Masendavad fotod: Argentinat laastab agrokemikaalide terror

27. oktoober 2013 kell 19:30



11-580x333Agrokemikaale ehk põllumajanduskemikaale kasutatakse laialdaselt üle terve maailma. Kuigi sellega võib kaasneda parem saagikus, võivad herbi-, fungi- ja insektitsiidid, sünteetilised väetised ning kasvuhormoonid tuua kaasa mitmeid probleeme. Boston.com näitab mõtlemapanevat fotogaleriid, mis tõi avalikkuse silme alla probleemid, mida need kemikaalid on tekitanud Argentinas.

 

Aastast 1990 on Argentinas agrokemikaalide pritsimine suurenenud 9 miljonilt gallonilt (umbes 41 miljonit liitrit) lausa 84 miljonile gallonile (ligi 382 miljonit liitrit) ning Ameerika biotehnoloogia on muutnud Argentina maailma suuruselt kolmandaks sojaubade tootjaks. Ent segased seadused, mida pahatihti ignoreeritakse, jätavad inimesed kaitseta ning kemikaalid reostavad kodusid, klassiruume ning joogivett. Arstid ja teadlased hoiatavad, et kontrollimatu pritsimine võib põhjustada terviseprobleeme üle terve riigi.

 

Pestitsiidide hulga suurenemine ja reeglite eiramine

Fotogalerii juhib tähelepanu probleemidele, millega Argentina põllumajandus maadleb, sealhulgas teeb talunikele muret ka riiklike standardite puudumine. Üheks suuremaks probleemiks on kogu sojaubade muutumine GMO-deks viimase 17 aasta jooksul, kuna Monsanto lubas paremat saaki vähemate pestitsiididega, aga tegelikkuses on pestitsiidide kogused hoopis üüratult suurenenud.

Problemaatiline on ka reeglite eiramine – eriti pritsitava alaga arvestamise suhtes. Seaduste järgi võib see olla alates 50 meetrist kuni mitme kilomeetrini, aga paljudes kohtades ei peeta sellest nõudest kinni ja inimesed peavad leppima sellega, et soja on istutatud ka vaid paarikümne meetri kaugusele nende kodude ustest ning nende aed ja maja pritsitakse iga päev üle kemikaalidega.

Nendesse, kes julgevad oma õigust taga nõuda, suhtutakse ükskõikselt: kui aktivist Oscar Alfredo di Vincensi seisis põllul kohtuotsusega, mis käskis hoida pritsimist 1000 meetri kaugusel kodudest, pritsis traktorijuht mehe üle pestitsiidiga. Felix San Roman, kes kurtis kemikaalipilvede üle, mis tema aeda kandusid, sai pritsijate käest lihtlabaselt peksa, tal sai viga selgroog ja löödi välja hambad. “See on väike linn, kus keegi ei võta kedagi vastutusele ning võim vaatab juhtunule läbi sõrmede,” ütles ta. “Ma tahan vaid, et nad järgiksid seadust, mis ütleb, et pritsida ei tohi 1500 meetri ulatuses kodudest. Keegi ei järgi seda. Kuidas seda kontrollida?”

 

Terviseprobleemid: sünnidefektidest vähini

Lisaks on taimemürgid põhjustanud inimestele ja loomadele sünnidefekte, terviseprobleeme ning vähki haigestumine on mitu korda kõrgem aladel, mille lähistel kasutatakse pestitsiide. Mürkidega puututakse kokku ka nii, et vett hoiustatakse vanades pestitsiide konteinerites, mis oleks tegelikult pidanud olema hävitatud.

Monsanto muidugi eitab oma süüd, kuigi arstid hoiatavad, et kontrollimatu pestitsiidide kasutamine võib olla 12 miljoni inimese kasvavate terviseprobleemide põhjuseks. Näiteks on Santa Fes vähkihaigestumine 2–4 korda kõrgem kui rahvuslik keskmine ja Chacos on sünnidefektid neljakordistunud selle kümnendi jooksul, mil biotehnoloogia laiendas järsult põllumajandust Argentinas.

Arst Medrardo Avila Vazques ütles: “Muutus, kuidas põllumajandussaadusi kasvatatakse, on toonud kaasa ka muutuse haiguste profiilis. Me oleme muutunud hea tervisega rahvast selliseks, kellel on kõrged vähki haigestumise näitajad, hulgaliselt võikaid sünnidefekte ja haigusi, mida varem esines harva.”

 

Fotogaleriid vaata SIIT.

 

Allikad: boston.com, Big Story

Foto: overseasagro.com

 

Toimetas Marlen Laanep