel laevadel, aga sellegi poolest ei ole garanteeritud sajaprotsendiline pidev videoside ISS-ga.

 

See pole loogiline, et iga kord kui ISS on Maa pimedal küljel, siis on ISS juhtumisi piirkonnas, kus pole mitte ühtegi maapealset sidejaama. Inimesed arvavad, et ISS-ist on olemas 24h live stream kuid see ei vasta tõele. Need “live videod“, mida Youtube’ist vaadata saab ei ole sugugi mitte live´id, vaid on kokku monteeritud erinevatest videotest. Tegelik live ISS video katkeb ca iga 60 minuti tagant. Seega me oleme olukorras, kus:
a) Saame näha ISSi, kui tulukest liikumas öises taevalaotuses aga me ei saa samal ajal näha ISS-i live videot, et võrrelda, kus trajektoorid kattuvad reaalsusega.
b) Saame näha ISS-i live videot päevasest kulgemisest aga kuna ISS ei paista välja päise päeva ajal taevas, seega puudub taaskord võrdlusmoment.

Jätkub…

 

Intervjueeris ja toimetas Hando Tõnumaa

 

Esimest osa loe siit.

Fotod: NASA, Wikimedia Commons, internet

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6