Tere, Teile on Telegram! 20: “Pealtnägijast” välja jäetud vaktsiinikahjustuse lugu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. detsember 2017 kell 18:23



22. novembril ETV eetris olnud “Pealtnägijas” tutvustati kolme lapse vaktsiinikahjustuse lugu. Neljas, Soomes elava Eesti perekonna juhtum jäi aga saatest välja ja on nüüd teie ees. Kui kolme esimese loo puhul leidsid arstid, et tegu võis olla kokkusattumusega ja beebieas juhtunut ei saa tegelikult tagant järgi kindlaks määrata, siis neljanda loo puhul on Soome ametnikud veendumusel, et tegu oli vaktsiinikahjustusega. Alati elurõõmus ja sotsiaalne täiskasvanud noormees muutus pärast viie vaktsiini saamist üleöö… Erinevalt Eestist on Soomes (ja paljudes teistes riikides) võimalik vaktsiinikahjustuse puhul kahjutasu taotleda ja just seda on Ester Märtsimaa ja tema poeg Mark ka teinud. Üsna tavapäratu on ka see, et kodupolikliiniku meedik andis Estrile lugemiseks infolehe pealkirjaga “Millised vaktsiinid on statistiliselt kõige surmavamad”.

 

Kodupolikliiniku meedik andis Estrile vaktsiinide kohta kaks infolehte. Esiteks “Millised vaktsiinid on statistiliselt kõige surmavamad” ja teiseks infolehe vaktsiinide kõrvaltoimete kohta. (Fotod: Telegram.ee)

(kahjuks ei ole hetkel toimetusele teada, kas polikliiniku töötaja jagab seda esimest paberit kõigile või ainult vaktsiinikahjustustega patsientidele ja kas ta teeb seda kooskõlas ülejäänud meeskonnaga – toim.)

 

Estri ja tema poja lugu pikemalt

5. jaanuaril 2015 läks minu 19-aastane poeg Mark ajateenistusse Soome kaitsejõududesse Tammisaaris. Armeesse läks ta teadlikult omal tahtel, ta lausa oli rõõmus selle üle, et saab uusi kogemusi. Ta on alati olnud väga sotsiaalne ja rõõmsameelne. Sõpru oli tal väga palju ja ka uusi tuttavaid leidis kergesti. Keskkooli ajal kandis ta pidevalt kõige sõbralikuma ja sotsiaalsema õpilase tiitlit. Huvitus kõigest ja oli väga vastutulelik.

Kodus oli enne kaitseväkke minekut jutt, et vaktsiine ei lase teha, kui neid nõutakse, sest peres on esinenud nende suhtes ülitundlikkust. Kohapeal aga ei peetud seda keeldumist millekski, kuigi mitmed teisedki poisid püüdsid selgitada, et ei soovi vaktsineerimist. Töödeldi kõiki siiski hirmutamise abil ja nõuti vaktsineerimist 7. jaanuaril. Paari kolmel päeva pärast tekkisid paljudel väga erinevad sümptomid, kuid kõik loeti algselt uues kohas ikka ette tulevateks kohanemisraskusteks. Poeg helistas nii minule kui ka oma tüdruksõbrale, et ta tunneb ennast väga halvasti . Soovitasin tal sellest teavitada. Algul ta muidugi eiras seda, kuid kui olek läks järjest halvemaks, teatas ta enda ülemale korduvalt, et midagi on väga valesti.

Esiteks tekkisid tal hingamisraskused, mis päädisid lõpuks seisundiga, kus ta ei saanud enam magada, kuigi oli väga väsinud. Aken seal öösel õhutuseks lahti ei tohtinud olla. Kuna varem olid tal koolis hallituse tõttu olnud terviseprobleemid ja selgus, et ka kasarmus oli hallitus, arvasime algul, et tervis halvenes selle tõttu. Kuid probleemid jätkusid – tõusis palavik, lihased ei töötanud ja valutasid, nii et lõpuks oli ka kõndimisega raskusi. Tekkis pidev suu kuivus ja joogijanu, kaua kestvad peavalud, mille leevenduseks anti Burana 600mg tablette. Tekkis jõuetus, uimasus ja tihti nagu mälu kadus ära. Hiljem lisandusid südameprobleemid ja ärevus, nahk muutus kuivaks ja kogu keha valutas nii, et ei võinud kusagilt katsudagi.

