Meediateoreetik: Eliit plaanib meid ülejäänuid hüljata

19. juuli 2018 kell 8:30



“Eelmisel aastal kutsuti mind superluksuslikku privaatsesse puhkekeskusesse kõne pidama,” kirjutab portaalis Medium Ameerika kirjanik ja meediateoreetik Douglas Rushkoff, keda teatakse ka kui sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsijat. “Tol hetkel jäi mulje, et esitlus tuleb ligi sajale investeerimispankurile. Mulle pakuti aegade suurimat tasu, mis ma kunagi ühe kõne pidamise eest olin saanud – ligikaudu pool sellest summast, mis ma aasta jooksul professorina teenisin – ning kõik, mis ma selle nimel pidin tegema, oli tehnoloogia tulevikust rääkimine.” Üsna pea selgus, et rikkurite huvid ja küsimused olid hulk maad utoopilisemad kui esialgu võis arvata, ent annab aimu maailmast, mida me ise enda ümber parajasti loomas oleme.

 

Mulle ei ole kunagi meeldinud rääkida tulevikust. Küsimuste-vastuste voor meenub alatihti mõnd mängu, kus mult küsitakse arvamust uusima tehnoloogia kohta ning justkui otsitakse sõnakõlkse ja vihjeid selle kohta, mis neid investeerimisturul aitaks (olgu selleks näiteks 3D printimine, CRISPR, blockchain…). Kuulajad ei ole harilikult eriti aldis nende tehnoloogiate kohta lähemalt õppima ning ainus fookus on sellel, kas neisse investeerida. Kuid nagu öeldakse – “money talks”, ning raha pärast võtsin selle tööotsa vastu.

 

Eliit valmistub “sündmuseks”

Kohale jõudes veeti mind kohta, mis ma arvasin olevat lavatagune riietusruum. Kuid selle asemel, et mind varustada juhtmete ja mikrofonidega, veeti mind istuma hariliku ümmarguse laua taha, kus kogu publik oli otse minu ees: viis megarikast tüüpi (jah, kõik mehed), kes olid kõik riskifondide ärihaid. Pärast mõningast juttu tühjast-tähjast jõudis minuni arusaam, et neil ei ole sooja ega külma sellest infost, mis ma neile tuleviku tehnoloogia kohta olin ette valmistanud. Nad olid siia tulnud omade küsimustega.

Algus oli üsna leebe ja läbi käisid lihtsamad küsimused, kumb on etem, kas Ethereum või Bitcoin jne. Tasa ja targu tulid peagi ilmsiks nende tõelised mured ja nendega seotud küsimused ja teemad kiskusid keerulisemaks – milline piirkond kannatab kõige vähem kahju ees terendavas kliimakriisis, kas Uus-Meremaa või Alaska? Kas Google viib tõepoolest ellu Ray Kurzweili plaani, et inimeste teadvust arvutitesse laadida? Viimaks kostus ühe laua ääres istuva ärigigandi hääl, kes sõnas, et ta on peaaegu lõpetamas oma maa-aluse punkrisüsteemi ehitamist ning küsis, kuidas ta saaks pärast “sündmust” säilitada võimu oma turvavägede üle.

Kogu oma jõukuse ja võimu juures ei usu nad põrmugi, et neil on võim tulevikku mõjutada. “Sündmus” oli nende eufemism mis iganes suure katastroofi kohta – olgu selleks sotsiaalne ülestõus, tuumaplahvatus või pidurdamatu viirus. See teema püsis õhus veel vähemalt tunni. Nad teadsid, et relvastatud valvuritel tuleb oma liitlasi kaitsta metsistunud pööbli eest. Aga kuidas ja millega valvuritele maksta, kui rahal enam mingit väärtust ei ole? Mis tagaks selle, et nad oma meeste seast liidrit ei vali? Miljardärid arutasid, et toiduvarusid tuleks hoida lukustatud uste taga, mille avanemiseks läheb ainult neile teada olevat vaja koodi. Äkki varustada vastutasuks nende ellujäämise eest valvurid teatud distsiplineeriva kaelarihmaga või ehitada selleks üldse spetsiaalsed robotid ja töölised – muidugi juhul, kui tehnoloogia seda selleks ajaks võimaldab.

