Maailm ühines kildagaasi ammutamise ja frakkimise vastu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. oktoober 2013 kell 15:40



Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas, mille ammutamiseks kasutatakse kivimite hüdraulilist purustamist ehk frakkimist. See tähendab, et maa sisse luuakse horisontaalsed puuraugud, millesse pumbatakse kõrgsurve all vett, kuhu on segatud liiva ning erinevaid kemikaale, et lõhkuda kivimeid ja saada maagaasi kätte. 19. oktoobril toimusid 28 riigis üle 250 protestiaktsiooni sellise keskkonda ning inimeste tervist ohustava tegevuse vastu. Kildagaasi tootmise esirinnas on USA, kelle tegevus on muutnud geopoliitilisi jõujooni kuid samal ajal tekitanud teravaid keskkonnaküsimusi.

 

Rumeenias Pungestis protestis umbes 1000 inimest USA hiigelenergiaettevõtte Chevron Corporationi vastu, mis plaanis hakata puurima küla lähistel. Kuigi firma sai kohalike võimude käest oma tegevusele loa, ei olnud elanikud sellega nõus ning otsustasid protestida, kuna olid mures tervise- ja keskkonnariskide pärast, mida frakkimine põhjustab. Protestijad hüüdsid lauseid nagu “Chevron, mine koju!“ ning “Ütleme ei kildagaasile!“. Chevron peatas protestide pärast oma tegevuse Rumeenias, aga plaanib jätkata kui meeleavaldused vaibuvad.

Rahumeelseid frakkimise-vastaseid proteste peeti ka Põhja-Kanadas, Yellowknife’i linnas, aga pingeid tekkis New Brunswickis. Kanada Kuninglik Ratsapolitsei (RCMP) võttis maha barjääre, mida kohaliku hõimu liikmed olid püstitanud ning vahistas vähemalt 40 inimest. Aktivistid ja põliselanikud olid pidanud kildagaasi-vastaseid meeleavaldusi juba nädal aega.

Global Frackdowni kodulehel olid kirjas meeleavaldusi pidavate riikidena Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia, Bulgaaria, Kanada, Costa Rica, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Mehhiko, Holland, Uus-Meremaa, Poola, Rumeenia, Senegal, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Šveits, Tuneesia, Ukraina, Suurbritannia ja USA.

 

Miks frakkimine ohtlik on?

Põhjuseid frakkimise vastu protestimiseks on mitmeid. Üheks probleemiks on veekulu ning frakkimisvedeliku ohtlikkus. Ühele frakkimisprojektile kulub 4–30 miljonit liitrit vett, millele lisatakse umbes 151 000 liitrit kemikaale. Lisatavaid kemikaale on kuni 600 ning nende hulgas on tuntud kantserogeenid ja toksiinid nagu plii, uraan, elavhõbe, raadium, metanool, soolhape ja formaldehüüd ehk metanaal. Segu surutakse suure rõhu all puurauku, kus see põhjustab kiltkivi mõranemist ning looduslik gaas voolab kaevu. Paraku lekib selle protsessi ajal süsteemist välja metaani (mis on tugev kaassüüdlane kasvuhooneefektis) ja mürgiseid kemikaale ning nii reostab see põhjavett, mida kasutatakse joogiveena.

USA-s on dokumenteeritud üle 1000 juhtumi, kus frakkimise lähedal on vesi saastunud ning põhjustanud kahju nii hingamis- kui närvisüsteemile. Lisaks võetakse tagasi kõigest 30-50% frakkimise vedelikust, ülejäänud mürgine segu jäetakse maa sisse, aga see ei ole biolagunev. Välja võetud jäätmevedelik jäetakse lahtise õhu kätte aurustuma ning nii laseb see kahjulikke orgaanilisi ühendeid atmosfääri, põhjustades saastunud õhku, happevihmu ning maapinnale jäävat osooni.

Geopoliitika kommentaator Ian Crane ütles, et hüdraulilise frakkimise boonused ehk loodavad töökohad ning energianõudlusega sammu pidamine on suuresti liialdatud ning sellise vastuolulise tegevuse tagajärjed võivad osutuda katastroofiliseks. “Ma arvan, et asi, mida me peaksime kõigest kõrgemal hoidma on veevarude kaitsmine. Kui meil ei ole ligipääsu puhtale veele, siis me räägime potentsiaalsest elu lõpust. Kui rääkida töökohtadest ja gaasist, siis mis hinnaga me neid saame? Ökoloogia või maapealse elu lõppemisega?“

Prantsusmaa oli esimene riik, mis juba 2011. aastal frakkimise keelas ja president Francois Hollande on öelnud, et tema ametiaja jooksul ei viida riigis läbi ühtegi selleteemalist uuringut. Samas avaldas Briti peaminister David Cameron alles selle aasta augustis frakkimisele toetust ning ka mitmed teised riigid on sõlminud lepinguid kildagaasi ammutamiseks.

Ka Eestil on kildagaasi varud, kuid frakkimine tooks pea paratamatult kaasa ka põhjavee saastumise, nii et sellisel viisil gaasi tootmise peale õnneks tõsiselt ei mõelda.

 

 

Lisalugemist: Sirbis ilmunud artikkel kildagaasist.

Allikad: RT, Dangers of Fracking

Foto: gbtimes.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt