Äripäev manipuleeris Berliini 250 000-pealise TTIP vastase meeleavalduse kajastamisel avaliku arvamusega

13. oktoober 2015 kell 12:28



berlinMöödunud laupäeval, 10. oktoobril kogunes Berliini tänavatele 250 000 inimest, et üheskoos kinniste uste taga koostatava USA-EL-i kaubanduslepingu TTIP vastu protestida. Eesti peavoolumeedia piirdus viimaste aastate suurima meeleavalduse kajastamisel mõne üksiku lausega (vt nt Postimees). Pikema artikli avaldas Äripäev, kuid seal TTIP problemaatilisi külgi ei lahatud, samuti tembeldati veerand miljon protestijat vabakaubanduse vastasteks, kuigi oldi konkreetse lepingu vastu. Antud artikliga liitus Äripäev kas tahtlikult või tahtmatult TTIP lobistidega.

 

Suletud uste taga toimuvate läbirääkimiste vastu on koondunud erakordselt suur hulk kodanikuühiskonna organisatsioone, nende hulgas ametiühingud, keskkonnakaitse-, inimõiguste- ja kultuuriorganistsioonid; üle 3 miljoni inimese on andnud allkirja TTIP vastasele petitsioonile jne. Sellest hoolimata ei taha peavoolumeedia TTIP kitsaskohtadele tähelepanu pöörata – vähemalt mitte Eestis, kuigi välismaa väljaanded seda teevad (nt The Guardian, Independent).

Äripäeva artiklis, kus lepingus kahtlejaid naeruvääristati, kommenteeris Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso Berliinis toimunud meeleavaldust: “Objektiivselt võttes on see täiesti irratsionaalne, on ju Euroopa Liidu suurima eksportijana TTIPist kõige enam võita.“ Tal on õigus, TTIP-st ongi suurkorporatsioonidel ainult võita.

TTIP üheks suuremaks vaidluspunktiks on olnud kurikuulus investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism, mis võimaldaks suurfirmadel kaevata riikide valitsusi arbitraažikohtutesse, kui nad usuvad, et poliitika kahjustab (ka potentsiaalselt) nende kasumeid. Brüssel on teinud USA-le ettepaneku selliste vaidluste lahendamiseks luua eraldiseisev investeeringute kohus, kuid Ameerika seadusloojad on kindlameelselt väitnud, et see oleks ebavajalik.

Kartused ei tule aga tühja koha pealt: selline situatsioon on olnud näiteks Uruguays, kus tubakahiid Philip Morris kaebas Uruguay valitsuse kohtusse sigaretipakenditel tervist ohustavate hoiatussiltide suurendamise eest. Tubakafirma väidab, et kuna paremininähtavad hoiatused on toonud kaasa suitsetajate arvu langemise, on riigi otsus vähendanud nende kasumit ning seega takistab nende kaubandustegevust.

Teiste TTIP-ga kaasnevate ohtudega saad tutvuda näiteks artikli all olevate “Samal teemal” lugude abil või Eesti Rohelise Liikumise (ERL) lehel.

 

KÕK: EL-USA vabakaubandusleppe analüüs kinnitab ohtusid tervisele ja keskkonnale

Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) analüüs EL-USA vabakaubandusleppe (TTIP) mõjudest lükkab ümber valitsuse väite, et lepingu vastuvõtmise tagajärjel ei nõrgene Euroopa Liidu toiduohutuse jm olulised standardid ega järelevalve nende täitmise üle. Eesti Roheline Liikumine (ERL) nõuab Riigikogult seisukohavõttu.

Analüüsi esitlus toimub kolmapäeval, 14. oktoobril algusega kl 18 Tartu Loodusmajas (Lille tn 10), küsimustele vastab üks analüüsi autoritest, KÕK jurist Siim Vahtrus.

ERL-i tellimusel valminud analüüs kinnitab, et TTIP vabakaubandusleppe vastuvõtmise tagajärjel alanevad tõenäoliselt ELi standardid nii kemikaali- ja toiduohutuses kui ka geneetiliselt muundatud organismide
(GMO-de) kontrollis ning lepe võib sellega seada ohtu Euroopa inimeste tervise ja keskkonna.

KÕK-i koostatud analüüs lükkab sellega ümber välisministeeriumi lehel avaldatud ametliku seisukoha, et Euroopa Liit “ei kavatse alandada ei oma toiduohutuse standardeid ega teisi inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks loodud standardeid” ega nõrgene TTIP läbirääkimiste tulemusena ka järelevalve nende nõuete täitmise üle.

“Leppe kohaselt peaksid EL ja USA oma reeglite muutmisel tegema tihedat koostööd teise osapoolega ning mitte ülemäära takistama kaubavahetust,” selgitab analüüsi üks autoreid Siim Vahtrus. “Viimane tähendab, et reeglite ühtlustamine toob sisuliselt kaasa madalamad standardid mõlemal pool Atlandi ookeani.”

“Kuna valitsus on järjekindlalt kinnitanud, et EL-i standardite nõrgenemist TTIP tagajärjel ei toimu, siis vajab KÕK ekspertide vastupidist tõendav analüüs arutelu kõige kõrgemal tasemel,” leiab ERL projektijuht Märt Põder. “Kuna lepingu peab lõpuks niikuinii heaks kiitma Riigikogu, siis on see ka sobivaim koht analüüsi järelduste arutamiseks.”

Analüüsi järelduseks on ka, et TTIP vabakaubanduslepingus kirjeldatud riikidevahelise regulatiivse koostöö põhimõtetes ja investor-riik vaidluste lahendamise mehhanismides (ISDS) leidub vastuolusid läänelike
õiguspõhimõtetega. Lisaks tuuakse välja, et EL reeglites on tegelikult järgi antud ka juba TTIP läbirääkimiste käigus.

 

 

Allikad: Avalikult TTIP-st Facebook, Revolution News, Äripäev, Keskkonnaõiguse Keskus

Foto: revolution-news.com

 

Toimetas Hando Tõnumaa