Autismi esimesi märke saab tuvastada juba imikueas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. november 2013 kell 11:52



Autism BabiesAutismispektrihäireid ei diagnoosita lastel enamasti enne 2.–3. eluaasta täitumist. Kuna see  on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega ning seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab, siis ei ole võimalik kindlat diagnoosi panna enne, kui lapse sotsiaalne käitumine ja keelelised oskused on selgelt vaadeldavad. Kuid hiljutine uurimus, mis avaldati teadusajakirjas Nature, näitab, et varajasi autismi märke on võimalik tuvastada juba imikueas esimese kuue elukuu jooksul. Võtmeteguriks on see, kui palju imikud pööravad tähelepanu pilkkontaktile teiste inimestega.

 

Uuringut rahastanud USA riikliku vaimse tervise instituudi (National Institute of Mental Health – NIMH) direktor Thomas R. Insel kommenteeris uuringut, öeldes, et selle alusel on võimalik selgeid autismi märke tuvastada oluliselt varem, ning mida varem on seda võimalik identifitseerida, seda tõhusamad on ravistrateegiad.

Tavapäraselt arenevad lapsed hakkavad pilku inimeste näole keskenduma juba esimese paari elutunni jooksul ja õpivad inimestele silma vaadates aru saama sotsiaalsetest vihjetest. Autismiga lapsed aga ei näita üles huvi inimestele silma vaatamise vastu ning pilkkontakti puudumine on üks selle häire diagnoosi kriteeriumeid.

Selleks, et uurida, kuidas pilkkontakti puudumine välja areneb, vaatlesid teadlased imikuid alates sünnist kuni kolmanda eluaastani. Vaatlusalused lapsed jagati kahte gruppi selle alusel, kui suur oli neil risk autismispektrihäire tekkeks – kõrge riskiga gruppi määrati need lapsed, kellel oli juba vanemaid õdesid-vendi samasuguse diagnoosiga.

Vaadeldes videoklippi, sellest, kuidas laps enda peamise hooldajaga suhtleb, kasutati spetsiaalset tarkvara, mis järgis silmade liigutusi, ning arvutati, kui pika aja vältel protsentuaalselt on lapse pilk fikseeritud hooldaja silmadele, suule, kehale ja mujale ruumis. Alates 2. elukuust kuni 2. eluaastani testiti lapsi kümnel korral.

 

Järk-järgult vähenev pilkkontakt

Kolmandaks eluaastaks olid mõned lapsed (eriti riskigruppi kuuluvad) saanud autismispektrihäire diagnoosi. Siis vaadeldi esimese kahe aasta jooksul kogutud infot pilkkontakti kohta ning määrati, mille poolest diagnoosi saanud lapsed erinesid tervetest lastest.

Üks uuringut läbi viinud teadlastest, Warren Jones ütles, et hiljem autismi diagnoosi saanud laste puhul näeme pidevat langust selles, kui palju nad vaatavad emale silma. Seda on võimalik märgata juba 2.–6. elukuust alates ning see jätkub pidevalt vaadeldava perioodi vältel. 2-aastasena on hiljem autismi diagnoosi saanud laste puhul pilk fokuseeritud ema silmadele kõigest pool sellest ajast, mida võib vaadelda tervete laste puhul.

See tulemus oli teadlaste jaoks veidi üllatav, kuna seni on arvatud, et autismiga lastel puudub igasugune sotsiaalne käitumine. Kuid nende andmete põhjal on lastel sotsiaalse suhtluse oskused vahetult pärast sündi täiesti olemas, kuid kaovad järk-järgult. Loodetakse, et see aitab varakult tuvastada tekkiva arenguhäire ning võtta kasutusele meetmeid, millega sotsiaalset arengut kaasa aidata ning vähendada mõningaid autismispektrihäiretega kaasnevaid probleeme.

Järgmine samm on nende esialgsete andmete põhjal toimiva kliinilise diagnostilise kriteeriumi väljatöötamine. Teadlaste meeskond on juba alustanud uute perede värbamist pikaajaliste uuringute tarbeks, mille käigus loodetakse leida veel lisamarkereid varajaseks autismi määramiseks.

 

Allikad: Science Daily, NIMH, autism.ee

Foto: orange.mu

 

Toimetas Katrin Suik