X

10 eurot =

Prantsuse teadlane seljatas kohtus meedia ja biotehnoloogiatööstuse

12. aprill 2016 kell 16:11



gilles-eric-seralini-600x255Prantsuse teadlane Gilles-Éric Séralini, kes ühena vähestest julgeb rääkida GMO ohtlikkusest, saavutas kohtus olulise võidu. Tema teadustöö, milles kirjeldatakse GM-maisi ja glüfosfaadi vähki põhjustavat toimet rottidel, on saanud ohtra kriitika osaliseks ning biotehnoloogiafirmade PR-masinavärk on püüdnud seda matta samal moel, nagu farmaatsiatööstus tegi seda Andrew Wakefieldi tööga vaktsiinide ja autismi seoste vallas. Caeni ülikooli molekulaarbioloog Gilles-Éric Séralini süüdistati teadustöö andmete võltsimises, kohus aga otsustas, et Séralini ei ole oma töös valeandmeid esitanud.

 

Séralini on uudistes figureerinud juba 2012. aastast, kui ta avaldas esmakordselt oma kaheaastase teadustöö tulemused ajakirjas Food and Chemical Toxicology. Selle uurimuse käigus vaatles ta, milline on GM-maisi ja herbitsiidi Roundup mõju rottide tervisele. Séralini leidis, et rottidel esines oluliselt sagedamini tõsiseid kasvajaid ja nad surid oluliselt varem kui kontrollgrupi rotid. Töö avaldamisele järgnes ulatuslik kriitika ning 2013. aasta novembris võttis selle algselt avaldanud ajakiri töö enda andmebaasist maha, tuues põhjuseks väheveenva info ja ebausaldusväärsed järeldused. 2014. aasta juunis avaldati Séralini ja tema kolleegide teadustöö uuesti ajakirjas Environmental Sciences Europe ning sellega seoses tehti ka avalikkusele kättesaadavaks kogu uurimuse algne infokogum.

 

Aastatepikkune teadustöö GM-taimede toksikoloogiast

Séralini umbusk GM-toodangu ja sellel kasutatavate kemikaalide osas ulatub aga ajas palju kaugemale. Aastal 1999 asutas ta initsiatiivi Committee of Research and Independent Information on Genetic Engineering (geenmuundamise sõltumatu info ja teadustöö komitee, CRIIGEN), kuna leidis, et senised teadustööd GM-toidu turvalisuse kohta on ebaadekvaatsed. 2007. aastal avaldas ta koos kahe kolleegiga Greenpeace’i rahastatud uuringu, milles järeldati, et Monsanto MON 863 mais põhjustas rottidel terviseprobleeme. Euroopa Toiduohutusamet leidis, et teadustöös kasutatud meetodid on ebakorrektsed ning tulemused ei näita mitte midagi olulist.

Kaks aastat hiljem, aastal 2009, avaldas Séralini uue uuringu, milles analüüsis kolme erineva GM-maisi toksilisust, võttes arvesse ka Monsanto enda teadlaste poolt läbiviidud uuringu tulemusi. Taas leidis ta, et geenmuundatud maisi söömine põhjustas rottidel maksa-, neeru- ja südamekahjustusi. Ning taas leidis Euroopa Toiduohutusamet, et Séralini uuringu tulemused ei sobi neile. Samuti kritiseerisid Séralini tööd Prantsuse riiklik biotehnoloogia komitee ning Austraalia ja Uus-Meremaa toidustandardite amet.

 

Teadus räägib iseenda eest

2012. aasta septembris avaldati Séralini ja tema seitsme kolleegi poolt Caeni ülikoolis läbiviidud pikaajalise uuringu tulemused, milles leiti, et GM-maisis ja joogivees sisalduv glüfosfaat põhjustab rottidele tõsiseid tervisekahjustusi ja kasvajaid. Tolle uuringu tulemuste avaldamine meediale oli rangelt kontrollitud, mis tõi omakorda kaasa kriitikalaviini. Séralini uurimusele heideti ette, et uuringus kasutatud rottide hulk on liialt väike, seda liiki rottide puhul on kasvajate esinemissagedus iseenesest kõrge ning uuringu metoodikas leiti mitmeid vigu. Hoolimata fotomaterjalist selle kohta, mida GM-maisi söötmine rottidele kaasa tõi, keskendusid paljud riiklikud toiduohutusametid pigem uurimuse metodoloogia kritiseerimisele, mitte sellele, et seda teemat tuleks põhjalikumalt uurida.

