2010. aastal Mehhiko lahes toimunud ulatuslikku naftaleket peetakse üheks suuremaks inimeste põhjustatud keskkonnakatastroofiks, mis võib kohalikku elusloodust mõjutada veel aastakümneid. Novembri algusest peale on aga Brasiilias toimunud sarnase mastaabiga looduskatastroof: nimelt on rauamaagi kaevanduses kahe tammi lõhkemise tagajärjel tekkinud mürgine mudalaine pühkinud oma teelt terveid külasid, saastanud piirkonna olulisema jõe ning tapnud hulgaliselt ohustatud elusloodust. Arvatakse, et ka selle katastroofi põhjustas ettevõtete hooletus ja hoolimatus.

Brasiilias mineraaliderikkas Minas Geraisi maakonnas jätkab oma laastamistööd 5. novembril rauamaagi kaevanduses tammide lõhkemise tagajärjel tekkinud mudalaine. Õnnetuse tõttu pääses valla väga tihke muda, milles segunevad rauamaagi kaevandamisel tekkinud jäägid, peeneks purustatud kivimid, keemilised ained ja reovesi. Siiani on kinnitatud, et muda on tapnud üheksa inimest ning kümned on veel jäänud kadunuks. Lisaks inimelude nõudmisele hävitab mürgine muda rohkelt ka ümbritsevat elusloodust, eriti piirkonna ühe tähtsamasse jõkke jõudmise kaudu. Mudalaine on mõjutanud 11 kogukonda, pühkides oma teelt majasid, loomi ja inimesi ning reostades kohalike joogivett.

Mürgine muda ohustab kaitsealasid

Brasiilia riiklik veeagentuur on inimesi hoiatanud, et mudas leiduv arseen, tsink, vask ja elavhõbe on jõudnud ka Doce jõkke ning muutnud sealse vee inimtarbimisele sobimatuks. Saasteainete põhjustatud hapnikupuudus ning kõrgem temperatuur on lisaks tapnud jõe 500 km lõigu ulatuses enamiku vee elusloodusest. Riikliku Keskkonnaagentuuri presidendi Marilene Ramose sõnul on tegu tohutusuure tragöödiaga, arvestades, et jõe selle lõigu ääres on nüüd hävinud tuhandeid hektareid kaitsealasid ning täielikult välja suretatud kogu bioloogiline mitmekesisus. Nüüd kardavad teadlased, et mürgine muda võib jõe kaudu jõuda ka Atlandi ookeanisse (kust püütud mereannid jõuavad ka meie kauplustesse ja restoranidesse) või äärmiselt tundliku Abrolhose saarestikuni. See arhipelaag on aga pesitsuspaik mitmetele ohustatud merikilpkonnade ja delfiinide liikidele.

Mudalaine eest on vastutav rauamaagi kaevandust ning tamme omanud Samarco Mineração SA, mis on maailma suurima kaevandusfirma BHP Billitoni ning Brasiilia rauamaagihiiu Vale ühisettevõte. Brasiilia Riilik Keskkonnaagentuur on Samarcole määranud esialgseks trahviks 66 miljonit dollarit, kuid katastroofi eest tuleb ettevõtetel lõpuks maksta märkimisväärselt rohkem. Ramose sõnul ei ole selle trahvi hulka arvestatud koristustegevuse, kohtuhagide ning kompensatsioonide kulu. Arvatakse, et lõppkulu võib jääda 1,3-2,6 miljardi dollari ulatusse. Lisaks on Samarcolt ajutiselt kaevandusluba ära võetud.

12 aasta jooksul viis sarnast õnnetust

BHP Billitoni ja Vale tegevjuhid palusid pressikonverentsil toimunu eest vabandust ning kinnitasid, et nad austavad neile pandud kohustusi. Firmad on pakkunud ka logistilist abi bioloogide operatsioonile Doce jõe kalade päästmiseks, andes neile kuus tuhandeliitrist paaki jõest eemaldatud kalade hoiustamiseks ning kaks veoautot nende transportimiseks kohalikesse järvedesse. Ekspertide sõnul võib tammide purunemise põhjustatud katastroofi ökoloogiline kahju kesta terve generatsiooni. Samarco on püüdnud leevendada ka kohalike joogiveest ilmajäämist, aidates jõe äärde kaevata kaevusid. Minas Geraisis ja naabermaakonnas Espirito Santos on nüüd keelustatud jõest joogivee hankimine, mis on seadnud sadu tuhandeid inimesi olukorda, kus neil puudub järsult ligipääs puhtale joogiveele.

Keskkonnaagentuuri president Ramose sõnul tuleb kogu riigis vaadata üle vajalikud ohutusmeetmed, lisades, et see pole normaalne, kui vaid Minas Geraisi maakonnas on viimase 12 aasta jooksul toimunud lausa viis sarnast õnnetust. Katastroofi hävitustööd käis vaatamas ka Brasiilia president Dilma Rousseff, kelle sõnul on tegu tõenäoliselt kõige suurema keskkonnakatastroofiga, mis on nende riigis suurt pindala mõjutanud. Ta võrdles juhtunut Mehhiko lahe naftalekkega ning kinnitas, et süü tragöödia eest lasub Samarcol. Brasiilia aseõiguskantsleri Sandra Cureau sõnul tuleb firmadele määrata “eeskujulik karistus“, võttes arvesse nende hoolimatust õnnetuse suhtes. Curau kinnitas, et Vale ja BHP olid õnnetuse ennetamisel hoolimatud, omamata katastroofi jaoks toimimisplaani ning alarmsüsteemi. Ühtlasi olevat ettevõtteid juba varem hoiatatud tammide kujunduse ja ohutuse puudujääkide tõttu.

Katastroofi tõttu on sattunud kriitika alla ka valitsus: nimelt ei olda rahul sellega, et riigi tamme kontrolliv riigiasutus kontrollib ehitisi vaid iga nelja aasta tagant. Agentuuril on vaid 220 inspektorit, kes peavad teostama järelevalvet 27293 tammile üle kogu riigi. Lisaks tekitavad kahtlusi firmade ning poliitikute vahelised sidemed: näiteks oli Vale eelmise aasta presidendivalimistel üks suuremaid korporatiivseid annetajaid nii Rousseffile kui ka opositsiooni põhikandidaadile Aécio Nevesile. Ka Minas Geraisi kuberner on saanud tulu Vale annetustest tema poliitkampaaniale.

Allikad: The Guardian 1,2, Reuters, Folha de S.Paulo

Foto: smartflightsuit.com

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.