Hollandi mehe eksperiment: kuu aega ilma toidule lisatud suhkruta

9. oktoober 2015 kell 16:11



a_little_sugar_in_my_bowlHiljuti avaldas Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp arvamust, et jogurtites leiduva suhkru koguse väljatoomine on „asjatundmatu ja tarbijaid eksitav“. Loomulikult on Potisepal õigus, kui ta selgitab, et inimese organismi ainevahetus on suhkrukeskne ja veresuhkur ning glükoos on meie eluspüsimiseks hädavajalik. Aga kas puu- ja köögiviljades leiduvat looduslikku suhkrut ikkagi tasub toiduainetele lisatud rafineeritud suhkruga ühte patta panna?

 

Potisepp kirjutab portaalis bioneer.ee: “Pole juhuslik, et me suudame magusa söömise järel paremini tööle keskenduda, et meie magusaisu kasvab pärast füüsilist treeningut. Alati kui meie keha tarbib energiat, tuleb selleks organismile ka kütust anda – suhkur on siinkohal täiesti normaalne ja vajalik toiduaine.“ Kui vajalik aga toidule lisatud suhkur meile ikkagi on? Võib-olla piisab puu- ja köögiviljades loomulikult esinevast suhkrust? Ning ehk ei ole keskendumisvõime parandamiseks tingimata vaja magusat süüa?

Hollandi online-telekanal LifeHunters viis hiljuti läbi eksperimendi, mille põhjal leiti, et ilma toidule lisatud suhkruta on elu mitte ainult võimalik, vaid ka tervislikum ja elukvaliteet on parem. Eksperimendis osalenud Sacha Harland otsustas kuu aja vältel hoiduda toidusse lisatud suhkrust, sünteetilistest värv- ja säilitusainetest ning alkoholi tarbimisest ning jälgida, kuidas see tema keha mõjutab. Eksperimendi alguses külastas ta spordifüsioloog Jessica Gali, kes hindas tema üldist tervislikku seisukorda – kehakaalu, vererõhku, kopsude seisukorda, kehalist võimekust, südame tervist, kolesterooli ja teisi verenäitajaid. Gal hindas mehe tervise üldjoontes heaks, tuues välja aga, et kolesterool on ülemise piiri lähedal.

 

Raske algus, meeldivalt üllatav tulemus

Eksperimendi vältel toitus Harland võimalikult tervislikult, valides oma menüüsse palju värskeid puu- ja köögivilju ning hoidudes kõigist toitudest ja jookidest, millesse oli lisatud rafineeritud suhkrut. See tähendas näiteks seda, et enamikus poodides sai ta joogiks valida vaid vett – kõik karastusjoogid sisaldavad ohtralt rafineeritud suhkrut. Esimene nädal oli raske: mees kommenteeris neljandal päeval, et on pidevalt pahur ja närviline. Ta ei tundnud ennast hästi, kurtis, et on pidevalt näljane ning teda kimbutab kogu aeg isu erinevate kiirtoitude järele. Olukorda ei teinud lihtsamaks see, et kiirtoitude ja karastusjookide reklaamidest on tänavapilt pidevalt üleküllastunud.

Alles eksperimendi 25. päeval sõnab Harland, et esimest korda ei ole tal hommikul magusaisu. Eksperimendi lõpus nendib mees, et tal on kergem ärgata ja ta on energilisem terve päeva. Olles juba eksperimenti alustanud üldiselt hea tervise juures, oli Harland üllatunud, et see nii suure muutuse kaasa tõi. Kuu aega suhkrust, sünteetilistest lisaainetest ja alkoholist hoidumist tõi kaasa üldiselt paranenud enesetunde, 4 kilo kergema kehakaalu ning veidi alanenud vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli taseme. Harland tunnistas, et algus oli raske, kuid olles suhkrust puhastunud, läks edasi juba palju kergemaks.

 

Kõik suhkrud ei ole võrdsed

Toitumisspetsialist Marlou Bosma selgitas, et suhkur tekitab meis isu veel rohkema suhkru järele. Kõrgeks tõusnud veresuhkur tõstab insuliini taset, mis vähendab veresuhkru taset kiiresti ning tekitab isu uuesti magusat süüa. Rafineeritud suhkru söömisega ei kaasne mitte mingeid vitamiine, mis tekitab üldist väsimust. Alkohol ja kofeiin viivad kehast vett välja, mis väsimust ja üldist viletsat enesetunnet süvendab. Bosma sõnul on tervislikuks toitumiseks vajalik eelkõige tarbida värskeid puu- ja köögivilju, kiudainerikast leiba ja küllastumata rasvu. Oluline on see, et menüü oleks piisavalt varieeruv. Aeg-ajalt võib võtta mõne ebatervislikuma suupiste või klaasi veini, kuid mitte pidevalt. Samale järeldusele jõudis oma eksperimendi põhjal ka Harland: ta sõnas, et lubab ikka aeg-ajalt endale šokolaadi ja pudeli õlut, kuid kokkuvõttes oli tema jaoks väga meeldivaks üllatuseks, et vaid kuu aega suhkrust hoidumist tõi kaasa niivõrd olulise paranemise üldises enesetundes.

Süsivesikute rolli meie ainevahetuses ei tasu alahinnata. Kuid see, millistest allikatest need süsivesikud pärinevad, on oluline, mõjutades meie tervist mitmel moel. Suhkrul ja suhkrul on vahe – looduslikul kujul esinevad suhkrud on meie loomulik toit ning kombineerides mõistlikus koguses magusaid puuvilju köögiviljade ja rafineerimata teraviljadega, püsib meie veresuhkur tasakaalus ja enesetunne hea. Rafineeritud suhkur on aga sisuliselt sõltuvust tekitav aine, mis annab kiire veresuhkru tõusu, veel kiirema languse ning sunnib meid nagu oravad rattas uusi doose nõudma.

 

Vaata eksperimendi kohta tehtud videot:

 

Dokumentaalfilm suhkru kohta:

 

Allikad: Medical Daily, Bioneer

Foto: popsci.com


Toimetas Katrin Suik