Siis jõudis mulle kohale, et nende härrasmeeste jaoks oligi SEE tulevikutehnoloogiast rääkimine. Võttes šnitti Marsi koloniseerinud Elon Muskilt, Peter Thiel’ilt, kes võitleb vananemisprotsessi vastu või Sam Altman ja Ray Kurzweililt, kes tahavad oma teadvust laadida superarvutitesse, valmistusid nad digitaalseks tulevikuks, millel ei olnud suurt pistmist maailma paremaks paigaks muutmisega. Selle asemel oli nende fookuseks tagada iseenda ellujäämine mõne maailmalõputeooria stsenaariumi vallandamise puhul. Olgu selleks kliimamuutus, tõusev veetase, massimigratsioon, globaalsed pandeemiad, ressursside ammendumine jne. Nende jaoks oli tuleviku tehnoloogial vaid üks mõte – põgenemine.

Nendel ülioptimistlikel hinnangutel, kuidas tehnoloogia võib inimkonnale kasu tuua, ei ole midagi viga. Kuid praegune vaimustus ja huvi inimkonnajärgse utoopia vastu on juba uus tase. See ei ole enam visioon inimkonna migratsiooniga uude seisundisse, vaid pigem soov lammutada kõik, mis teeb inimesest inimese: keha, vastastikune sõltuvus, kaastunne, haavatus ning keerukus. Nagu tehnoloogiafilosoofid on juba aastaid rääkinud, muudab transhumanistlik visioon reaalsuse liiga kergelt lihtsalt andmeteks, järeldades, et inimesed ei ole muud kui infotöötluse objektid. Ray Kurzweil usub, et aastaks 2045 oleme me võimelised oma mõistust arvutisse laadima ning 90 aasta jooksul asendub meie keha masinaga, muutes seeläbi inimesed surematuks.

See on nagu inimkonna evolutsiooni redutseerimine videomänguks, kus võitja peab leidma põgenemistee ning saab oma parimatel sõpradel temaga kaasas hängida. Kas see saab olema Must, Bezos, Thiel, Zuckerberg? Need miljardärid on digitaalmajanduses selle mängu võitjakandidaadid ning ärimaastik, kus tugevaim jääb peale, ongi see, mis enamikele neist pealtnäha utoopilistele spekulatsioonidele tuld annab.

Muidugi ei ole see alati nii olnud. Kusagil 1990ndatel oli üürike hetk, kui digitaaltulevik näis olevat avatud ning ootas meie avastusi. Tehnoloogia muutus mängumaaks vastandkultuuri jaoks, kes nägi selles võimalust luua kõikehaaravat, hajutatud ning inimsõbralikku tulevikku. Kuid väljakujunenud ärihuvid nägid selles vaid uut potentsiaali ja digitaaltulevikku hakati üha rohkem vaatlema ja võrdsustama aktsiatega, mille väärtust on võimalik ennustada ja mille peale panuseid teha. Tehnoloogia arengu rõhk ei olnud ühtäkki enam kollektiivsel arengul, vaid pigem personaalsel ellujäämisel. Hullem veel – sellele tähelepanu pöörates muutusid sa turu vaenlaseks või tehnoloogiavastaseks vanaks kiusukotiks.

Nüüd seisame me küsimuste ees, kui eetiline on näiteks börsimaakleril kasutada inimvõimekuse piire laiendavaid tablette? Kas lapsed peaksid saama võõrkeelte implantaadid? Kas me tahame teedele liikuma autonoomseid sõidukeid? Kas Marsi kolooniad peaksid olema demokraatide võimu all? Kas enda DNA muutmine õõnestab inimese identiteeti ja kas robotitel peaksid olema õigused?

Niisuguste küsimuste esitamine on küll filosoofiliselt meelelahutuslik, kuid samal ajal ka kehv asendusaine reaalsele arutelule, mis puudutab selliste tehnoloogiliste arengute rakendamist korporatiivse kapitalismi nimel. Digitaalplatvormid on muutnud niigi ekspulatiivse ja ekstratiivse turu (võtkem näiteks Walmarti) ning muudab selle veelgi dehumaniseerivaks järeltulijaks (võtkem Amazoni). Enamik meist tunnetavad neid mõjusid näiteks hetkel kui automatiseeritud süsteemid hakkavad inimeste eest tööd ära tegema.

