Tulevikumajandus, 2. osa: P2P majandusvõrgustik CLIME

12. veebruar 2016 kell 11:50



Future-city-communityJätkuna P2P inimvõrgustike teemale uurime seekord majandusvõrgustikku, millel on potensiaali muuta maailma. Annan ülevaate majanduskirjanik C. H. Smithi raamatus “A Radically Beneficial World: Automation, Technology, and Creating Jobs For All” kirjeldatud võrgustikust, millele autor on nimeks pannud CLIME (Community Labor Integrated Money Economy). CLIME koosneb viiest integreeritud osast: grupid (kogukondlikud töögrupid ja nõukogud), P2P akrediteerimistarkvara, krüptoraha, virtuaalne ülekannete arvelduskoda ning globaalne toodete ja teenuste turuplats.

 

CLIME vähendab vaesust, sest kõigil, kes soovivad ja suudavad, on võimalus liituda, teha mõtestatud tööd ja saada selle eest palka. Kogukondadel on võimalik ellu viia projekte, mis pole kasumlikud või mida riik mingil põhjusel ei rahasta, näiteks asotsiaalide rehabilitatsioon, narkosõltlased, prügi korjamine, vanurite abistamine jne.

CLIME’i töögruppides kasutatakse demokraatiat, inimestel on vabadus vahetada oma gruppi või luua uus grupp. Igal töögrupil on kaks põhilist ülesannet: selgitada välja, millest on kogukonnas nappus, registreerida töötatud aeg ja see verifitseerida. Gruppides valitakse välja ka sobivad pakkumised tööprojektidele. Kui tööprojektide planeerimine ja valimine hõlmab mitmeid kogukondi, moodustatakse kohalike gruppide nõukogu.

P2P akrediteerimissüsteem võimaldab töögruppe, nende tegevust ja liikmete tööd verifitseerida ja hinnata. Verifitseerimisel tehakse ka fotosid, millelt on töö tulemus näha. Kui tehtud töö on verifitseeritud, makstakse välja töötasu. P2P akrediteerimissüsteem näitab ära, missugune on iga töötaja usaldusväärsus, lähtudes töötaja töötulemustest ja sellest, kui täpselt ta verifitseerib töökaaslaste tööd.

CLIME’i krüptorahale on autor pannud nimeks Largent, selle sotsiaalseks eesmärgiks on kogukonna teenimine. Rahavoogudel hoiab silma peal pettuste tuvastamise tarkvara, mis külmutab pettusekahtlusega maksed. CLIME’i haldamine on suures osas automatiseeritud, tarkvara arendamise ja muude haldamisega seotud tööülesannete eest tasustatakse Largentides.

Globaalne toodete ja teenuste turuplats hõlmab kohalike gruppide poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid ning on näha ka neile, kes pole võrgustikuga liitunud. Toodete ja teenuste sirvimiseks ei pea omama arvutit, piisab nutitelefonist.

 

Järgnevalt vaatame näidet tööprotsessidest.

Kuidas toimub tänavaaukude parandamine praeguse bürokraatliku linnavõimu abil?

  1. Kogutakse andmeid tänavaaukude kohta.
  2. Linnavõim otsustab, milliste aukude parandamine on esmatähtis, täpsustatakse plaane ja kvaliteedinõudeid.
  3. Tänavaaukude parandamine lisatakse eelarvesse, et kindlustada rahastamine.
  4. Plaanid ja kvaliteedinõuded avalikustatakse ning kuulutatakse välja vähempakkumine.
  5. Pakkumised vaadatakse üle ja valitakse võitja.
  6. Linnaametnike ja võitja vahel toimuvad läbirääkimised, täpsustatakse plaane ja vaadatakse üle lepingud.
  7. Allkirjastatakse lepingud.
  8. Parandatakse tänavaaugud, ametnikud inspekteerivad tööd ja linn teeb maksed.

Sellise bürokraatliku protsessi produktiivsus on madal, palju on igasuguste dokumentidega majandamist, et oleks selge, kes vastutab, kuigi vahel juhtub ka seda, et üks osapool kaevatakse kohtusse. Oletame, et praeguses süsteemis on ühe tänavaaugu parandamise kogumaksumus 250€. Rikka riigi jaoks on selline hind igati aktsepteeritav, aga mida peab tegema riik, mis saab augu parandamiseks kulutada vaid 25€? Oletame, et linn võtab kasutusele uue lahenduse ja kasutab CLIME’i abi, kuidas tänavaaukude parandamise protsess siis välja näeks? C. H. Smithi raamatus pole järgnevat näidet kirjeldatud, seetõttu kasutan oma kujutlusvõimet.

