Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Uuringud: rikkamad rikuvad rohkem seaduseid

20. september 2013 kell 21:04



monopoly-guyCalifornia Berkeley ülikoolis, mida peetakse üheks peamiseks Ühendriikide liberaalsete poliitvaadete kantsiks, on läbi viidud mitmeid uuringuid, mis kõik kinnitavad, et paremal majanduslikul järjel olevad inimesed lubavad endale rohkem – rikuvad kergemini seadusi ning on oma käitumisega teiste suhtes üleolevad. Huvitav on see, et tõdemus ei kehti ainult päriselus, vaid tuleb välja ka mängulistes situatsioonides. Mis aga paneb inimesed niimoodi käituma?

 

Uurimisrühma juht, psühholoog Dacher Keltner toob ühe lihtsa näitena välja, kuidas uhkemate autodega sõitvad inimesed annavad ülekäigurajal väiksema tõenäosusega jalakäiatele teed kui n-ö harilike autodega liiklejad. Californias läbi viidud uuringu kohaselt rikuvad kallite automarkide omanikud kolm kuni neli korda tõenäolisemat liiklusseadusi.

Aga paremal järjel olevad inimesed ei paista silma mitte ainult liikluses. Keltner tegi katse, kus kutsus erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimesi uuringutele ja jättis nad üksi samasse ruumi kommidega, mille kohta oli assistent selgitanud, et need on ühes teises uuringus osalevate laste jaoks, kuid et ka katsealune võib mõned võtta, kui soovib. Selgus, et paremal järjel olevad inimesed võtsid kaks korda rohkem komme.

Ka on jõukamad inimesed altid olukorda alati ära kasutama ning sohki tegema – seda testiti katses raha peale täringute mängimisel, kus väga hästi teenivad inimesed petsid neli korda tõenäolisemalt kui madalapalgalised inimesed, kelle jaoks oli auhinnaraha ometi kordi olulisem.

Lisaks valetavad jõukad inimesed tõenäolisemalt läbirääkimiste käigus ja neil on vähem probleemi ebaeetilise käitumisega, näiteks töökohast asjade varastamine.

Berkeleys läbi viidud uuringud ja avaldatud teadusartiklid tekitasid USA-s ja isegi väljaspool loomulikult paraja tormi. Teadlasi süüdistati libateaduses ja liberaalsuses, kusjuures nad ise kinnitasid, et ei oodanud üldse selliseid tulemusi, nagu nad said. Nad korraldasid ligi 30 erinevat katset, kus osales tuhandeid inimesi, ning tulemused jäid samaks.

 

Miks paneb rikkus inimesed teisiti käituma?

Võiks ju kahtlustada, et rikkad inimesed ongi rikkad, sest nad on pidevalt reegleid rikkunud ja olukordi oma kasuks ära kasutanud. See pole aga päris nii, sest rikkus hakkas inimesi rikkuma ka Monopoli mängides. Nimelt viidi läbi katse, kus kaks inimest pandi omavahel lauamängu mängima ning visati enne mängu kulli ja kirja, kumb neist saab mängus suured eelised. Kuigi kehvemas seisus oleval mängijal ei olnud algusest peale mingit võidulootust, avaldasid võitjad pärast mängu arvamust, et nad olidki võidu ära teeninud, seda hoolimata sellest, et võidu otsustas tegelikult juba alguses visatud münt. Monopoli-katses osalesid segamini nii päriselus jõukad kui vähemjõukad inimesed, kuid mängulauas ei olnud sotsiaalsel taustal enam mingit rolli. Kui inimesed tundsid ennast mängus rikkana, hakkasid nad oma edu põhjuseks pidama enda võimeid ja osavust. Iseendale keskendudes unustasid nad mugavalt kõik muu, mis nad sellele positsioonile tegelikult aitas.

Ebavõrdus on ühiskonnas üha enam kasvamas, ning seetõttu on väga oluline mõista, kuidas see muudab inimeste käitumist. Nii on võimalik selgitada näiteks koolikiusamist, erinevusi füüsilises aktiivsuses või tervisekäitumises.

Kuigi jõukatele tundub tihti, et lahkus on pigem vaeste pärusmaa, on samal ajal rohkesti uuringuid, mis tõestavad, et tegelikult on altruism inimestele väga kasulik – see teeb õnnelikuks, pikendab eluiga ja loob tihedaid sidemeid. Väga paljud jõukad inimesed on sellest ka aru saanud ning annetavad suuri summasid heategevusele.

Uurijate sõnul pole niisiis oluline, kas inimene on päriselt rikas või mitte – ta reageerib vastavalt sellele, kuidas ta mingis situatsioonis ennast tunneb. Kui rikas inimene panna end natuke vaesemalt tundma, muutub ta palju lahkemaks ja arvestab teistega rohkem. Seda teadmist saab ära kasutada nii enda kui teiste käitumise paremaks mõistmiseks ning hakkamasaamiseks maailmas, kus sotsiaalsed käärid on üha suuremad.

 

Vaata ka videot:

 

 

 

Allikas: PBS

Pilt: investmenthacker.com

 

Tõlkis Doris Elina Fjuk

Toimetas Maarja Aljas