Raamat: vähivaba maailm on võimalik nüüd ja kohe

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. juuli 2013 kell 14:27



world-without-cancer-g-edward-griffinG. Edward Griffini raamat “Maailm ilma vähita” (World Without Cancer) rajab teed uurimata aladele ja paljastab, kuidas on teadust õõnestatud selleks, et kaitsta juurduvaid kaubanduslikke huve. Raamat annab sellise löögi, mis võiks kukutada impeeriumi… ja võib-olla kukutabki.

 

G. Edward Griffin on kirjanik ja paljude edukate dokumentaalfilmide produtsent. “Kes on kes Ameerikas” (Who’s Who in America) ekspertide nimekirjas on hästi tuntud tema ainulaadne anne uurida keerulisi teemasid ning esitada neid selge väljendusviisiga, millest kõik suudavad aru saada. Ta on tegelenud selliste mitmekesiste teemadega nagu arheoloogia ja maa iidne ajalugu, rahvusvaheline pangandus, riigipöörded, terrorism, maksustamise ajalugu, USA välispoliitika, vähktõve teadus ja poliitika, Ülemkohus ja ÜRO.

Tema tuntumad teosed on “Noa laeva avastamine“ (The Discovery of Noah’s Ark), “Nuhid kõrgetel kohtadel“ (Moles in High Places), “Trooja avatud väravad“ (The Open Gates of Troy), “Peidukohta pole“ (No Place to Hide), “Maailm ilma vähita“ (World Without Cancer), “Robert Welch’i elu ja tööd“ (The Life and Words of Robert Welch), “Kapitalistlik vandenõu“ (The Capitalist Conspiracy), “Suur disain“ (The Grand Design), “Suur põgenemine vanglast“ (The Great Prison Break) ja “Kardetav isand“ (The Fearful Master). Tema uusima raamatu nimi on “Jekylli saare olevus: teine vaade Föderaalreservile“ (The Creature from Jekyll Island: A Second Look at the Federal Reserve). Osa neist on saadaval ka filmi kujul (otsi: video.google.com).

Griffin on lõpetanud Michigani ülikooli suhtekorralduse ja kommunikatsiooni erialal. Ta on saanud ihatud Telly auhinna silmapaistva teleproduktsiooni eest. Lisaks on ta The New American ajakirja kaastoimetaja, The Reality Zone Audio-Archivesi looja ning Lõuna-California kirjastuse ja multimeedia tootmise firma American Media president.

 

Maailm ilma vähita

Kulutades igal aastal miljardeid dollareid teadusuuringutele, teenides veel lisaks miljardeid vähktõvega seotud ravimite müügist ja hallates kõigi aegade suurimat heategevuslikku kassat, teenib praeguseks vähktõve pealt elatist rohkem inimesi kui sellesse sureb. Kui lahendus peituks lihtsas vitamiinis, kaoks see hiiglaslik tööstus üleöö. Tulemuseks on see, et vähktõvepoliitika on keerulisem kui teadus.

Raamatu “Maailm ilma vähita” eesmärk on koondada tõendusmaterjali, et vähktõbi on ainepuudushaigus. Seda ei põhjusta bakterid, viirused ega müstiline toksiin, vaid ühe toitaine puudumine tänapäevasest toiduvalikust. Kui käesolev analüüs on õige, on vähi ravi ja ennetus lihtne. Vaja on vaid taastada kergelt omandatava ja odava toitaine sisaldus meie igapäevastes einetes.

See on põnev teooria. See kätkeb endas lubadust, et vähivaba maailm on võimalik nüüd ja kohe, aga mitte kauges tulevikus ning see tähendaks, et teadusuuringutele ja ravimisele kulunud miljardid dollarid saaks suunata rõõmsamatele püüdlustele. Muidugi tähendaks see ka miljonitele praegu tulusalt tegutsevatele vähiuurijatele ning vähiravi ja korjandusega tegelevatele professionaalidele tööpuudust. See on koht, kus süžee muutub huvitavaks, sest nende samade inimeste poole oleme me pöördunud selleks, et saada ekspertarvamust amügdaliini toiduravi paikapidavuse kohta.

 

Amügdaliin – “tõestamata” vähiravim

Ei tohiks olla üllatav, et need eksperdid on tagasi lükanud vähktõve vitamiinipuuduse idee. Nad ei teeniks sellest midagi. Kui maailmast kaoks vähihaigus, kaoks sellega koos ka ülikasum ja vastavate elukutsete liigne võim. Kujutage ette: vähiravim leiti mitte uuringute laboritest, vaid puuviljade seemnetest. See avastati valitsuse rahalise toetuseta ja prestiižsete diplomiteta inimeste poolt!

Üldtunnustatud meditsiin ütleb, et amügdaliin on pettus ning selle tõttu pilatakse seda kui “tõestamata“ vähiravimit. Aga vaatleme seda sõna lähemalt. Enamiku inimeste jaoks tähendab “tõestamata“, et pole tõestust. Aga mis on tõestus? See pole täielik üldistus. Range meele jaoks pole tõestust olemaski; on ainult tõendusmaterjal. Kui tõendusmaterjal on vaatleja jaoks veenev, peab ta seda tõestuseks ja väidet, mida materjal toetab, loetakse “tõestatuks“. Kui teine vaatleja leiab, et sama tõendusmaterjal ei ole tema jaoks veenev, siis ei ole tegemist tõestusega ja selle vaatleja jaoks on väide “tõestamata“.