Biotehnoloogia tööstus asus erinevate kanalite kaudu kohe avaldama survet, et Séralini teadustöö tagasi võetaks. Kuid lisaks laialdasele kriitikale leidis Séralini ka hulganisti toetust. 130 teadlase poolt alla kirjutatud avalik kiri avaldati ajakirjas Independent Science News ning Euroopa Toiduohutusametit süüdistati topeltstandardite kehtestamises. Paljud Séralini toetajad on osutanud, et tema teadustööde eiramine on murettekitav näide sellest, kuidas tööstus sekkub teaduslikku protsessi.

Molekulaargeneetik Michael Antoniou on kommenteerinud: “Vähesed uuringud peaksid vastu nii põhjalikule uurimisele teiste teadlaste poolt. Selle uuringu taasavaldamine peale ekspertide kolme läbivaatust on tunnustus selle kehtivusele ja ka nende teadlaste aususele. Kui keegi ikka veel kahtleb selle uuringu kvaliteedis, peaksid nad lihtsalt taasavaldatud tööd lugema. Teadus räägib iseenda eest.” Uus-Meremaa molekulaarbioloogia ja geneetika professor Jack A. Heinemann on nimetanud Séralini töö taasavaldamist “teaduskogukonna paindlikkuse oluliseks demonstratsiooniks” ning ta on avalikult hukka mõistnud selle, kuivõrd õela vastuvõtu osaks võib teadustöö saada, kui see tuleb avalikkuse ette ebamugavate leidudega.

 

Kaks kohtuasja

Üldise meediakära ja korporatiivse mainehävituskampaania kõrval on Séralini pidanud kaks korda ka enda au kaitsmiseks kohtutee ette võtma. Erinevalt muudest instantsidest on Prantsuse kohtusüsteem siiani Séralinit toetanud. 2015. aasta lõpus, vähem kui kuuajase vahega, saabus teadlase jaoks positiivne kohtuotsus kahes erinevas kaasuses. 6. novembril 2015 tunnistas kohus, et Prantsuse ajakiri Marianne ja ajakirjanik Jean-Claude Jaillet on süüdi Séralini ja tema meeskonna laimamises, kui nad nimetasid Séralini tööd “teadusalaseks pettuseks”. Lisaks mainis kohus, et esimene pettuses süüdistaja oli väljaandele Forbes kirjutanud Henry I. Miller. Miller on varem tegelenud lobitööga, lükkamaks ümber sigarettide suitsetamise ja kopsuvähi seost.

Sama aasta 25. novembril langetati samasugune kohtuotsus endise Prantsusmaa biomolekulaarse insenerluse komisjoni (Biomolecular Engineering Commission, BEC) juhi Marc Fallouse’i kohta, kuna see oli kirjeldanud Séralini tööd kui “võltsingut”. Huvitav on sealjuures asjaolu, et Fallous kasutas oma seisukoha tõestamiseks teise teadlase võltsitud allkirjaga seisukohta.

Séralini uurimuse avaldamise ja tagasivõtmise vahel avati ajakirjas Food and Toxicology Journal uus ametikoht – biotehnoloogia toimetaja. Seda tööd asus tegema endine Monsanto töötaja, kes aitas veenda ajakirja peatoimetajat Séralini tööd tagasi võtma. Enam kui kolm aastat hiljem ei ole aga Séralini ning tema meeskond kuhugi kadunud. Nad võitlevad järjekindlalt selle eest, et GM-taimede kohta tehtaks rohkem sõltumatuid teadustöid ning et nende endi tehtud töö unustusse ei vajuks. Séralini umbusku GM-taimede osas on kinnitanud ka paljud teised sõltumatud teadlased. Eelkõige näitab Séralini võitlus aga seda, et biotehnoloogiatööstus võitleb väga jõuliselt sõltumatute teadlaste vastu, kelle arvamus ohustab tööstuse huvisid.

 

Loe lisaks:

Teadust tuleb kaitsta ärihuvide eest

Allikad: GMOSeralini 1, GMOSeralini 2, March Against Monsanto 1, March Against Monsanto 2, Wikipedia, Nature, Global Research

Foto: Xavier Leoty Maxppp / kaizen-magazine.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.