Korduvatele tervisliku seisundi halvenemisest teada andmistele aga kaitseväes ei reageeritud ja nii langes ta 16. jaanuari öösel psühhoosi, mille tagajärjel viidi ta sõjaväe haiglasse, kus talle anti väga suurtes kogustes igasuguseid rahusteid. Ta pandi praktiliselt kaheks päevaks magama. Ise saime loa teda külastada alles kolmandal päeval. Näha teda sellises olekus oli kohutav. Esialgu ei tundnud ta meid ära ja aina korrutas teatuid sõnu. Liigutused olid väga tõmblevad ja oli näha, et kogu ta keha värises. Palavikku võeti alla ja kohutavaid pea ja keha valusid leevendati Burana 800mg tablettidega, sest kogu ihu oli nii valus, et ei kannatanud puudutusi. Juba ainuüksi kallistuste peale ta karjus valust.

Sõjaväe haiglas oli ta kuni 21. jaanuarini 2015, seejärel toodi ta ära Vaasa neuro-psühholoogilisse haiglasse, mis kuulub meie maakonna haigla alla. Ühesõnaga kodule lähemale. Seal viibis ta kuu lõpuni, minu palvel lubati ta koos hunniku rohtudega kodusele ravile. Kodus hakkas selguma ka kurb tõsiasi, et tal puudus mälu ja hakkas selgeks saama, et ka nendest valuvaigistitest ja rahustitest olid tekkinud kõrvalmõjud. Proovisin vähehaaval rohtusid vähendada, et näha kas sümptomid vähenevad. Käisime ka Eestis homöopaadi juures, et saada toetavaid preparaate ja turgutasin teda kõikvõimalike kodus valmistatud toormahlade ja mahetoiduga, mida ise kasvatasin. Olukord hakkas kiirelt paranema, nii et arsti nõusolekul lõpetati rohtude edaspidine väljakirjutamine.

Ometi ta mälu ei taastunud ja ka kõik muu ei olnud endine. Näiteks tema tundetu, tuim ja endassetõmbunud olek. Sõpradega suhtles ta vähe, sest tema jaoks olid nad nüüd justkui võõrad. Ta kurtis pidevaid peavalusid ja väga väsinud olekut. Mõnikord kõrvalt vaadates jäi ta mõnda asja tegema kui automaatselt ega saanud aru, kuna lõpetada – pidin meelde tuletama, et oled seda juba teinud. Vähehaaval õppis ta siiski nagu asju uuesti ja ka varasemad teadmised tulid ka jupi kaupa tagasi.

Nüüd käesoleval suvel läks ta suvetööle Stora Enso pappkarpide tehasesse. Äkitselt hakkas ta tervis jälle halvenema, ta oli väga tujukas, pidevad peavalud, südame rütmihäired ja kohati sügav depressioon, kuigi põhjust nagu ei näinud. Juuli keskel sattus ta uuesti haiglasse, nii et oli tohutu tagasilangus tervise osas ja kõik algas jälle otsast peale.

Ta puhkas uuesti kuni sügiseni ja proovis siis rohtude najal jätkata õpinguid ülikoolis (ta õppis majandust), kuid kaks nädalat hiljem jõudis arusaamisele, et ei suuda jätkata, kuna ei suutnud mäletada isegi eelnevalt õpitut ja ta ei saanud enam millestki aru. Tekkisid keskendumisraskused – selgus, et ta ei suutnud lugeda tekste ja nende sisu mõista. Ta soovis, et keegi talle ette loeks ja selgitaks samal ajal, mida miski tähendab.

