Skandaalne BP sai õiguse Gröönimaal naftat otsida

4. jaanuar 2014 kell 11:15



Greenland ice sheet melting stagesBP, mis on maailma üks suurimaid naftakompaniisid, võitis aasta alguses õiguse teostada puurimisi Gröönimaal ja selle vetes. Arvatavasti leidub Gröönimaa ümbruses naftat, kuid seni pole piirkonnast musta kulda veel leitud. Üheks põhjuseks, miks otsingud väga aktiivsed pole olnud, on mure keskkonna pärast, sest sealne ökosüsteem on väga õrn. Keskkonnateemadega tegeleva Greenpeace’i juht on Gröönimaa otsusest sügavalt jahmunud, sest tema arvates ei tohiks vähemalt nii skandaalse mainega firmat nagu BP arktiliste vete lähedale üldse lastagi.

 

Looduskaitsjate silmis on BP mustas nimekirjas nii mõnegi patu pärast, neist kõige hullem muidugi 2010. aasta aprillis toimunud naftaplatformi plahvatus, mis põhjustas ulatusliku reostuse Mehhiko lahes. Siis lubas firma kulutada lekkega võitlemiseks 7 miljonit USA dollarit päevas, kusjuures samal ajal sai BP ühes päevas kasumit 61 miljonit dollarit päevas.

Mehhiko lahes toimunu oli tõeline katastroof, kuid veel hullem oleks, kui midagi sellist toimuks jäätunud aladel, sest sealt on naftat pea võimatu kokku korjata. Tegelikult on BP aga juba arktikaga seotud – nimelt on firmale ligipääsu arktilise mandrilava uurimisele andnud Vladimir Putin.

Gröönimaa pealinnas Nuukis asuv valitsus avaldas BP-ga lepingu sõlmimise üle heameelt, sest suurte naftakompaniide kohalolu suurendab võimalusi, et nafta lõpuks ka leitakse, kuigi potentsiaalse katastroofi eest on hoiatanud juba isegi mõned energeetikafirmade juhid.

Greenpeace’i juht John Sauven on oma hinnagutes aga veelgi karmim: “Firma, kes on saastanud miilide kaupa Louisiana rannikut ja hävitanud tuhandeid elupaiku Deepwater Horizoni katastroofiga nuusib nüüd ringi Arktikas, mis on üks maailma kõige haprama keskkonnaga regioone. Sellise musta ajalooga nagu on BP-l, on täiesti uskumatu, et neid üldse kunagi Arktikasse või selle lähedale puurima lubatakse. Isegi üks nende peamisest konkurentidest – Total – mõistis Arktikas puurimise ekstreemseid ohtusid ning distantseeris ennast sellest.”

2010. aastal loobus ka BP juba Gröönimaa lähedal puurumisest, arvatavasti seetõttu, et Gröönimaa vaitsus oli mures oma maine pärast ja survestasid BP-d puurimisi lõpetama. Nüüd on aga katastroofist mitu aastat möödas ning sündmus paljude inimeste mälust kustunud.

Ka suurfirma Shellil pole Artikas seni palju edu olnud – Alaska lähedal puurides uppus nende puur ning see põhjustas konflikti piirkonna ohutuse eest vastutavate võimudega.

Prantusmaa naftafirma Total on aga selgelt välja öelnud, et energiakompaniid peaksid Arktikast eemale hoidma, sest naftareostus teeks sealsele keskkonnale pöördumatut kahju.

 

 

Allikad: The Guardian, Wikipedia

Foto: canuckabroad.com

 

Toimetas Maarja Aljas