Epidemioloog uuest plaanitavast nn kõrvapõletiku vaktsiinist: vaktsiinide hulka tuleks hoopis vähendada

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. november 2019 kell 14:01



Oktoobri lõpus tegi Eesti kõrva-nina-kurguarstide ja pea- ja kaelakirurgide selts sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjonile ettepaneku lisada pneumokokivaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi. 40-aastase staažiga epidemioloog Antonina Järviste seda ideed aga heaks ei kiida.

 

Pneumokokknakkuse tekitaja on mikroob nimega Streptococcus pneumoniae ehk pneumokokk ja nakkuse kõige sagedasemaks avaldumisvormiks on äge kõrvapõletik.

Eesti kõrva-nina-kurguarstide ja pea- ja kaelakirurgide selts on veendunud, et pneumokokivaktsiin tuleb lisada immuniseerimiskavasse kõikidele imikutele, kuna vaid see lähenemine toob parima võimaliku kasu vaktsineerimisest, muuhulgas vaktsineerimise mõju keskkõrvapõletikele, vahendab Postimees.

Seltsi president Kristel Kalling toob välja, et kuni 80 protsenti lastest põeb ägedat keskkõrvapõletikku vähemalt korra enne 3-aastaseks saamist, 7. eluaastaks on 40 protsenti lastest põdenud keskkõrvapõletikku 6 korda või enam. Kõrva-nina-kurguhaiguste spetsialistid tegelevad keskkõrvapõletiku kõige raskemate juhtumitega, kus perearsti abi enam ei aita. Tavaliselt jääb nende keskkõrvapõletike tekitaja teadmata, kuid võib arvata, et 30–50 protsenti juhtudest on põhjustatud pneumokokist.

 

Antonina Järviste: massvaktsineerimise tõttu hakkavad vohama muud infektsioonid, mis varematel aegadel ei olnud probleemiks

Telegram uuris, mida arvab ideest 40-aastase staažiga epidemioloog Antonina Järviste. “Olen klassikalise epidemioloogia konservatiivne esindaja ning leian, et tänapäeval ei ohusta laste elu (pean silmas kõrge suremusega nakkushaigusi) ükski nakkushaigus, mis vajaks leviku tõkestamiseks massvaktsineerimist,” kommenteerib Järviste.

“Pneumokokivaktsiini promotakse juba mitu aastat ja räägitakse koledatest kõrvapõletikest. Tavaline vaktsiinitootjate praktika. Kõrvapõletike puhul reeglina mikrobioloogilist uuringut ei tehta ning ravitakse sisuliselt pimesi. Postimehe artiklis kirjutatakse, et ”tavaliselt jääb nende keskkõrvapõletike tekitaja teadmata, kuid võib arvata, et 30–50 protsenti juhtudest on põhjustatud pneumokokist”. Sellise loogika peale hakkab minu aju streikima,” lisab epidemioloog.

Postimehes ilmunud uudise peale hakati sotsiaalmeedias küsima, et kuna mitme vaktsiini võimaliku kõrvanähuna on välja toodud keskkõrvapõletik (sh rota-vaktsiinil), siis kas on uut vaktsiini vaja, et n-ö heastada teiste vaktsiinide tekitatud kahju? “Mina uudisest sellist väidet küll välja ei loe, kuid ei välista, et massvaktsineerimiste praktika hävitab laste loomuliku immuunsust ning vohama hakkavad muud infektsioonid, mis varematel aegadel ei olnud probleemiks,” arvab Järviste ja ütleb lõpetuseks: “Kavasse ei tohiks lisada mitte ühtegi uut vaktsiini, nende hulka tuleks hoopis vähendada.”

 

Allikad: Postimees, Terviseamet, vaktsiinide infolehed

Foto: Adobe Stock

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6