Selgem mälu ja rahulikum meel brahmi pulbri abil

26. märts 2014 kell 13:28



Starr_070815-8055_Bacopa_monnieriBrahmi (bacopa monnieri, eesti keeles ka säsi–vesikaak) on üks ajurveeda meditsiini võtmetaimi – ega Indias talle asjata Brahmi, universumi loonud jumala nime poleks kingitud. Mõnes India piirkonnas on komme vastsündinuid brahmiokstega õnnistada lootes, et see tagab lapsele suurema vaimse võimekuse.

 

Traditsiooniline India meditsiin kinnitab, et neil rohkem kui 3000 aastat kasutusel olnud brahmi on kõige võimekam taim vaimsete haiguste ravis üldse, samuti tugevdab see närvisüsteemi, leevendab ärevust ja pinget. India kooliõpilaste vanemad jälgivad hoolega, et lapsed eksamiperioodil tublisti brahmit tarvitaksid.

Lopsakate lehtede ja väikeste valgete õitega brahmi armastab niiskust ja kasvab meeleldi vees – see on temast teinud ka populaarse akvaariumitaime, Vietnami köögis on see kasutusel ka ürdina.

Läänemaailm on brahmi mõju uurinud aastaid ning teaduslikult tõestanud selle toime mäluparandajana (Journal of Neuropsychopharmacology, 2002). Indias, Madrasi Ülikoolis omakorda jõuti järeldusele, et brahmi ekstrakt pärsib märkimisväärselt vähirakkude vohamist sarkoomi (luuvähi) patsientidel. Enim kasutust leiab brahmi aga emotsionaalsete ja vaimsete häirete korral, sest sellel on suurepärane toime ajuveteringele. Sellega on ravitud epilepsiat, stressi, hüsteeriat, närvilisust, mälu– ja tähelepanuprobleeme.

Brahmi annab ajule suure energiasüsti, kuna taime keemiline koostis mõjutab neurotransmitteriteid positiivselt. Tee või pulbrina tarvitatav brahmi on abiks eluea pikendamisel, olles toniseeriva toimega.

Tuntud rohkem küll kui aju– ja närvisüsteemi töö parandaja, omab brahmi positiivset toimet ka seedetraktile ja hingamisteedele, samuti aitab organismi imenduda vajalikel vitamiinidel ja mineraalidel. Bronhiidi ja astma korral on brahmist abi ärritunud hingamisteede lõdvestajana. Võrreldes teiste toniseerijatega on brahmi toime pisut aeglasem, ent seda tõhusam.

 

Allikad: EHow Espanol, Doctor News, Equateq

Artikkel valmis koostöös Sojapood.ee’ga

Foto: Forest and Kim Starr / Wikimedia Commons

 

Toimetas Helen Elrand