Teede kasutajad kaardistavad vabatahtlikult tänavaaukude asukoha, suuruse ja sügavuse, lisades info interaktiivsele kaardile, tarkvara moodustab nimekirja, milles on eespool sügavad ja suure liiklustihedusega teedel paiknevad tänavaaugud. Andmebaas on internetis kõigile nähtav. Kohalike gruppide nõukogu ülesandeks on otsustada, millist tehnoloogiat parandamiseks kasutada ja kuidas see nii läbi viia, et liigselt liiklust ei häiritaks. Nõukogu otsustab ka, millised tänavaaukude parandamise pakkumised ellu viiakse. Sobiv summa kujuneb välja, arvestades lisaks pakkumistele ka largentide vahetuskurssi, see on otsustajate endi huvides, et ei võidaks ebareaalselt kallid pakkumised.

Kes siis parandustöö ära teevad? Suurem töögrupp võib teha soodsa hinnaga pakkumise korraga paljude aukude täitmiseks, sest olemas on meeskond ja seadmed. Töögrupp, mille kodutänaval on auk, võib teha sellepärast hea pakkumise, et neil on augu parandamiseks isiklik huvi. Maanteetööline, kellel on vaba päev ja olemas sobiv varustus, võib otsustada parandada tänavaauke, sest tal on vaja lisaraha. Kui tänavaauk on lapitud, siis tehtud töö verifitseerimine toimub parandatud teedel sõitjate kaasabil. Inimesed on CLIME’i registreeritud oma pärisnimega, kui mõni neist esitab valeraporti, siis üheks võimalikuks karistuseks on kasutajakonto kustutamine ja blokeerimine.

Mis saab aga siis, kui mõne tööprojekti elluviimiseks on vaja algkapitali, mida töögrupil pole? CLIME sisaldab ka P2P laenude vahendamise tarkvara. Grupid võivad üksteisele laene anda, mille maksimumtähtajaks on üks aasta ja maksimumintress 5%.

Kõiki majandusvõrgustiku detaile on võimatu ette näha, seetõttu on abiks printsiibid, millega süsteemi loomisel arvestada:

  • Produktiivsuse ja jätkusuutlikkuse soodustamine.
  • Luua tingimused, et petmise tagajärjel saadav kasu oleks väiksem, kui süsteemiga koostööst saadav kasu.
  • Nn täieliku läbipaistvuse printsiip, kõik otsustamise etapid on võimalikult avalikud.
  • Süsteem ei vaja lisarahastust väljas poolt (töögrupid hoiavad oma seadmetes tarkvara, mis töötab hajutatult, pole vaja kalleid servereid).
  • Võrgustik reageerib vihjetele kasutajate kohta, kes süsteemi puudusi enda huvides ära kasutavad.
  • Tarkvara arendatakse nagu avatud lähtekoodiga tarkvara

Printsiipe on tegelikult rohkem, aga et selle artikli eesmärk on anda lühiülevaade, siis selle kohta saab täpsemalt lugeda raamatust.

 

Millise tuleviku me valime?

Täienduseks raamatus esitatud plaanile soovitan omalt poolt kasutada sotsiokraatiat. Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles indiviidid kasutavad nõusolekul põhinevat otsuste langetamise meetodit ja organisatsiooni struktuur tugineb küberneetilistele printsiipidele. Sellises organisatsioonis pole püramiidset hierarhiat. Sotsiokraatia on juba praegu kasutusel paljudes erinevates organisatsioonides.  

Meil on võimalik valida, kas klammerdume olemasoleva süsteemi külge, mis teenib võimupüramiidi tippu ja loob majanduslikku ebavõrdsust või ehitame üles uue majandussüsteemi, mis edu korral muudab ka praegust kapitalismi, sest pakub sellele elutervet konkurentsi.

 

Teilo T. London

 

Artikli autor tegi ka töögrupi kodulehe, mille eesmärk on leida rohkem huvilisi, kes aitaksid majandusvõrgustiku ideed laiemalt tutvustada, huvilised leiavad selle siit.

Pilt: fccrnet.org

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.