Nagu me järgnevatel lehekülgedel näeme, on olemas palju tõendusmaterjali, mis toetab väidet, et vähktõbi on ainepuudushaigus – materjali on rohkem kui küllalt, et veenda enamikku inimesi, et väide on tõestatud. USA Toiduainete ja Ravimite Administratsioon (FDA) defineerib sõna “tõestatud“ hoopis teisiti. See on tehniline definitsioon. Kui FDA ütleb, et ravi on “tõestatud“, tähendab see, et selle asutajad on täitnud agentuuri poolt seatud testimise etiketti, et näidata ravi ohutust ja tõhusust. Tähtis on siiski teada, et nende testide edukas täitmine ei tähenda, nagu terminoloogia eeldab, et ravi oleks ohutu ja tõhus. See tähendab lihtsalt, et testid on läbi viidud, tulemused on hinnatud ja FDA on andnud heakskiidu turustamiseks, tihti hoolimata süngetest tulemustest.

Kui neid FDA poolt heakskiidetud raviprotseduure läbitegevad vähktõvega patsiendid loeksid tegelikke laboriaruandeid, tarretuksid nad õudusest. Aruanded ei näita ohutust ega tõhusust ja tegelikult ei peagi need seda tegema. Nende eesmärk on tuvastada surmav doos – piir, kus ravi tapab 50% patsientidest – ja lisaks tuvastada ravist kasu saavate ja mittesaavate patsientide suhe. See suhe on tihti vahemikus 8–9 inimest sajast. Veelgi enam, “kasu saamine“ võib tähendada iga vähestki paranemist, nagu näiteks ajutine kasvaja kahanemine. See ei tähenda pea kunagi täielikku tervenemist. Kui need uuringud üldse midagi “tõestavad“, siis seda, et FDA heakskiidetud vähiravi meetodid on nii ohtlikud kui ka ebatõhusad.

 

Raha küsimus

On veel ka raha küsimus. FDA nõutud testi etiketitäitmine on kulukas. Uue ravi asutajad peavad kaasama suure koosseisu tehnikuid ja koostama mitmeid tuhandeid lehekülgi statistikat. Täielikud aruanded kaaluvad tihti üle saja kilo ja statistikapaberite virna kõrgus ületab kahte meetrit. Protsess võib võtta aastaid ja üks uurimus võib neelata üle kahesaja miljoni dollari.

Ainult suured ravimifirmad saavad endale sellist mängu lubada. (Kuigi avalikkuse ees kurdavad nad selle kulukuse üle, kiidavad nad selle endamisi heaks, sest sellega välditakse konkurentsi väiksemate firmade poolt.) Võimalik tulu, kui uus toode saadakse maailmaturule, on seda investeeringut igati väärt. Kuid kes oleks valmis kulutama raha sellise toote arendamiseks, mida ei saa patenteerida?

Loodusest leitavaid varasid ei saa patenteerida; ainult inimese poolt leiutatud varasid saab. Kui ettevõte kulutaks kakssada miljonit dollarit saamaks FDA heakskiitu looduslikule ainele, siis saakski konkurendid selle toote kohe turustada ja arendaja ei suudaks eales oma investeeringukulusid tagasi teenida.

Järelikult – ja pange hästi tähele – kuni praegused seadused püsivad, saavad ainsateks “heakskiidetud” vähiravimiteks olla vaid suurte ravimifirmade tooted. Ükski looduslik vähki või ükskõik mis muud haigust raviv aine ei saa olla legaalselt saadaval, kui selle allikat pole võimalik ainuvalduses hoida või selle tootmist patenteerida. Ükskõik kui ohutu ja turvaline see oleks ja ükskõik kui palju inimesi sellest kasu saaks, jääks see ikkagi “tõestamata“ ravide kategooriasse. Nii et vabalt saadavalolevaid looduslikke rohtusid ei saa kunagi legaalselt retseptina määrata, edendada ja paljudel juhtudel isegi kasutada.

 

Hoiatus!

Osaliselt nendel põhjustel on esitatud ka järgnev hoiatus. Kuid isegi ilma selle tagaplaanita tuleb julgustada vähktõve ohvreid olema äärmiselt ettevaaltikud oma ravi valides. Olgem siis teavitatud, et amügdaliin on ametlikult tõestamata vähktõve ravim. Raamatu autor on uurija ja kirjanik, mitte arst. Järgnevatel lehekülgedel esitatud faktid on avaldatud vaid informatsioonina, mitte meditsiinilise nõuandena. Nende faktide eesmärk on luua alus teabepõhiseks heakskiiduks. Kuigi on palju, mida igaüks saab ennetuse alal teha, pole kliinilise vähi iseravimine soovitatav. Igasuguse vähiravi, ka toitainelise ravi juhtimine peaks toimuma tervishoiu professionaalide (oma ala spetsialistide) järelvalve all.

 

Edasi loe juba raamatu täisteksti tõlget Aigar Säde kodulehelt.

 

Allikad: Vabameedia, Aigar Säde kodulehekülg

Fotod: Aigar Säde koduleht, www.endalldisease.com

 

Toimetas Ksenia Kask