Rosmariin aitab mälu parandada

11. veebruar 2014 kell 15:53



rosemaryRosmariin on suurepärane ürt, mida on kasutatud juba aastatuhandeid nii toiduvalmistamisel kui ka ravimtaimena. Pea sama kaua on rosmariini seostatud ka mälu parandamisega ning mitmetes kirjandusallikates on sellele viidatud kui meenutamise taimele. Rosmariini on Euroopas ja Austraalias kasutatud mäletamise sümbolina pulmades, sõjaohvrite mälestamisel ja matuste ajal. Leinajad kandsid seda nööpaugus, põletasid lõhnava suitsu saamiseks või viskasid seda hauda, kui sümbolit et jäävad kadunukest mäletama.

 

Rosmariini kasutamise traditsioonid mälu parandava taimega ulatuvad Vana-Rooma aegadesse ja kaugemalegi. Selle seose tõttu on rosmariinist sageli valmistatud ka n-ö taimseid amulette, mis kaitsevad halbade unenägude eest ja parandavad mälu. Nüüd on ka mitmed teadusuuringud kinnitanud, et rahvapärimusel on alust ning rosmariinil on tõepoolest märkimisväärne mõju mälule.

2003. aastal avaldatud uuringus leiti, et rosmariini eeterliku õli inhalatsioon parandas märkimisväärselt uuringus osalejate üldist mälufunktsiooni. Hilisem, 2012. aastal avaldatud uuring vaatles kuivatatud rosmariinipulbri mõju vanemaealistel inimestel (keskmine vanus 75 eluaastat). Leiti, et selle mõju sõltub oluliselt tarbitud kogusest, kusjuures madalam kogus 750 mg tõi kaasa olulise mäĺufunktsiooni paranemise, kuid kõrgeim kogus kui 6000 mg päevas hoopis kahjustas mälufunktsiooni.

Ühe uuringu põhjal aitas rosmariiniõli nuusutamine inimestel 60–75% suurema tõenäosusega meenutada asju, mida nad muidu sageli unustama kippusid, nagu näiteks õigeaegselt ravimite võtmine või sünnipäevakaardi saatmine. On leitud, et rosmariin aitab värskendada nii lühiajalist mälu ja vaimuerksust ka kui pikaajalist mälu.

 

Kuidas saab lõhn mälu mõjutada?

Eeterlikus õlis olevad volatiilsed (mittepüsivad) ühendid, nagu näiteks terpeenid, võivad jõuda vereringesse nina või kopsude limaskesta kaudu. Terpeenid on väikesed molekulid, mis läbivad kergesti aju-vere barjääri ning seetõttu saavad nad aju mõjutada otseselt läbi vastavate retseptorite või ensüümisüsteemide. Terpeenid on eeterlike õlide peamised koostisained ning enamasti on nad väga tugeva lõhnaga. Rosmariinis leiduv 1,8-kineool jõuab kõigi imetajate puhul hingamisteede või seedesüsteemi kaudu kergesti vereringesse.

Järgmine kord, kui lähed eksamile, tilguta taskurätile veidi rosmariiniõli ja proovi järele, kas sellest on abi. Ning sellele võid lisada ka veidi lavendliõli, kuna 1998. aastal ajakirjas International Journal of Neuroscience avaldatud artikli põhjal aitab lavendel samuti vaimuerksust parandada ning matemaatikatestides sooritustäpsust suurendada.

Rosmariini on lihtne kasvatada, Eesti oludes sobib seda kasvatada potitaimena toas, suveks (augusti lõpuni) võib istutada välja tuulevaiksesse kohta. Üks aednik on rosmariini kohta öelnud, et see on väga tagasihoidlik taim, kuid seejuures väga vastupidav – teda on raske hukutada isegi kõige halvema hoolduse korral. Ta on vähenõudlik, kuid vajab valgust ja soojust, ei talu järske temperatuurikõikumisi, liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Palaval aastaajal vajab rikkalikku kastmist. Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad.

Rosmariin on järjekordne näide sellest, kuidas teadus jõuab lõpuks iidsetele taimetarkustele järele. Seda juhtub ikka ja uuesti ning ometi peab moodne teadus taimeravi sageli alaväärseks. Kui mõnda ürti on tuhandeid aastaid mingite kindlate seisundit ravimiseks kasutatud, siis tasub usaldada, et nendes teadmistes midagi on. Loodetavasti jõuab ka moodne teadus iidsetele taimetarkadele järele enne, kui puutumatu loodus GMO-teaduse poolt hävitatakse.

 

Allikad: Herbs Info, NCBI, Robert Tisserand, Seemnemaailm, Teadus

Foto: topfoodfacts.com

 

Toimetas Katrin Suik