Mis meid päästaks teetanusest ehk roostes naela müüt

21. juuni 2018 kell 10:30



Oleme ilmselt kõik kuulnud lugusid sellest, kuidas roostes naela jalga astumisel ähvardab meid koheselt suur teetanuse oht ning tundub mõeldamatu sellisel hetkel mitte lasta ennast või oma lähedasi teetanuse vastu vaktsineerida. Roostes nael olevat otsene retsept peatseks krambitamiseks ning arstide väljaõpe vaid kinnitab sedasama. Kui jutt on vaktsiinidest ja nende plussidest-miinustest, kerkib ühel hetkel harilikult lauale küsimus: “No teetanuse vaktsiini vastu sa ei saa ju olla? Kui sa ikka roostes naela otsa astud, laseksid ikka endale teetanusevaktsiini teha ju?”

 

Teetanuse bakter ei talu hapnikku

Heitkem hetkeks kõrvale esimese küsimuse ning keskendume teisele, sest see on neist kahest olulisem. Kujutage ette, et teie laps mängib paljajalu õues ning saab jalale haava näiteks vanast roostes naelast. Mis on teie esimene hirm? Et haav nakatub teetanuse bakteriga (Clostridium tetani) ning ajab lapse krambitama. See on mõistetav hirm, eriti võttes arvesse, et teetanust põhjustab mullas, sõnnikus ja loomade ning inimeste soolestikus elav bakter. Bakteri spoorid võivad kehasse sattuda isegi läbi nõelatorke suuruse haava. Üle maailma, eriti aga arengumaades, sureb tuhandeid inimesi teetanusse, nende seas hulgaliselt imikuid, kelle nabanöör lõigatakse läbi teetanuse spooridega nakatunud instrumentidega.2

Teetanuse peiteperiood ei ole kuigi pikk. Sümptomid võivad ilmneda 3 päeva ja 3 nädala vahel. Nende seas on näiteks lõua ja kaela lihaste kangus, peavalu, ärrituvus, palavik ning külmavärinad. Kui haigus progresseerub, muutub keha kangeks ning esinevad lihasspasmid, mille ajal pea viskub taha ning jalad sirutuvad välja. Lõuga ei saa avada ning neelata on raske.  USAs esineb endiselt teetanuse juhtumeid ning surmajuhtumeid, kuigi need on pigem haruldased. 2009. aastal oli USAS kokku 19 juhtumit, millest kaks lõppesid surmaga.2 4

See kõlab hirmsalt, kuid enne kui paanikanuppu vajutada, on vaja mõista ühte asja: teetanuse bakter, mis eritab toksiine ning mis on vastutavad spasmide ja sümptomite eest, ei jää ellu hapniku juuresolekul. 3  Sügavad mitteveritsevad haavad on teetanusebakteri jaoks ideaalne koht kehas eksisteerimiseks, sest seal kaitsevad teda koed ning nahk ja otsene hapniku ligipääs puudub. See on ideaalne keskkond bakteri levimiseks ning põletiku tekitamiseks. Veritsevad haavad on see-eest nende jaoks vastupidiselt ellujäämiseks täiesti talumatu keskkond. Haavad, mis veritsevad ja mida puhastatakse ja desinfitseeritakse õigesti, nakatuvad vähema tõenäosusega. Oluline on meeles pidada, et teetanuse bakter on anaeroobne, mis tähendab, et see saab elada ainult hapnikuvaeses keskkonnas ja selleks, et pidurdada bakterite elu, peaks haav olema võimalikult kaua olema õhu käes.

 

Võtmesõnaks on õige haavahooldus

2014. aastal rääkis dr. Suzanne Humphries oma loengus, et teetanus ei saa välja kujuneda kui haava korrektselt hooldada, puhastada ning lasta õhku sellele ligi. Oluline on see, et haav paraneks seest poolt välja poole ning haava peale ei tekiks koorikut enne kui haav on seest korralikult tervenenud. Kõik, mis on naha alla jäänud, läheb mädanema ja sellises keskkonnas ei ole piisavalt õhku ja hapnikku selleks, et teetanuse bakterit pidurdada. 6 Dr. Humphries märkis, et oluline punkt teetanuseohtliku haava korral on see, et haav peab saama veritseda: “Esimene asi, mida inimesed tavaliselt haavaga teha tahavad, on peatada verejooks. Kuid kui sa ei ole just arterit läbi lõiganud, ei peaks veritsust peatama. Parem on, kui veri loputab haava ja immuunrakud sööstavad sellest läbi ning seeläbi haava puhastavad .” 7

Mis puudutab haava saamisel tehtavat teetanusevaktsiini, tuleks arvestada mõne asjaoluga. Nimelt võtab mitu päeva aega enne kui teetanusevastaste antikehade tase hakkab veres tõusma, ning selleks ajaks võivad juba teetanuse sümptomid hakata avalduma.8 Vaktsiiniga seostatakse mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid, mille seas on lisaks süstekoha valulikkusele ja punetusele ka peavalu, väsimus, valusad ja paistes liigesed, lihasnõrkus, palavik, külmavärinad, iiveldus, šokk, neuropaatia, krambid, entsefalopaatia, halvatud, Guillain-Barre sündroom ja surm.Teetanust sisaldava vaktsiini minimaalne intervall on 5 aastat ning soovituslik intervall 10 aastat. 9

 

Vaktsineerida või mitte?

