“Vaktsineerimine võib päästa elusid, kui seda tehakse inimestele, kelle jaoks muud kaitset nakkushaiguse vastu ei ole,” kommenteerib Orissaare perearsti Elo Lemberi arvamuslugu “Vaktsineerimine päästab” väljaandele Saarte Hääl üle 40 aasta epidemioloogina töötanud dr Antonina Järviste.

Kollektiivse kaitse tekkimiseks pole vaja laus- ehk massvaktsineerimist. Hõlmatus vaktsineerimistega üle 95% on mõiste (väike trikk), mis märkamatult asendas tõelise kollektiivse immuunsuse sisu. Pole isegi teada, kuidas on see arv põhjendatud. Suure hulga nakkushaiguste vastu on inimestel kaasasündinud (geneetiline) immuunsus. Nt difteeriale on vastuvõtlikud ligi 20% inimestest, tuberkuloosile 1%. Suurem osa nendesse haigustesse ei haigestu.

Haiguse läbipõdemine annab enamasti eluaegse immuunsuse. Karjaimmuunsus = kaasasündinud immuunsus + omandatud immuunsus pärast haiguse läbipõdemist + vaktsineerimisjärgne immuunsus. Vaktsineerida võiks neid, kel loomulik immuunsus puudub. Ei tohi ka unustada, et vaktsineerimisjärgne immuunsus on lühiajaline ja tegelik kaitstus pole teada.

Terviseameti 2016/2017 gripihooaja analüüsist selgub, et Eestis haigestus toona grippi hinnanguliselt kuni 50 000 inimest, st kolm-neli inimest sajast (aruannete järgi on arvud u 5–6 korda väiksemad. Näiteks 2016. aasta kokkuvõttes on märgitud 8584 gripihaiget, 2017. aastal 7408 ehk 0,65% elanikkonnast). Suri 47 inimest vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat, st 0,09% haigestunutest. Neist üle 90% olid vanemaealised, kelle mediaanvanus oli 77 aastat. Keskmiselt kestis intensiivravi enne surma 11 päeva. Kuni 15-aastastest lastest vajas intensiivravi kolm last. 18–64-aastastest inimestest suri neli, lisaks üks 7-kuune laps. 47 surnust 24 ehk 51,1% olid hooldekodude kliendid. 19 inimest nakatusid ja surid haiglas. Nii gripi levik, tüvi kui ka haigestumuse näitajad on aastati erinevad.

Seega võib öelda, et Eestis on gripp ohtlik peamiselt hooldekodude ja haiglate patsientidele, kelle immuunsus on põhihaiguste raskusest olenevalt väga puudulik. Nende inimeste vaktsineerimine ei tekita kaitset gripi vastu, vaid võib terviseseisundit halvendada.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK instruktsioonide käsiraamatus on kirjas: “Kemoteraapia toime tõttu immuunsüsteemile kalduvad mõned vähihaiged haigestuma nakkushaigustesse ja surevad nende kätte.” Instruktsiooni järgi tuleb surma põhjuseks kodeerida põhi-, mitte nakkushaigus. Meie eelistame märkida surmapõhjuseks gripi.

Samuti on levinud ekslik arvamus, et imiku immuunsüsteem on sündimise momendil välja arenenud. See ei vasta tõele. Sünnimomendist umbes puberteedieani toimub intensiivne areng, läbides ka mõned kriitilised perioodid: 1) vastsündinu elu esimesed 4 nädalat; 2) 3.–6. kuu; 3) teine eluaasta; 4) 6.–7. eluaasta; 5) tütarlastel 11–13, poistel 13–15 aastat.

Lapse immuunsüsteem reageerib neil perioodidel antigeenile mitteadekvaatselt ja koguni paradoksaalselt. Vastus on kas liiga nõrk (ei kaitse) või hüperergiline (allergiline). Ometi peab lapse organism sel teisel kriitilisel perioodil vastu hakkama seitsme haigustekitaja ja kümmekonna keemilise lisa­aine korduvale rünnakule (vaktsiinid Infanrix hexa ja Rotarix). Millal kohtume päriselus nende haigustega ja lisaainetega korraga? Reeglina põeb inimene üht-kaht nn lastehaigust, ent mitte korraga ja ilma süstis sisalduvate abiaineteta.

Osa lapsi (umbes üks 500 vastsündinu kohta) sünnib immuundefitsiidiga. Neid lapsi ei tohiks üldse vaktsineerida enne, kui nende terviseseisund kontrolli alla saab. Neil lastel on üsna tõenäolised ka vaktsineerimise kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete teema on sedavõrd tõsine, et vajaks eraldi põhjalikku käsitlust. Nende eitamine ei tee probleemi olematuks. Kahtlev ja uuriv lapsevanem tembeldatakse “asjatundmatuks, piiratud arusaamisega ning vaktsineerimise edulugu mittetundvaks inimeseks, kes toetub oma seisukohtades eelarvamustele ja väärteadmistele”.

Kas vaktsiini infolehe lugemine on väärteadmistele toetumine? Infolehes on märgitud palju tõsiseid kõrvaltoimeid, mida vanemad lastel ka märkavad.

Kuidas last aidata ja ravida, kui arst seda ei märka? Meie immuniseerimiskavas on mitu haigust, mille vastu ei peagi vaktsineerima. Siiani ei ole eksperdid vastanud minu küsimusele imikute B-hepatiidi vaktsineerimise põhjendatuse kohta.

Antonina Järviste

Allikas: Saarte Hääl