Ajatu: Harvardi teadlased: fluoriid joogivees alandab laste IQ-taset

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. jaanuar 2015 kell 16:25



fluoride

Seekordne “Ajatu” ilmus esimest korda 12. veebruaril 2014.

Joogivee fluoriseerimise osas hakkab kaalukauss aina enam kalduma selle poole, et ka riiklikud instantsid peavad tunnistama selle tava tarbetust ja ohtlikkust. Harvardi ülikooli teadlaste metaanalüüs järeldas, et lastel, kes elavad kõrge fluoriiditasemega vee piirkondades, on märkimisväärselt madalam IQ-tase, kui neil lastel, kelle joogivee fluoriiditase on madal.

 

Uuringu kokkuvõttes kirjutati, et tulemused toetavad võimalust, et kokkupuudel fluoriidiga on mõju laste närvisüsteemi arengule ning seda valdkonda tuleks kindlasti edasi uurida.

Analüüs koostati varem avaldatud uuringute põhjal ning sealjuures võeti arvesse varem vähem kasutatud uuringud Hiina maapiirkondades. Kokku oli analüüsitud uuringuid 27 ning need olid avaldatud 22 aasta pikkuse perioodi vältel. Tulemuste põhjal on näha, et fluoriid on laste arengut mõjutav närvimürk, mis mõjutab laste aju palju madalamas kontsentratsioonis, kui see täiskasvanute puhul toksiliseks osutub.

Seda tulemust toetavad ka mitmed loomkatsed, mis on varem näidanud, et fluoriid on neurotoksilise toimega ning mõjutab õppimist ja mälu. Rottidel, kelle joogivette oli lisatud fluoriidi, tekkisid võrreldes kontrollgrupiga erinevused aju ehituses ning nende ajukoesse ladestus ka rohkem alumiiniumi.

 

Fluoriidi mõju IQ-tasemele on leitud varemgi

Fluoriidi toksilise mõju kohta on tehtud juba nii palju uuringuid, et on hämmastav, et seda ei peeta veel teaduslikuks konsensuseks. Hoolimata tõendusmaterjalist selle vastu lisatakse 70% USA avalikele joogiveevarudele ikka veel fluoriidi ning laste hambapastades on fluoriidi kasutamine lubatud. On hämmastav, et meditsiinikogukonnas hoidutakse nii kangekaelselt seoste nägemisest – täiskasvanute kognitiivsete võimete allakäik on aina tõusuteel koos laste käitumisprobleemide ja õpihäiretega. Fluoriidi ja ajukahjustuse kohta on läbi viidud üle 20 uurimuse inimestel ning rohkem kui sada uurimust loomadel.

Mainekas teadusajakirjas Journal of the American Medical Association (JAMA) tuldi juba aastal 1943 välja seisukohaga, et fluoriidiühendid on mürgid, mis muudavad rakumembraanide läbilaskvust. Aastal 1944 kirjutati ajakirjas Journal of the American Dental Association, et joogivees olev fluoriid põhjustab juba madalas kontsentratsioonis arenguhäireid ning fluoriidi kasutegur ei kaalu riske üles. Ometi on paljude laste jaoks reaalsus muutumatu veel 70 aastat hiljem.

Probleemi teeb keerulisemaks see, et tegemist on kehas akumuleeruva toksiiniga, mis aja jooksul tekitab tõsiseid terviseprobleeme, mida aga ei osata kohe fluoriidimürgistusega seostada. Fluoriidi kumulatiivne efekt võib väljenduda naha enneaegse vananemisena (kollageenikahjustus), nahalöövete, akne, soolestikuprobleemide, osteoporoosi ja teiste terviseprobleemidena.

Fluoriid surub alla immuunsüsteemi, takistades valgevereliblede liikumist. See omakorda aga suurendab nakkushaiguste ja isegi vähi riski. Ei ole kahtlust, et fluoriid ei sobi inimesele tarbimiseks. Eestis elades on vähemasti võimalik teadlikult seda vältida, kuna enamasti joogiveesse fluoriidi ei lisata ning meil on võimalik osta fluoriidivaba hambapastat. Kuid nendes piirkondades, kus fluoriidi lisatakse joogivette, on see tõsine probleem, kuna fluoriidi on väga raske veest välja filtreerida ning paljudel puuduvad ka teadmised või soov seda teha.

Fluoriidisisaldus Eestis kasutatavas joogivees on piirkonniti väga erinev. Pinnavett joogiveena kasutavates linnades (Narva, enamik Tallinna piirkondi) on joogivee fluoriidisisaldus väga väike (~0,1–0,3 mg/l). Lõuna-Eestis on levinud fluoriidivaene põhjavesi. Fluoriidirikas vesi on levinud esmajoones Lääne- ja Kesk-Eestis. Oma joogivee fluoriidisisalduse saad teada kohalikult veekäitlejalt. Vaata ka kaarti. (Allikas: www.sm.ee, 2008)

eesti

 

 

Allikad: Real Farmacy, NCBI, Fluoride – A Modern Toxic Waste

Foto: canadianawareness.org

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.