Mobiiltelefoni kasutamine võib lastel ja teismelistel suurendada ajuvähi riski

19. detsember 2013 kell 18:36



cell-phoneNoored saavad tänapäeval endale isikliku mobiiltelefoni aina varajasemas eas. On levinud, et esimesse klassi minnes saab laps endale mobiili. Ning ei ole harvad näited, kui see juhtub isegi varem. Lisaks oleme pidevalt ümbritsetud erinevate juhtmevabade seadmete kiirgusest, mille pikaajalist mõju veel ei teata. Kuid on karta, et kui noored ei piira juhtmeta seadmete kasutamist, võib neid ees oodata ajuvähkide “epideemia“. Uuringud on näidanud, et lastel ja teismelistel suurendab sagedane mobiili kasutamine ajuvähi tekke riski viis korda.

 

Paljud teadlased leiavad, et viimasel kahel aastakümnel populaarseks saanud mobiilsed kommunikatsiooniseadmed toovad üle maailma pikas plaanis kaasa kahjulikke mõjusid tervisele. Arvatakse, et ajukasvajate sagedus ja raskusaste tõuseb enneolematult kõrgeks. Kuigi mobiilse telekommunikatsiooni riske uuriv programm Mobile Telecommunications and Health Research (MTHR) on tunnistanud, et mobiilide kasutamise mõju uurimine noorte puhul on “kõrgeima prioriteediga“, on see temaatika ometigi senistest uurimustest välja jäetud.

Ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon on soovitanud mobiilide kasutamist minimeerida, kuna need võivad põhjustada vähki. Lisaks mobiilidele soovitatakse vähendada laste kokkupuudet ka koduste juhtmevabade telefonide, WiFi-võrkude ja muude sarnaste seadmetega, kuna lapsed on selle osas eriti tundlikud. Nende närvisüsteem on alles välja arenemas, nende pead on väiksemad ja kolju õhem, mille tõttu tungib kiirgus sügavamale. Kuid hoolimata neist soovitustest ei ole riiklikul tasandil selle osas mitte midagi ette võetud – vastutus on ainuüksi lapsevanematel.

 

Laste ja noorte puhul peaks mobiilide kasutamine olema piiratud

Neurokirurg ja teadlane Leif Salford on läbi viinud mitmeid uuringuid raadiosageduskiirguse mõju kohta ajule ning ta leiab, et tema töö tulemused on hirmutavad. Juhtmevabade seadmete kiirgus põhjustab aju-vere barjääri lekkimist, mistõttu pääsevad ajju kergemini keskkonnamürgid. Salfor alustas oma uuringutega juba aastal 1988 Rootsis Lundi ülikooli haiglas. Ta on loomkatsetel vaadelnud kiirguse mõju rohkem kui 1600 looma puhul.

Esimesel rahvusvahelisel konverentsil mobiiltelefonide ja tervise seoste kohta sõnas Orebro ülikooli haigla professor Lennart Hardell, et inimestel, kes hakkasid mobiili kasutama enne 20. eluaastat, oli rohkem kui viiekordselt suurenenud risk haigestuda glioomi (teatud tüüpi ajukasvajat)“. Samuti suurendas varajases eas mobiili kasutamine kuulmisnärvi mõjutava kasvaja riski, mis põhjustab kurtust. Kasvajate risk on väiksem, kui inimesed kasutavad handsfree-seadmeid. Professor Hardell leiab, et alla 12-aastastele lastele peaks olema mobiilide kasutamine lubatud ainult hädaolukorras ning teismelised peaks kasutama handsfree-seadmeid ja eelistama sõnumite saatmist. Mobiilikasutamise mõju noortele võib olla suurem, kui seni arvatud, sest paljudel vähivormidel võtab väljaarenemine aega aastakümneid, pikemalt kui mobiiltelefonid turul on olnud. Pikaajalisi uuringuid ei ole seni läbi viidud.

Ka New Yorgi osariigi Rahvatervise Kooli (School of Public Health) rektor David Carpenter nõustus konverentsil seisukohaga, et lapsed veedavad palju aega mobiiltelefonidega. “Me võime olla silmitsi kriisiga rahvatervises, kuna mobiiltelefonide kasutamise tagajärjeks on ajukasvajate epideemia,“ ütles ta.

2011. aastal ajakirjas Electromagnetic Biology and Medicine avaldatud uuring leidis, et särgi- või pükstetaskus kantav telefon suurendab kiirguse määra lubatust kõrgemaks ning lapse organism absorbeerib 2–10 korda rohkem kiirgust kui täiskasvanu oma. Varasemad uuringuid on seostanud varajast kokkupuudet mobiilikiirgusega hilisemas eas tekkivate käitumisprobleemidega.

 

Allikad: Prevent Disease 1, 2, 3, JAMA

Foto: kerrchiropractic.wordpress.com

 

 

Toimetas Katrin Suik