USA kohus: Roundup võib tekitada vähki. Kui kaua on taimemürk veel Eestis lubatud?

12. august 2018 kell 14:38



Maailma üks kõige kiiremini levivaid uudiseid hetkel on vähki põdeva DeWayne Johnsoni vs Monsanto kohtulahend, kus keemiatöösuse hiid kohustub Johnsonile maksma 289 miljonit dollarit kahjutasu, kuna ei hoiatanud oma umbrohutõrjevahendi Roundup pakendil, et toode võib tekitada vähki. Mehe advokaat tõi California kohtule muuhulgas välja faktid, et Monsanto “kiusas teadlasi” ja hoidis vähiriski teavet kalevi all. Euroopas, sh Eestis kehtib sellele taimemürgile kasutusluba veel 5 aastat.

 

Kuigi paljud uuringud on Roundupi ühe võtmekoostisosa, glüfosaadi, kartsinogeensest ja toksilisest mõjust rääkinud varemgi, sai see suurema tähelepanu osaliseks aastal 2015, kui Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheline vähiuuringute agentuuri (IARC) poolt avaldatud hinnangu kohaselt on glüfosaat vähki tekitav. Monsanto nimetas tol korral WHO järeldusi mitteteaduslikeks ja selektiivseteks.

Hoolimata uuringutest, mis Monsantole (mis hiljuti pani leivad ühte kappi ravimeid tootva Bayeriga) kanna peale asuvad, on ka Eestis (olnud) inimesi, kes glüfosaadi ohutusele takka kiidavad. Ja seda mitte ainult Euroopa Komisjoni ettepanekule (veel 5 aastaks glüfosaadi kasutusluba pikendada) kaasa elanud valitsus ja europarlamendi saadikud. Näiteks 2016. aastal maaeluministeeriumis toimunud koosolekul väitis kohalik glüfosaadi müügimees Margus Ameerikas, et mahepõllumajandus on loodust reostavam, kui taimemürke jms kasutav intensiivpõllumajandus. AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu püüdis samal kohumisel keskkonnaorganisatsioonide esindajaid veenda glüfosaadi ohutuses isikliku näite põhjal, kus pärast töökäigus glüfosaati sisaldava aine käele tilkumist, ta mingeid halbu kõrvalmõjusid ei täheldanud (sellise näite märkis isegi arutelu korraldaja liialt lihtsustatuks).

Vähem imestama panevalt ei mõjunud ka teadlase Tuul Sepa kommentaar enda 2016. aastal Postimehes ilmunud arvamusartikli “GMOde sildistamine on mõttetu” all:

Vahepalana: Sepa järgmise artikli kommentaariumis esitas üks lugeja teadlasele väljakutse: “Tere Tuul Sepp. oma eelmise artikli kommentaariumis GMO teemal väitsite mulle , et Monsanto Roundup on kordades kahjutum kui kohvi. Olete ju teadlane, vaevalt et niisama sõnu loobite, kuigi paljude arvates on Roundup ülimürgine neurotoksiin. Pehmelt öeldes väitsite, et inimesed kes on skeptilised Roundupi suhtes, uhuutavad. Palun siis selgelt ja arusaadavalt tõestada oma väidet tegudega. Televisooni otse eeter oleks kõige parem koht, näidata kõigile, kuidas asjad tegelikult on. Ringvaade oleks ju igati sobilik, lepime kokku, kuidas jõuab stuudiosse õige Roundup ja siis eetrisse. Loodan et te oma sõnadest ei tagane, muidu jääb mulje, uhhutaja olete teie ise.”

Siiski on ka Eestis rohkelt teadlasi, kes glüfosaadi ohutuses kahtlevad. Näiteks mahepõllundusteadlane Anne Luik ütles 2016. aastal, et glüfosaadi kasutamine tuleb keelata: “Umbrohutõrjele on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid oskusliku viljavahelduse ning mehhaanilise tõrje näol. Kindlasti tuleks juurutada pidev glüfosaadi jääkide seire nii toidus, mullas kui vees.”

