Valuvaigistite võtmisega võivad kaasneda ohud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. august 2020 kell 10:11



pills

Paljud meist on kogenud pimestavalt valusat peavalu, halvava toimega seljavalu või kõrget palavikku. Kas harjumusest või vajadusest igapäevaelu toimetusi jätkata on peamine lahendus nendele probleemidele kiire ja mugav valuvaigisti – kõige sagedamini aspiriin või ibuprofeen. Valuvaigistit peetakse turvaliseks ja mugavaks vahendiks vältida ja leevendada enda kannatusi. Kuid aina enam uuringuid näitavad, et regulaarne valuvaigisti tarbimine on kõike muud kui turvaline tava. Lühiajaline leevendus võib kaasa tuua pikaajalise kahju.

 

Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on toodetud loodusliku komponendi salitsüülhappe eeskujul, mis on paljudes taimedes laialt levinud. Kreeka arst Hippokrates kirjeldas juba 5. sajandil e.m.a pajukoorest tehtud pulbrit, mis leevendab valu ning alandab palavikku. Kuna seda ainet leidub paljudes taimedes, siis on leitud, et taimetoitlastel on veres kõrgem salitsüülhappe kontsentratsioon kui teraviljal ja lihal põhineva toitumisega inimestel. Kuid erinevalt enda looduslikust eeskujust on sünteetilise atsetüülsalitsüülhappe mõju kehale oluliselt kompleksem ja kahjulikum.

Aspiriiniga on seostatud lugematu hulk kõrvalnähtusid nagu näiteks neerupuudulikkus, maksapuudulikkus, soolestiku haavandid, kuulmishäired ja ajuverejooks. Kõige enam mainitakse aspiriini puhul verejooksudega seotud kõrvalnähtusid, kuna sellel ravimil on n-ö verd vedeldav toime, mis tähendab, et see pärsib vere hüübimist. Vanemaealiste inimeste seas läbi viidud uuring näitas, et isegi väike doos (75 mg) aspiriini päevas mõjutas oluliselt kats



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.