Meditsiinidoktor Russell Blaylocki sõnul on teetanusevaktsiini puhul näha üht kõrgeimat kõrvalmõjude esinemist. On tõendeid selle kohta, et seesugused vaktsiinid võivad vanematel suurendada neuroloogiliste probleemide väljakujunemist.10  Näiteks USA-s ei ole teetanusevaktsiin eraldi saadaval, vaid see on kombineeritud teiste vaktsiinidega. Seega kui inimene tahab vaid teetanuse vaktsiini, ei ole see võimalik, olemas on näiteks teetanuse-difteeria ja teetanuse-difteeria-läkaköha kombineeritud süstid.11 Inimestele, kellel on suurem oht teetanusse nakatuda (näiteks diabeetikud), on alternatiiviks teetanuse immunoglobuliin, mida saadakse inimeste annetatud doonorverest ning see pakub lühemaajalist kaitset teetanuse vastu. (13)  Sel viisil on vähem kõrvaltoimeid, näiteks hingamisraskused, raskused neelamisel, lööve, sügelus, nahapunetus (eriti kõrvade ümber), silmade, näo või ninasisemuse paistetus, väsimus või nõrkus. 14

2001- 2008. aastal esines teetanust 0.10 juhtu iga 1 miljoni elaniku kohta ning langustrendis. 15.4% 197 surmajuhtumist (30 inimest 8 aastase perioodi jooksul, üleüldine number 25 aasta kohta) oli nende inimeste seas, kellel oli diabeet ning 15.3% ehk 30 inimest olid narkomaanid. [1] Raport näitas, et teetanust esines valdavalt hispaania meeste seas vanuses 35-60 ning 59.2% olid mehed, kelle keskmine vanus oli 49. Nende 61 hinge seas, kes teetanuseohtliku haavaga arsti juurde pöördusid, ei saanud õiget abi üle 96% inimestest ning nad surid vale haavahoolduse tõttu. [4]

Samal perioodil kui CDC Tetanus Surveillance (Centers for Disease Control and Prevention) statistikat kogus, sai VAERS (the HHS Vaccine Adverse Events Reporting System) 54,556 teetanusevaktsiini kõrvaltoime teadet [2]. 795 inimest suri vahetult peale teetanusevaktsiini saamist [3], mis tähendab sul on 400% suurem tõenäosus surra teetanusevaktsiini tagajärjel kui teetanusse endasse. Ning kui sa saad teetanuse, otsid abi ning langed ikkagi teetanuse ohvriks, on 96% tõenäosus, et tegemist oli vale haavahooldusega.

Lühidalt öeldes ei ole haavade, eriti niisuguste, mis veritsevad ning pole seotud kõdu, sõnniku, loomade või inimeste jääkidega, pole pelgalt must-valge ning on mitmeid faktoreid, millega tuleks arvestada ning asjale teadlikult läheneda. Õnnetuse puhul peaks edasine käik sõltuma näiteks haava või nahavigastuse tüübist, kuid alustama peaks eelkõige haava õigest hooldusest.

 

Mis haigus on teetanus?

Inimese organismi sattunud bakter hakkab tootma mürkainet ehk toksiini, mis kahjustab närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Mürkaine seostub kindlatele närviosadele ning seeläbi takistab impulsi levikut närvilt lihasele. Tulemusena tekib kangestus ehk kramp.

Haiguse peiteperiood (aeg, millal bakter on juba organismis, kuid inimesel haigusilmingud veel ei avaldu) on 2-50 päeva. Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 3-14 päeva peale nakatumist ning esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus, sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest alla poole. Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning võivad häirida ka hingamist. Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia.

 

Allikad ja viited:

[1] http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm6012a1.htm
[2] http://goo.gl/1GRQuD
[3] http://goo.gl/hldCH0
[4] https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/rr5517a1.htm

1 Centers for Disease Control and Prevention. Tetanus. CDC.gov.
2 Kyu HH, Mumford JE et al. Mortality from tetanus between 1990 and 2015: findings from the global burden of disease study: 2015. BMC Public Health 2017; 17:178.
3 National Vaccine Information Center. Tetanus Disease and Vaccine. NVIC.org.
4 CDC. Manual for the Surveillance of Vaccine-Preventable Diseases. CDC.gov.
5 CDC. Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases. CDC.gov.
6 Humphries S. Dr. Humphries on tetanus, immunity and epigenetics. YouTube.com (published Oct. 28, 2014).
7 Humphries S. Tetanus, prevention, wound care and vitamin C. YouTube.com (published Oct. 29, 2014).
8 Gaublomme K. Tetanus Toxoid Vaccination: An Overview. International Medical Council on Vaccination September 1996.
9 CDC. Recommended and Minimum Ages and Intervals Between Doses of Routinely Recommended Vaccines. CDC.gov.
10 Blaylock R. Should I Get a Tetanus Shot? Newsmax Sept. 16, 2013.
11 CDC. Tetanus Vaccination. CDC.gov.
12 CDC. Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases. CDC.gov.
13 Health Link British Columbia. Tetanus Immune Globulin. HealthLinkBC.ca.
14 PubMed Health. Tetanus Immune Globulin (Intramuscular route). National Center for Biotechnology Information.

Bo Kelleher blogi, Inimene.ee

Foto: Shutterstock

 

Toimetas Kristina Kretova

 

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6