24. september 2024 kell 9:48
Ma arvan, et igaüks on märganud, et meie naabrite juures on plahvatanud skandaal, kus vaktsineerimata laps suri difteeria tõttu. Kahjuks on seda juhtumit võimatu kommenteerida, sest ei ole võimalik kontrollida algandmeid. Massimeedia on oma usaldusväärsuse asjade kajastamises minu jaoks juba ammu minetanud. Kui ma olen iga Eestis kajastatud juhtumi puhul saanud hiljem teada algallikast, et ajakirjandus on paisutanud ja lausa valetanud olukorra kohta, siis võib arvata, et seda juhtumit kajastatakse ka selleks, et luua teatud hoiakute süsteemi, mitte suurest murest selle perekonna kannatuste osas, kes selle haigusjuhtumi tõttu enda lähedased kaotanud on. (Ja vaikselt tulebki infot, et asjalood on teistsugused, kui Lätis massimeedia, poliitikud ja meedikud seda esitavad.)
Surm on alati kurb. Eile lugesin näiteks järelhüüet ühele noorele tüdrukule, kes kaotas enda elu diagnoosimata esimese tüübi diabeedi tõttu sisuliselt üleöö, olles enne täiesti terve nooruk. Jällegi, miks ja kuidas selline diagnoos üleöö tuleb, on alati minu arvates küsimuseks, sest mu aju lihtsalt on küsimusi alati täis. Aga see ilmestab seda karmi tõsiasja planeedil Maa, et surmasid juhtub igas vanuses. Aastal 2023 suri Eestis hingamisteede haiguste tõttu 60 inimest. Iga surm on isiklikult suur lein lähikondlastele ja nende tuttavatele, aga 1,3 miljoni inimesega riigis on see pigem madal näitaja. Me ei saa seda nulli viia, lihtsalt elu kahjuks ei toimi nii. Me saame anda enda parima iga päev.
Mida kajastatakse ja mida mitte
Aastal 2023 suri Eestis 30 beebit. Aga me ei näe nende sündmuste kohta häbistavaid artikleid… Kuigi seal on nii õnnetusjuhtumid, uppumised, rünnakuid jms – seal lubatakse peredel olla austusega oma leinas, aga vaktsineerimata laps ja tema vanemad tõmmatakse avalikule liistule? Aga miks kopsupõletikku tohib surra, aga mõnda muusse haigusesse ei tohi?
Kui sureb vaktsineeritud laps difteeriasse, kas siis tõmmatakse oksa vaktsiini tootja või surnud lapse pere? Kas me üldse saame teada, et vaktsineeritud laps surma saab? Vaevalt, sest see oleks halb reklaam vaktsiini tootjale. Kui vaadata läbi aastate statistikat, siis väga suur osakaal on ikkagi vaktsineeritud isikute haigestumisel. Elu lihtsalt ei ole nii must ja valge ning kellegi leina ei tohiks niimoodi ära kasutada pahatahtlikult. Me peame oskama asju vaadata lähedalt ja kaugelt. Samuti, sageli käivitatakse inimestes neid artikleid kirjutades enda surmahirm, mille tagajärjel ei suuda asjasse mitte puutuvad isikud olukordi adekvaadselt hinnata. Nii lihtsalt minnakse kaasa juhitud propaganda eesmärkidega.
Suure kella külge on pandud, et difteeriasse surnud laps oli vaktsineerimata. Aga kas vaktsineeritud lapsi üldse kontrollitakse nende haiguste osas, mille eest nad vaktsineeritud on? Sageli on just vaktsineeritud ise need, kes haigust edasi kannavad. Nimelt oli 2019. aastal juhtum, kus läkaköhasse olid haigestunud lisaks 53 teisele isikule ka kolm vaktsineerimata last ja vajasid arstiabi. Õigemini, ema oli vastutustundlik ja pöördus raskema haiguse tõttu meditsiinipersonali poole nagu üks mõistlik inimene tegema peaks. Samas lekitati info ajakirjandusele, sest teistest 53 isikust, kes sellel aastal läkaköha põdesid ei ole ju kippu ega kõppu. Nendest ei olnud ilmselgelt ükski vaktsineerimata. Kui panna kaalukausile 3 versus 53, siis kas ei tundu see kallutatud kajastamisena?
Artikli ilmumise ajaks oli ema beebiga juba kodus, artiklis endas öeldi, et suuremate laste seisund on rahuldav ehk ei midagi eluohtlikku. Seda aga ei mainitud, et haiguse tõi koju see laps, kes oli vaktsineeritud ning seda õpetajalt, kes oli tööle tulnud teadmata, et ta seda haigust kannab. Seda püüdis ema kirjutada messimeedia artiklite alla, aga need kommentaarid kustutati regulaarselt ehk reaalselt varjati tegelikku tõde. Artikkel kirjutati pahatahlikult, luues sellega propagandat. Kui me siia juurde paneme veel Piia Jõgi doktoritöö aastast 2018, kus ta toob välja, et läkaköha levib meie ühiskonnas vaktsineeritud isikute seas üliaktiivselt, siis kas on aus nn oksa tõmmata vaktsineerimata peresid, kes ilmselgelt on aru saanud, et kaitset vaktsiin ei paku, aga kõrvalnähud võivad olla kohutavad.
Näidispoomised sunnivad inimesi arsti poole pöördumist kartma
See nn näidispoomine muidugi tekitab selle suure probleemi, et kui inimene peaks pöörduma normaalsel ajal arsti poole ja vastu võtma tabletiravi, mis nii raske haiguse nagu läkaköha puhul on ilmselgelt vägagi mõistlik, siis seda otsust ei tehta, sest kardetakse, kuidas perega käitutakse. Meil on küll meditsiiniprotseduuride pealesurumise osas põhiseaduslik kaiste aga
Telegram.ee tavaliige | Telegram.ee kuldliige | ||
---|---|---|---|
Ava galerii | 10.88€ (130.56€ 1 aasta) | 50€ (8.33€ 1 kuu) | 188€ (68€ aasta / 5.66€ kuu +*) Võimalik tasuda kolmes osas |
Telegrami 1g kuldplaat * väärtus 120€, limiteeritud kogus! | |||
Kõik artiklid | |||
Kõikide artiklite kuulamisvõimalus | |||
Kõik videod | |||
Kõik koolitused | |||
Kõik podcastid | |||
Telegram Mastermindid veebis | |||
Kohtumised Telegram.ee toimetusega näost näkku | |||
-10% allahindlus Telegram.ee veebipoes (ka kuldplaadilt) | |||
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.