Veel üheks häirivaks faktoriks selles digitaalkapitalismi ajastu pealetungis on mõju keskkonnale. Samuti kasutatakse siiani osade arvutite ja nutitelefonide tootmisel orjade tööjõudu. Eetilisel viisil toodetud telefonide eest võitlev ja selleks nimelt loodud ettevõte nimega Fairphone jõudis peagi arusaamale, et nende õilsaid eesmärke ei olegi niivõrd lihtne ellu viia. Nüüd nimetavad nad oma toodetud telefone lihtsalt “õiglasemaks” telefoniks. Muld-ja väärismetallide kaevandamine ning digitaalsest tehnoloogiast vabanemine avaldab hävitavat mõju meie elukeskkonnale ning paiskab sinna meeletus koguses toksilisi jääke, mis omakorda satuvad läbi erinevate materjalide taas tagasi meie kasutusse.

Mida rohkem me sellist maailma arendame ning tehnikas enda päästjat näeme, seda enam hakkab inimene ise selles valemis etendama probleemi, mille lahendus peitub… muidugi tehnikas. Mis iganes halbu käitumismaneere tehnika meis esile kutsub, ei vaadata tehnikat kunagi halvas valguses. Süüdi oleme me ise, kes me ei oska sellega toime tulla. Nii saabki ebaefektiivse kohaliku taksoturu probleemi lahendada rakendusega, mis viib taksojuhid pankrotti ning mis iganes inimloomuse madalkohad on võimalik digitaalselt asendada või tuleb hakata vaatama geneetilise uuendamise poole.

Kokkuvõttes ennustatakse, et inimkonna tuleviku kulminatsiooniks saab hetk, mil me saame enda teadvust arvutitesse laadida ning hakkame aktsepteerima, et tehnoloogia ise ongi meie evolutsiooniline järeltulija. Nagu mõne gnostilise kuldi liikmed, igatseme me jõuda maailma uuele tasandile, kus meil on võimalik oma keha koos kõigi selle pattude ja probleemidega lihtsalt hüljata ja elada edasi ilma selleta. Kõik see toob arusaamani, et inimesed on tropid. Nii suured tropid, et neid peab hakkama muutma või nende eest igaveseks põgeneda. Nii me näemegi miljardäre, kes saadavad kosmosesse elektriautosid justkui sümboliseeriks see midagi enamat kui vaid ühe ääretult rikka inimese võimet oma ettevõttele tähelepanu saada.

Kui needsamad ärihaid küsisid, kuidas peale “sündmust” oma turvaüksuste ja valvurite üle autoriteeti hoida, soovitasin ma neil neid inimesi juba praegu suure lugupidamisega kohelda ning suhtuda neisse nagu oma pereliikmetesse. Mida enam nad seda suhtumist praktiseerivad ning mida rohkematele inimestele see laieneb, seda väiksem on võimalus, et kunagi mõni kardetud apokalüptiline sündmus ka aset leiab. Ning kogu seda tehnoloogilist arengut tuleks kasutada inimkonna tõeliseks hüvanguks.

Nad küll hindasid mu optimistlikku suhtumist, kuid ei läinud väga sellega kaasa. Neid ei huvitanud, kuidas õnnetusi ja saatuselööke leevendada. Nad olid veendunud, et selleks on juba liiga hilja ning otsustanud aktsepteerida kõige mustemat stsenaariumit ning kasutada enda miljoneid selleks, et enda nahka päästa. Mis saab aga neist, kellel ei ole nii laia ressurssi, mida kasutada Marsile suunduvale raketile pileti ostmiseks? Õnneks on meil võimalus enda inimlikkus teadlikult säilitada ning mitte lasta tehnoloogial muuta meid antisotsiaalseteks robotiteks, kes ei ole midagi muud kui nende sotsiaalmeedia profiil. Inimeseks olemine ei põhine individuaalsel ellujäämisel või põgenemisel. See on meeskonnasport.

 

Autor: Douglas Rushkoff

Tõlkis ja toimetas: Kristina Kretova

 

Allikas: Medium

Pilt: Matt Huynh

 

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6