Mehhiko lahe süvameri taastub naftalekkest aastakümneid

28. november 2013 kell 11:35



oil-spill2010. aasta 20. aprillil sai Mehhiko lahes alguse Deepwater Horizoni naftaleke, mille käigus valgus merre 4,9 miljonit barrelit toornaftat – reostuse mõjuala ulatuseks hinnati 180 000-ruutkilomeetrist ala. Augustis avaldati uurimus, mis valmis osana USA riikliku ookeanide ja atmosfääri ameti (NOAA) looduslike ressursside kahjustumise hinnangust (Natural Resource Damage Assessment), et aidata määrata British Petroleumile õiglaseid süüdistusi ja kahju ulatust. Uurimusest aga selgub, et Mehhiko lahe süvamere ökosüsteem kannatab lekke tagajärgede all veel aastakümneid.

 

Uurimuses vaadeldi lekkekoha läheduses umbes 1,6 km sügavusel elavaid eluvorme. Mehhiko lahe sellistes sügavustes elavad peamiselt ussid, koorikloomad, karbid ja molluskid. Teadlased uurisid põhjasette proove, mis koguti hävinenud puurtornist erinevatelt kaugustelt, et määrata, kuidas nafta ja selle hajutamiseks mõeldud kemikaalid on ökosüsteeme mõjutanud. Setete proovid näitasid mudas elavate loomade olukorda ning ka reostuse jääke. “Setted on nagu väikesed kanaarilinnud söekaevandustes. Kasutame neid, et välja uurida valitsevat olukorda,“ selgitas uurimuse juht ja süvamere keskkonna teadlane Paul Montagna.

Mida lähemal lekkekohal, seda väiksem mereloomade mitmekesisus proovide avaldus. Katastroofikohale kõige lähemal oli märkimisväärselt vähenenud karplaste ja koorikloomade arvukus, kes on eriti tundlikud merre sattuvate reostusainete suhtes. Usside arv oli küll vähenenud, aga siiski arvukas.

Teadlased kasutasid kogutud infot, et märkida süvamere kaardil ära nn tervislikud ja mittetervislikud alad lähtuvalt iga ala naftalekke “jalajäljest“. Tugevalt mõjutatud alad olid ebatervislikud – rohkete reostusainete ja vähese eluslooduse tasemega. Vähem mõjutatud aladel oli reostusainete hulk väiksem ja elusloodus arvukamalt esindatud. Kaart koostati 148-ruutkilomeetrise ala kohta, tugevalt mõjutatud alad märgiti punasega, keskmiselt mõjutatud oranžiga, vähe mõjutatud kollasega ning normaalse elutegevusega alad rohelisega.

1120image-4

 

Lähtudes sellest, kui palju hapnikku süvamere organismid vajavad ning kui aeglaselt süvameres bakterid kasvavad, andis meeskond hinnangu, et sealsetel ökosüsteemidel kulub aastakümneid taastumiseks. Naftagigant British Petroleum pole esitatud väidetega nõus, öeldes, et uurimus “ei paku infot, et toetada taastumise aja kohta pädevaid hinnanguid.“

Ent California ülikooli merebioloog Holly Bik leidis, et uurijate väljatoodud numbrid räägivad enda eest, sest süvamere veetemperatuur sarnaneb külmkapi temperatuuridele, kus saasteained jäävad ringi ulpima pikemaks ajaks ning nende lagunemiseks kulub aastakümneid. “Kuna süvameres toimub kõik aegluubis, siis ökosüsteemi taastumine tavapäraseks võtab tunduvalt rohkem aega kui pinnal,“ ütles Bik.

Mehhiko lahe reostusest on tehtud ka dokumentaalfilm:

 

Allikad: Mongabay.com, Plosone.org, Huffington Post

Fotod: speakupforblue.com, mongabay-images

 

Toimetas Marlen Laanep