Video: Kuidas ära tunda vaktsiinide kõrvaltoimeid?

24. juuli 2018 kell 20:48



Küsimuste esitamine ei tee kedagi vaktsiinivastaseks, vaid teadlikumaks oma lapse tervisest! Kuidas siis tunda ära vaktsiinikahjustusi? Vastuseid leiad imuunsusharidusgrupi joonisfilmist, millele on oma hääle kinkinud näitleja Indrek Taalmaa. Videole andis omapoolse kommentaari ka 40-aastase staažiga epidemioloog dr Antonina Järviste.

 

Kui väikelaps pärast vaktsineerimist tundide kaupa kriiskavalt ja lohutamatult nutab, ei hoia enam silmsidet, lakkab naeratamast või kaotab tekkima hakanud kõne – ütleb arst murelikule lapsevanemale, et “see kõik on normaalne” ja “vaktsiinidega siin küll mingit seost pole, see on kokkusattumus”. Kui küsida sellelt arstilt hiljem, kui palju vaktsiinide kõrvaltoimeid ta oma praksises on näinud, on vastuseks “vahel süstekoha punetus ja kerge palavik, rohkem küll midagi pole olnud”. 

Eestis ei ole kombeks vaktsiinide kõrvalmõjusid registreerida ja arstid ei tunne ära reaktsioone, mis on tingitud vaktsiinist. Kuid vanemad, kes veedavad 24/7 oma lapsega, märkavad ja teavad. Et eneses mitte kahtlema hakata, võib last filmida enne ja pärast vaktsiinide saamist. Jälgida silmsidet, aktiivsust, reageerimist häälele, kõndimise ja kõne arengut jne.

Eraldi vaktsiinide kõrvaltoimete registrit Eestis ei ole, kuid vaktsiinireaktsioone saab ja tuleb registreerida ravimite kõrvaltoimete registrisse Ravimiameti lehel. Nii saavad ka Ravimiamet ja arstid teada, kas ja kui palju vaktsiinide kõrvaltoimeid ja kahjustusi Eestis tegelikult esineb.

Võimalikest kõrvalmõjudest peaks iga lapsevanem teadlik olema enne kui otsuse teeb. Seda nimetatakse informeeritud nõusolekuks, mis Eesti seaduste kohaselt on eeltingimus kõigi tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui nõusolek ei ole informeeritud, on juriidiliselt tegu tahtevastase teenusega ja seaduse rikkumisega. Kui arstidelt infot ei saa, tuleb end võimalike riskidega ise kurssi viia. Infolehed on olemas, küsige neid!

Kuidas ära tunda vaktsiinide kõrvaltoimeid

Kui väikelaps pärast vaktsineerimist tundide kaupa kriiskavalt ja lohutamatult nutab, ei hoia enam silmsidet, lakkab naeratamast või kaotab tekkima hakanud kõne – ütleb arst murelikule lapsevanemale, et “see kõik on normaalne” ja “vaktsiinidega siin küll mingit seost pole, see on kokkusattumus”. Kui küsida sellelt arstilt hiljem, kui palju vaktsiinide kõrvaltoimeid ta oma praksises on näinud, on vastuseks “vahel süstekoha punetus ja kerge palavik, rohkem küll midagi pole olnud”. Eestis ei ole kombeks vaktsiinide kõrvalmõjusid registreerida ja arstid ei tunne ära reaktsioone, mis on tingitud vaktsiinist. Kuid vanemad, kes veedavad 24/7 oma lapsega, märkavad ja teavad. Et eneses mitte kahtlema hakata, võib last filmida enne ja pärast vaktsiinide saamist. Jälgida silmsidet, aktiivsust, reageerimist häälele, kõndimise ja kõne arengut jne. Küsimuste esitamine ei tee kedagi vaktsiinivastaseks, vaid teadlikumaks oma lapse tervisest.Eraldi vaktsiinide kõrvaltoimete registrit Eestis ei ole, kuid vaktsiinireaktsioone saab ja tuleb registreerida ravimite kõrvaltoimete registrisse Ravimiameti lehel: https://www.ravimiamet.ee/patsiendi-korvaltoime-teatis

Posted by Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühing on Neljapäev, 19. juuli 2018

 

Paarile Telegrami küsimusele vastab üle 40 aasta epidemioloogina töötanud ja Eesti Punase Risti neljanda klassi ordeniga tunnustatud dr Antonina Järviste.

 

Kas sooviksite videos olevale infole midagi lisada?

Multikas tutvustab vaktsineerimispraktika pimedat ja isegi varjatud kohta – kõrvaltoimeid. Valdav osa lapsevanemaid vaktsiinide infolehti ei loe. Piisavaks peetakse pereõe hoiatust, et süstimiskoht võib punetada ja valutadagi (laps nutab), ka palavik kuulub asja juurde. Film juhib lapsevanema tähelepanu kaugemale ja sügavamale. Lapsevanem peab vaktsiinide infolehti lugema ja oskama seostada lapse terviseseisundi muutumist äsja tehtud vaktsineerimisega. Infoleht on kirjutatud lapsevanemale ja seda peaks saama
perearstilt mõni aeg – nädal, kuu – enne vaktsineerimisi. Reeglina maandub aga infoleht vaktsineerimispäeval pereõe prügikorvi, ilma et lapsevanem seda näinudki on.

Filmis on kõik lihtsalt ja arusaadavalt ära seletatud. Soovitan vaadata kõigile lastevanematele ja ka vanavanematele.

 

Millal ja kas jõuab Eesti sinnamaale, et sellist videot saaks vaadata perearstikeskuse ooteruumis? Kui eesmärgiks on lapse turvalisus ja tervis, siis see võiks ju olla normaalne?

Seda aega ei tule kunagi. Seni, kui perearstid teevad kohustuslikus korras võõrast tööd, ei muutu midagi. Massvaktsineerimised on epideemiatõrje meede ja sellega peaks tegelema Terviseameti epidemioloogia teenistus töötades spetsiaalsetes vaktsineerimiskabinettides. Perearst peaks andma hinnangu lapse terviseseisundile nii enne, kui ka pärast vaktsineerimist ja ei rohkemat. Pannes perearste vastutama hõlmatuse jms eest ja veel premeerides edukust, saimegi armee (Eestis u 1000 perearsti ja veel rohkemgi pereõdesid) inimesi, kes peab muretsema näitajate pärast, mitte laste tervise pärast. Nii on ka mujal, süsteemi me siin väikses Eestis ei murra. Perearst hea meelega ravib. Keegi teine uurib, miks laps haigeks jäi? See keegi teine väidab, et vaktsineerimised ei puutu asjasse. Perearst nõustub, sest tal pole niikuinii teadmisi ega vahendeid postvaktsinaalset sündroomi diagnoosida ega ravida.

 

Allikas: Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingu Facebook

Foto: ekraanikuva

 

Toimetas Mariann Joonas

 

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6