Ministeerium ei näe põhjust glüfosaadi keelamiseks (ja eirab infot)

16. august 2018 kell 3:00



Eelmisel nädalal langetas California kohus enneolematu otsuse, kui määras vähihaigele DeWayne Johnsonile ligi 290 miljoni dollari suuruse kahjutasu, mille peab välja käima taimemürkide tootja Monsanto. Nimelt oli mees viimase toodete kasutamise tõttu saanud vähi ja sellekohased hoiatused glüfosaati sisaldava pestitsiidi Roundupi pakendil puudusid.

 

Ärileht pöördus eile maaeluministeeriumi poole ja uuris, kas otsus mõjutab kuidagi ka Eesti suhtumist glüfosaati ning nende kasutamise piiramisse? Ministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu kinnitas, et praegu teada oleva info põhjal mitte. “Tegeleme küsimusega siis, kui toimeaine turule lubamine peaks tõstatuma uuesti fookusesse ELi tasandil vastavas komitees,“ vastas ta, lisades, et talle seni teada oleva info põhjal viidatakse uudistes jällegi Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) otsusele, mis olevat hiljem ümber lükatud.

2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Teadlased analüüsisid põhjalikult avalikult aastast 2001 kättesaadavaid teadustöid, mis olid tehtud USA-s, Kanadas ja Rootsis.

IARC hinnangu ümberlükkamise ja glüfosaadi ohutuse koha pealt on aga ka teistsuguseid arvamusi. Bioneer.ee kirjutab näiteks toksikoloog Peter Clausingu 2017. aasta juulis avaldatud aruandest Glyphosate and cancer: Authorities systematically breach regulations“ , milles väidetakse, et ELi ametiasutused rikkusid reegleid ja jätsid tähelepanuta teaduslikke tõendeid, jõudmaks taimekaitsevahendite tootjatele sobiva järelduseni, et glüfosaat ei põhjusta vähki.

PAN Europe (Pesticide Action Network) avaldas 2017. aasta märtsis uuringu “Buying Science“, mille kohaselt sponsoreerisid keemiaettevõtted ajavahemikul 2012-2016 mitmeid teadusartikleid, mis leidsid glüfosaadid olevat tervisele ohutud.

Sigmar Suu väitis Ärilehele, et Euroopa Toiduohutusamet hindas oma arvamuse andmisel glüfosaadi turvalisuse osas ka IARCi toodud argumente ja need ei leidnud kinnitust. PAN Europe leidis aga, et Euroopa Toiduohutuseameti hinnangute koostamisel osalenud ekspert Jess Rowlands tegi koostööd pestitsiidide tootja Monsantoga (Corporateeurope.org “Did EFSA lie to the press on its glyphosate assessment?“; Bloomberg.com “EPA Official Accused of Helping Monsanto ‘Kill’ Cancer Study“).

Californias toiminud kohtuistungil võeti ühe olulise teemana üles seik, et Monsanto oli aastakümneid varjanud teavet glüfosaadi kantserogeensusest. Tuletame siinkohal meelde, et alles mõned aastad tagasi ütles Monsanto vanementomoloog Bill Moar ühes tudengitele peetud loengus esmakordselt, et ettevõtte palgal on terve osakond töötajaid, kes tegelevad korporatsiooni seisukohtadega mittenõustuvate teadlaste diskrediteerimisega.

Kas tõesti ei saa meie väike riik iseseisvalt mõtlemisega hakkama ja peab ootama, mida alustuseks võtab ette Euroopa Liit?

 

Allikad: Ärileht, Bioneer, Bloomberg, + lingid artikli sees

Loe ka Eesti teadlaste arvamusi glüfosaadi kohta: “Luule Metspalu: Roundup ja tema ohtlikud lähisugulased“, “Anne Luik: Glüfosaadi kasutamine tuleb keelata

Foto: Shutterstock + Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6