Juba 2010. aastal kirjutas Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna vanemteadur Luule Metspalu taimemürgi mõjust inimestele (nt nurisünnitused, väärarenguga lapsed) ja loodusele ning tõi välja, et paljusid glüfosaatidega tegelevaid laboreid finantseerib Monsanto, kes pole negatiivsest teabest huvitatud: “Monsanto palgal olevate teadlaste ülesandeks on iga firmale ebasoodne tulemus kohe kahtluse alla seada, selliseid tulemusi saanud teadlasi diskrediteerida ning rahakraanid kinni keerata. Palgalisi on tabatud tulemuste võltsimiselt, valeandmete esitamise eest on määratud trahve ja vanglakaristusi, laboritelt on võetud analüüsiõigused. Viimase kohtuprotsessi kaotas Monsanto 2009. aastal ning Roundupi ei tohi enam reklaamida kui keskkonnale ja inimesele täiesti ohutut herbitsiidi.”

2008. aastal ilmus aga riigikontrolli poolt tellitud raport, kus seisis muuhulgas:

“Soovitame ravimite ja pestitsiidide jääkide sünergismi analüüsimiseks vaatluse alla võtta valuvaigisteid tarvitanud sportlased, eriti jalgpallurid, kel on pidevad kontaktsed kokkupuuted murude töötlemisel kasutatud pestitsiidijääkidega. Euroopas on kogunenud andmeid noorte sportlaste ägedatest terviseriketest, mis saavad alguse medikamentide tarvitamisest, ning esineb isegi äkksurmasid. Teadaolevalt on just golfi- ja jalgpalliväljakud kohad, kus hoolduses kasutatakse kõige enam pestitsiide. 
/—/
Kuna Eestis puudub taimekaitsevahendite tootmine, ei ole rahastajaid sellealastele teadusuuringutele. Liikmesriigid, milles on tootjate surve taimekaitsevahendite turule lubamisele, hoiavad ülal ka teadust ja riskianalüüsi struktuure. Olukord Eestis nõuab strateegilist otsust luua taimekaitsevahendite jääkide riskide hindamise alaline töögrupp, mis töötaks läbi nii toiduohutuse ohuteated, valdkonna teadusuudised kui ka seirete ja järelevalve tulemused ning annaks suunised edasiste meetmete väljatöötamiseks. Euroopa Nõukogu direktiiv 15. juulist 1991 nr 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta deklareerib inimese ja loomade tervise ja keskkonnakaitse huvid prioriteediks taimekasvatustoodangu parandamise huvide ees. Seega tuleb ka meie riigil aktiivselt tegeleda inimestele ebasoovitavate riskide hindamisega, et kehtestada maksimaalsed lubatud pestitsiidijääkide jm saasteainete normid kõige madalamal võimalikul tasemel, jälgides head taimekaitsetava.”

Eesti Mesinike Liit kirjutas äsja oma Facebooki lehel Johnson vs Monsanto kaasust kommenteerides: “Pretsendent. Päris palju miljoneid kahjutasu määrati selle eest, et Roundup põhjustas vähki. Kannatanu pritsis pidevalt haljastustöödel glüfosaati sisaldavad Rounduppi, mille tagajärjeks oli vähk ja nüüd siis võidetud kohtukeiss sadade miljonite väljamaksmisnõudega. Huvitav – millal tuleb Eestis selline juhtum ja kellelt välja nõutakse? Kas tööandjalt, kes oma töötaja laseb teadlikult ilma ohutusvahenditeta pritsimistöödele või sellise aine tootja/maaletoojalt? Või hoopis riigilt, kes selle kasutamist lahkelt promob?”. 

Jääme huviga ootama, kuidas reageerivad uue nädala alguses üle ookeani saabunud uudisele meie kohalikud ametkonnad. Näiteks on laual taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuhu plaanitakse muuhulgas sätet, mille kohaselt põllumees enam ei pea enam teavitama ette mesinikku, kui ta hakkab põlde taimemürgiga pritsima. Ometi kirjutati alles eelmisel aastal sellest, et Eesti mesinike mesilaste hukkumise põhjustas ülemäärane taimekaitsevahendite kasutamineEhk on veel võimalus selliseid tervisele ja loodusele kahjulikke seadusemuudatusi peatada? Anne Luige sõnul on reaalsus see, et Eestis on viie aastaga taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid.

 

Allikad: The Guardian, Eesti Mesinike Liidu Facebook, lingid artikli sees

Fotod: kollaaž, thenational.ae

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6