Hetkel on ta haiguspuhkusel, kuna võitleb pidevalt arusaamisega elust. Tal ei ole hetkel mingeid sihte ning viibib suurem osa ajast oma toas. Peast on käinud läbi enesetapu mõtted ja tihti tuleb tal peale suur masendus ja ahastus, selleks olen pidevalt ta läheduses. Ta ei tule hetkel toime oma eluga, sest mälu puudumine ja asjade mitte mäletamine mõjub talle väga halvasti. Ta väldib sõpradega suhtlemist, sest ta ütleb, et ei oska enam suhelda ja siis kui ta püüab mingit jututeemat aretada, hüppab mõte ühelt teemalt teisele ja lõpuks unustab kõik, mida tahtis öelda. Igasugune entusiasm, mida tal enne oli küllaga, puudub täielikult.

Tänaseks on vaktsiinide süstimisest möödas 2,5 aastat, Mark ja tema tervis muutusid paari päevaga tundmatuseni ja ei ole senini taastunud. Vaktsiinid, mida poeg 7. jaanuaril 2015 sai, olid 1) kolmikvaktsiin 6RH1 103 (difteeria/teetanus/läkaköha), 2) 6RH1 MEN MenACWY135 (meningiidi vaktsiin) ja 3) 6RH1 305 influenssa (gripivaktsiin). Rohtudest anti talle siis kahes haiglas kokku Burana 600 mg ja 800mg, SERENASE 5mg ,OLANZAPINE ACCORD 5mg ja hiljem 20mg, OPAMOX 15mg, LORAZEPAM 2MG/ML 1ML, SYPREX 15mg, mida kasutati ainult haiglas, koju saatmise järel muutus OLANZAPINIKS. Öeldakse, et vaktsiine tohib teha ainult täiesti tervele inimesele, kuid minu pojal oli tol 2015. aasta alguse talvel suured nahaprobleemid. Ja ta ei saanud mitte ühe vaid kuus vaktsiini korraga!

Kuna Soomes on vaktsiinikahjustustele ette nähtud riiklik kompensatsioon, oleme sisse andnud ka selle kohase taotluse. Marki haiguslugu vaadates on selgelt näha, et see kõik on toimunud „tänu“ vaktsiinidele – tema juhtumi vastu võtnud ametnik ütles ka, et neid lugusid, kus vaktsineerimise ja selle kõrvalmõjude seost tõestada ei saa, üldse menetlusse ei võetagi.

Lõpetuseks ka loo alguses mainitud meie pere vaktsiinitundlikkusest. Kui Mark oli 11-kuune beebi, põdes ta meningiiti, mille taga oli meningokokk-bakter. Kaldun nüüd arvama, et juba see tingitud vaktsiinist. Pärast kuu aega kestnud antibiootikumikuuri haiglas, ilmnesid tal mitmed terviseprobleemid: seedimine ei töötanud korralikult, pidevad kurguvalud ja kuiva naha probleemid ja väga tihti esines luumurdusid. Kui kõike seda tagantjärele vaadata, siis oli ta kindlasti ülitundlik vaktsiinidele juba enne aastaseks saamist. Lisaks kunagi minu kaksikvend suri ema käte vahel vahetult peale vaktsiinisüsti saamist ja mu õde tegi kunagi teetanuse süsti, tänu millele ta võitles mitu aastat ellujäämise nimel. Ta katkestas samuti õpingud, sest ei suutnud millelegi keskenduda ja tal olid pidevad tervisehäired, nii et tihti ei suutnud nädalate kaupa voodist tõusta, tekkisid ärevushäired, keskendumisraskused, käte värin, südame pekslemine jne.

Selline siis meie lugu ja hetkel tundub nii, et pean tema hooldajaks olema veel pidevalt. Teeme hetkel puhastuskuure ja teisi toetavaid protseduure.

 

Vaata saate vanemaid osasid siit: Telegrami Youtube

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt