Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Varakevadell ja suvel on mõnus oma päevast vitamiiniannust manustada otse loodusest.

Vitamiinid on vajalikud:

• sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks;
• sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel;
• nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel;
• sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.

Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.

Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt:

• soost
• vanusest
• organismi tervislikust seisundist
• kehalisest aktiivsusest

Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhapet sisaldavate toitude piisav tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele.
Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel.
Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust.

Organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiini(de)ga üledoseerimine terav probleem. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel organismist välja. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht tekib rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel. Toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüper-vitaminoosi on sisuliselt tõestatud vaid A-vitamiini puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel.

Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel:

• toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism)
• füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)
• organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarbimise tagajärjel

Vitamiinide omastatavust takistavad:

• liigne kohvijoomine
• alkoholi tarbimine
• suitsetamine
• ravimid
• antibeebipillid

Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu:

• väldi liiga pikka keetmisaega
• pane köögiviljad keema keevasse vette
• kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt.valmista sellest kastet või suppi
• väldi toidu mitmekordset soojendamist

Loe täispikka artiklit siit: toitumine.ee

Foto: World Health

Toimetas Meeli Seermaa