Uuring: tüdrukud oskavad autismi märke varjata?

11. august 2013 kell 11:45



Reflection_in_a_soap_bubble_editAutismi käes kannatab üks protsent elanikkonnast ning kuna see on enamlevinud meeste hulgas, on ka enamik uuringuid seni keskendunud meesele. Samas näitavad uuringud, et autism mõjutab mehi ja naisi erinevalt ja edaspidi tuleks vaadelda põhjalikumalt ka naisi, et uuringud tasakaalu viia, vahendas ERR Briti teadlaste uuringut.

 

Briti teadlased Cambridge’i ülikooli autismiuuringute keskusest uurisid sel korral 120 meest ja naist, kellest pooltel oli autism. Nad kasutasid MRI-skanneeringut, et vaadelda, mil moel mõjutab autism meeste ja naiste ajusid, mis niigi on erinevad, sest poiste ajukude on tihedam.

Teadlased nägid, et autistlike naiste aju sarnanes enam terve mehe kui naise ajule. Sama polnud aga näha autistlike meeste puhul: nende ajus ei ilmnenud n-ö ekstreemseid mehelikke tunnuseid.

Uuringus osalenud teadlase Meng-Chuan Lai sõnul põhinevad senised autismi kohta kogutud teadmised meestel tehtud uuringutel. See teadustöö aga näitas, et on võimalik, et autism ilmneb meestel ja naistel erinevalt. Nii ei tohiks Lai väitel eeldada, et kõik meeste kohta tehtud järeldused kehtivad ka naistel. Lai ütles, et edaspidi tuleks vaadelda mehi ja naisi võrdselt, et leida saransusi ja erinevusi, ning pöörata rohkem tähelepanu naiste uurimisele, et teadustööde tulemused n-ö tasakaalu viia.

National Autistic Society Centre for Autism direktor Carol Povery kinnitas, et autismist kogutud teadmised põhinevad tõepoolest meeste ja poiste uurimisel ja seega aitab see töö edaspidi mõista haiguse erinemist sõltuvalt inimese soost. Povery sõnul võivad tüdrukud olla kohanemisvõimelisemad kui poisid, kujundades endale strateegiaid, mis aitavad autismi märke varjata. Selline n-ö maskeerumine võib aga viia stressini ning hiljem ärevuse, toitumishäirete või depressioonini.

Seega on vaja rohkem  teada saada sellest, kuidas ilmneb autism tüdrukutel ja naistel, et võimaldada neile õiget diagnoosi ja ravi.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Brain.

 

Allikad: ERR, BBC

Foto: Wikimedia Commons / Alvesgaspar

 

Toimetas Ksenia Kask