Mõned päevad tagasi jõustus ajalooline kohtuotsus, mis kohustab keemiatööstuse giganti Monsantot maksma 289 miljonit dollarit kahjutasu mehele, kes haigestus nende umbrohutõrjevahendit kasutades vähki. Tõendid viitavad, et Monsato toodetud glüfosaadi liigse kasutamise tagajärgedeks pruugi olla ainult vähk. Tunnustatud teadlase uuringud tõestavad, et ka Eestis kasutatava taimemürgis nimega Roundup sisalduv tugevatoimeline herbitsiid võib olla seotud laste seas üha sageneva autismiga.

42-aastasel Dewayne Johnsonil diagnoositi mõned aastad tagasi verevähk. Fataalselt haige mees asus kohut käima keemiatööstuse gigandi Monsantoga, kelle toode Roundup arvatakse olevat vähi põhjustajaks. Kuigi ettevõte on järjekindlalt eitanud, et nende umbrohutõrjel võib olla vähi põhjustav mõju, sõnas Johnsoni kaitsja Brent Wisner, et neil oli viimaks võimalus kohtule näidata salastatud Monsanto sisedokumente, mis tõestavad, et ettevõtte on aastakümneid teadnud Roundupi kantserogeensest mõjust. Ettevõtte asepresident Scott Partridge avaldas Johnsoni perekonnale kaastunnet, kuid sõnas, et kohtuotsus ei muuda asjaolu, et üle 800 tehtud uuringu seost vähiga ei leidnud ning seetõttu kavatsevad nad otsuse edasi kaevata.

Stephanie Seneff on üle kolmekümne aasta tegelenud uuringutega bioloogia ja tehnoloogia valdkonnas ning aastate jooksul avaldanud üle 170 artikli. Lähiaastatel on ta fookus olnud põhiliselt toitainete ning tervise vahelistel seostel, samuti Alzheimeril, autismil ja kardiovaskulaarsetel haigustel ja sellel, kuidas toitainete puudus ning keskkonnamürgid inimese tervist mõjutavad. Hiljuti toimunud GMO-teemalisel konverentsil jahmatas ta publikut väitega, et praeguste arengute juures on tõenäoline, et 2025. aastaks on iga teine laps olla autismi sümptomitega ning selgitas, et need sümptomid on vägagi sarnased glüfosaadi mürgitusele. Ta esitas andmeid, millest nähtub, et hetkest, mil põllumajanduses võeti kasutusele Roundup umbrohutõrje, hakkasid tõusma ka autisminäitajad. Autistlike laste bioloogilised näitajad viitavad kehas esinevale liigsele glüfosaadile, samuti on neil tsingi ja raua puudus, krambihood ning mitokondrilised häired.

Üks nõupidamisest osavõtja rääkis, et pärast dr Seneffi presentatsiooni oli kõigil – ligi seitsmekümnel kuulajal ees kortsus ilme, milles väljendus sügav kahtlus maisi ja soja (mis on põhimõtteliselt kõik geneetiliselt muundatud ning Roundupiga üle kallatud) tarbimise ning oma lastele serveerimise kohta. Dr Seneff märkis, et kuna glüfosaati kasutatakse eriti agaralt maisi ja soja kasvatamisel, sisaldavad seda ka kõik karastusjoogid, krõpsud ja hommikuhelbed, kus on kasutatud maisisiirupit ning soja. Sama kehtib ka nii looma-, kui linnuliha kohta, sest loomasöödaks kasutatakse samuti geneetiliselt muundatud ja Roundupiga “maitsestatud” maisi või soja. Nisu pritsitakse sageli Roundup´iga üle vahetult enne saagi korjamist, mis tähendab, et mitteorgaanilised nisutooted võivad samuti olla glüfosaadi allikateks. Olgugi, et mürgise aine kogus ei pruugi igas individuaalses toiduaines olla suur, tuleb siin mängu kumulatiivne efekt, eriti võttes arvesse seda kogust rämpstoitu, mida inimesed sageli tarbivad. Hiljutine uuring näitab, et pestitsiide kasutavate farmide lähedal elavate rasedate naiste lastel esines 60% rohkem autismi tunnuseid.

Pole raha, et uurida

Ei ole välistatud, et ka teistel toksilistel ainetel võib olla link autismiga. Meenutagem lugu, kus CDC (Centers for Disease Control and Prevention) vilepuhuja paljastas, kuidas valitsus varjas seost MMR (leetrid, punased, mumps) vaktsiini ning järsult tõusnud autismi (eriti tumedanahaliste poiste seas) riski vahel. Teised uuringud näitavad seost autismi ja pestitsiididega kokku puutumise vahel. Lapsed, kelle kodudes olid vinüülpõrandad (millest, arvatakse, kiirgab enim mürke), kelle emad neid kandes suitsetasid, on samuti autismi riskigrupis.

Keskkonnamürgid võivad lapse aju neuronite funktsiooni kahjustada juba enne kui ta on sündinud. USDA (United States Department of Agriculture) avaldas hiljuti uuringu, milles avastati pestitsiidide jälgi rohkem kui pooltes katses testitud toiduainetes. USDA sõnas, et rahalistel kaalutlustel ei kontrollinud nad glüfosaatide taset rahanappuse tõttu, seega jäigi enim kasutatava umbrohutõrje esinemisprotsent toiduainetes kontrollimata. Nii mõnigi leiab, et „rahaliste raskuste” pakendis esitatud põhjus on lihtsalt suitsukate ning Monsato ja USDA soojad määrasidki uuringute põhjalikkuse, või täpsemalt nende olematuse.

Muidugi on autism keeruline probleem, millel on hulgaliselt tekkepõhjuseid. Varem on räägitud, et vaktsiinide kõrvaltoimeid seostatakse samuti autismi kõrgenenud statistikaga. Dr Seneff märgib, et Roundupi kasutuselevõtt näitab autismi esinemise tõusuga isegi tugevamat seost ja tema kogutud andmed ja statistika demonstreerib selgelt tugevaid seoseid. Selle aasta alguses pidas ta kõne Autism One konverentsil ning arutles samade faktide üle, loeng on nähtav siit:

Monsato ise raiub endiselt kangekaelselt, et Roundup on inimestele kahjutu. Bakterid, seened, algloomad, parasiidid ja taimed kasutavad nende sõnul teistsugust ainevahetust ning aine mõjub vaid neile, jättes inimese füsioloogia puutumata. Dr Seneff rõhutab, et inimese kehas olevad soolestikubakteritel on ometi nende bakteriga sarnasusi ning need varustavad meie keha vajalike aminohapetega. Roundup tapab soolestikus head bakterid ning võimaldab patogeenidel vohada, kahjustab aminohapete sünteesi ning põhjustab see läbi kriitiliselt vajalike neurotransmitterite lühenemist, eemaldab kehast selliseid vajalikke mineraale nagu raud, koobalt ja mangaan jne. Kõige hullem on Seneffi sõnul asjaolu, et teisi Roundupis sisalduvaid kemikaale ei olegi kunagi testitud, sest need on märgitud “inertseks”, millel ei tohiks mingit mõju olla. Ometi on 2014. aasta BioMed Reserach International-i uuringu kohaselt just need ained võimelised Roudup´i mürgist mõju mitmekordistama.

Samal ajal, kui Monsanto kinnitab, et tegemist on täiesti ohutu ainega, näeme, et Ameerikas elavate imetavate naiste rinnapiimas esineb glüfosaati 760 kuni 1,600 korda rohkem kui Euroopa joogivees. Uriiniproovid näitavad ameeriklaste proovides 10 korda sama suurt näitajat kui eurooplaste omas. “Minu hinnangul on olukord peaaegu lootusetu,” sõnas dr Seneff pärast presentatsiooni. “Vaja oleks ette võtta midagi drastilist.”

Oodatult on Seneffi ja teiste teadlaste sarnastele uuringutele olnud väga palju pahast vastukaja ja ümberlükkamisi. Meie aga soovitame uurida kõiki saadaolevaid erinevaid seisukohti ja allikaid ning mõelda oma peaga.

Glüfosaat Eestimaa pinnases ja eestlase toidulaual

Põllumajandusameti andmetel müüdi 2008. aastal Eestis 220 990 kilo glüfosaati (pea kaks korda rohkem kui 2002. aastal). Siiani on Eesti põllu- ja aiapidajate hulgas neid, kes oma tootmises mahetootmise nõudeid järgida ei soovi ja muu maailma eeskujul arvavad ekslikult, et tegemist on äärmiselt tõhusa ja ümbritsevale keskkonnale minimaalset mõju omava ning mullas kiirelt mõjuva kemikaaliga. Roundupi toimeaine glüfosaat on küll väga tõhus taimemürk, mis kokkupuutel rohelise kasvava taimega pärsib taime eluks tarvilike aminohapete sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist ehk teisisõnu näljutab taime surnuks.

Eesti Maaülikooli vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik kirjutas organicestonia.ee lehel, et glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused on järjest kasvanud ning ületanud kõigi muude pestitsiidide kasutusmahu ja domineerivad ka Eestis. “Kaasaegsed uuringud näitavad, et inimorganismis pärsivad glüfosaadid tsütokroom P450 (CYP) ensüüme, mis on organismile olulised nii toidus kui keskkonnas olevate mürgiste ainete kahjutuks tegemisel. Neil ensüümidel on väga oluline roll soolebakterite ainevahetuses, mille hälbimise tõttu soodustatakse erinevate seedetrakti haiguste, kasvajaliste muutuste, südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi, Parkinsoni tõve jms väljakujunemist. Seedetraktil on ju juhtiv osa inimese immuunsüsteemis (80%),” märkis Luik.

Anne Luik kirjutab, et mullast leostuvad glüfosaadi pinnaveekogudesse ja põhjavette ning ka meie muldades esineb Põllumajandusuuringute Keskuse andmeil glüfosaadi jääke. Samuti tegi Keskkonnauuringute Keskus kindlaks nii glüfosaatide kui AMPA ehk glüfosaadi ainevahetussaaduse olemasolu meie pinnase- ja põhjavetes. Keemiliste ja Bioloogilise Füüsika Instituudis aastatel 2011—2013 läbi viidud uurimused näitasid, et baktereile toimisid glüfosaadid kiiremini hävitavalt kui vesikirpudele, ent mõlemate suremus oli kõrge: “Mõlemad organismide rühmad mängivad aga veekogude toiduahelais olulist rolli. Glüfosaadi jääkidel võibki olla vee-loomastikule sõltuvalt liigist mitmetine toime, nad võivad olla otseselt surmavad, põhjustada geneetilisi häireid või arengupeetusi. Näiteks on Roundup põhjustanud konnakullestel häireid DNA-s ning tõstnud suremust. Veekogude toiduahelais akumuleeruvad glüfosaadid ka kalades ning põhjustavad omakorda neil geneetilisi kahjustusi ja häireid immuunsüsteemis.”

Luik lisas, et uuringud on samuti näidanud hormonaalseid muutusi -näiteks meestel on märgata suguhormooni produktsiooni kahanemist kuni 94%, Roundupiga töödeldud väljakutel võistelnud naistel esinesid menstruatsioonitsükli häired ning lisaks on leitud seos Parkinsoni tõppe haigestumise kasvu ja glüfosaatide kasutamise vahel.

“Ontarios läbi viidud uuringud on näidanud, et farmerite perekondades suurenes nurisünnituste ja enneaegselt sündinute hulk, Prantsusmaal Caen’i ülikooli biokeemikud leidsid, et inimese platsentarakud on Roundup’i suhtes väga tundlikud ja seda juba tunduvalt madalamate kontsentratsioonide puhul, kui tavaliselt põllumajanduses kasutatakse,” rõhutas Anne Luik. Leitud on ka seoseid vähki haigestumise ja glüfosaatide vahel ning isegi Maailma terviseorganisatsiooni vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) tunnistas glüfosaadid võimalikeks vähipõhjustajateks.

“Arvestades glüfosaatide ohtu nii inimese tervisele kui keskkonnale on arukas keelata glüfosaatide kasutus. Umbrohutõrjele on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid oskusliku viljavahelduse ning mehhaanilise tõrje näol. Kui glüfosaate siiski edasi kasutatakse, siis tuleks kindlasti juurutada regulaarne jääkide seire nii toidus, mullas kui vees,” järeldas vanemteadur.

Allikad: NPR, ANH USA, Dr Ronald Hoffman, Organic Estonia, + lingid artikli sees

Loe ka: Nature (Soome teadlased uurisid rasedate naiste vereproove ja leidsid, et mida rohkem oli raseda naise veres taimekaitsemürki DDT-d, seda suurem oli tõenäosus, et lapsel diagnoositi hiljem autism.)

Foto: anh-usa.org

Toimetas Piret Pärnamaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6