Kakaoekstaktiga hambapasta toimib paremini kui fluoriid

13. jaanuar 2014 kell 19:08



bigstockphoto_brushing_teeth_241344_s600x6001Fluoriid on toksiline tööstuse jäätmeprodukt, mis mürgitab meie keha isegi väikestes kogustes. Ometi on fluoriid enamuses hambapastades ja isegi joogivees, põhjendusega, et see aitab võidelda hambakaariese vastu. Selline tava jätkub isegi hoolimata laialt levinud teadmisest, et fluoriidi ainuke kasu tuleneb pindmisest kontaktist hammastega ning isegi see on vaieldav. Lihtsalt öeldes on paremaid mooduseid hambaaukude vastu võitlemiseks kui nende töötlemine fluoriidiga. Üheks neist on näiteks looduslikult esinev kakaoekstrakt teobromiin.

 

2013. aastal esitleti Ameerika hambaarstide liidu (American Dental Association, ADA) iga-aastasel koosolekul uurimust, kus võrreldi fluoriidiga hambapastat ja teobromiiniga hambapastat. Uuringus vaadeldi, kumb toode parandas ja remineraliseeris paljastunud dentiini (hambaemaili all olev kude, mis moodustab enamuse hambast) paremini. Tulemused näitasid, et patsiendid, kes kasutasid kakaoekstraktiga hambapastat kaks korda päevas nädala jooksul, märkasid oma dentiini paranemist 100%. Pressiteates öeldi selle kohta: “Võrreldes hambapastadega, mis sisaldavad fluoriidi (ühes oli lausa 5000 osakest miljoni kohta) kinnitas seda, mida meie teadustöö on kogu aeg näidanud: Rennou (kakaoekstrakt) on efektiivsem ja ohutum fluoriidist, mis võib olla seedimisel mürgine.“

Eelnevad uurimused on samuti näidanud, et teobromiin toimib fluoriidist paremini. Kunstlikus hambaemailis teobromiiniga ravitud haiguskolletes toimus taasmineraliseerimine kiiremini kui fluoriidiga ravimise puhul. Uurimus leidis lausa, et teobromiin muutis hambaid bakteriaalsetele hapetele vähem haavatavaks ja see ennetaks hambaaukude teket.

 

Teadlased kahtlevad, kas fluoriid üldse sobib hambaaukudega võitlemiseks

Kuigi fluoriidile on potentsiaalseid alternatiive nagu eelmainitud teobromiin, mis ei ole allaneelamisel ohtlik, kasutatakse fluoriidi jätkuvalt paljudes hambapastades, suuvetes ja ka professionaalses fluoriidiravis. Lisaks kõigele pannakse seda mõningates piirkondades ka joogivette.

Ometi on fluoriid hakanud üha rohkem sattuma põlu alla. Teadusajakirjas Langmuir avaldatud uurimus paljastas, et fluoriidist hammastele tekkiv fluorapatiidi kiht on vaid kuus nanomeetrit paks. Teadlased on hakanud kahtlema, kas see ultraõhuke kiht suudab tõepoolest hambaemaili kaitsta ning pakkuda märgatavaid hüvesid, arvestades, et see kaob lihtsalt närimise käigus.

 

Fluoriidiga hambapasta võib olla lastele ohtlik

See, kas oma hambapasta valikus jääda fluoriidi juurde või mitte, on iga inimese enda valik. Kui aga kasutada fluoriidiga pastat, tuleks seda hoida laste käeulatusest väljas, kuna see on lastele tihtipeale suurim fluoriidiallikas ning see võib suuremates kogustes viia hambafluoroosini. Seda aga seetõttu, et lapsed kipuvad neelama suus asuvast hambapastast suure osa alla. Sageli neelab laps hambapastaga rohkem fluoriidi kui on kogu päeva soovituslik  fluoriidikogus. Laste puhul tasuks kasutada siiski fluoriidivaba hambapastat ning juhendada, et harjamisel kasutatav hambapasta kogus ei oleks suurem kui hernetera; jälgida, et nad sülitaksid vahu välja ja et nad loputaksid oma suud korralikult. Väga oluline on mitte osta magusamaitselist hambapastat, sest see sisaldab sageli täiskasvanutele sobilikku fluoriidikogust, kuid soosivad oma lõhna ja maitsega allaneelamist.

 

Fluoriidi neelamise absurdsus

Inimeste hammaste tervisest hoolimise lipu all soovitatakse meil kasutada nii fluoriidi sisaldavat hambapastat kui tarbida fluoriidirikast joogivett. Eestis on joogivee fluoriidisisaldus piirkonniti väga erinev. Lõuna-Eestis on levinud fluoriidivaesed põhjaveed, pinnavett joogiveena kasutatavates linnades (Narva, enamus Tallinna piirkondi) on ka joogivee fluoriidi sisaldus väga väike. Lääne- ja Kesk-Eestis on levinud fluoriidirikas vesi.

Ometi on teadlased tõestanud, et fluoriid on mürgine kemikaal, mis aja jooksul kuhjub meie kudedesse, tekitab kaose meie ensüümides, põhjustab mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas neuroloogilisi ja sisesekretsiooni häireid. Kõige ohustatumad on lapsed. Lisaks sellele, et USA keskkonnakaitseagentuuri (EPA) tervise ja keskkonnamõjude uurimislabor on klassifitseerinud fluoriidi kemikaaliks, mille neurotoksilisuse kohta on olulisi tõendeid, on 25 uurimust leidnud laste puhul seose liigse fluoriidi ja langenud IQ vahel.

Fluoriidi mürgisus võib viia mitmete probleemideni: see suurendab plii imendumist, häirib kollageeni sünteesi, tekitab hüperaktiivsust ja/või letargiat, luustiku fluoroosi ja luumõrasid, geneetilist kahju ning rakusurma, dementsust, artriiti, silmaprobleeme, lihaste häireid, luuvähki, halvenenud kilpnäärmetalitlust, suurendab kasvajate ja vähi riski, häirib immuunsüsteemi, takistab antikehade tootmist, kahjustab aju ja langetab IQ-d ning muudab tegutsemisvõimetuks 62 ensüümi.

 

Veel suuhügieeni eest hoolitsemise altervatiive fluoriidile

  • Tasub kasutada looduslike koostisosadega (näiteks teobromiin) hambapastat.
  • Valmista endale ise looduslik hambapasta (Telegrami õpetus)
  • Minimeeri suhkru ja teraviljade tarbimist, väldi töödeldud toite.
  • Toitu tervislikult – dieet peaks olema toitaineterikas, looduslik, sisaldama hapendatud köögivilju, liha peaks olema rohttoiduliselt loomalt.
  • Proovi loputada suud kookosõliga – see aitab pidurdada paljudele patogeensetele organismide paljunemist.

 

 

Allikad ja viited: Real Farmacy, Sotsiaalministeerium, Fluoride Alert, NCBI, Nature, NCBI 2, PR Newswire

Foto: bigstockphoto.com

 

Toimetas Marlen Laanep