Ene Ergma: Ajakirjandus kasutab oma võimu väga palju, aga vastutab väga vähe

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. märts 2015 kell 11:53



ene_ergma_fotoTelegrami suurele aastaküsitlusele vastajate arvates kõige usaldusväärsemate poliitikute intervjuude sari on lõpule jõudmas. Kaheksandale kohale platseerunud Ene Ergma, pikalt riigikogu esimehe toolil istunud IRL-i aseesimees ja astrofüüsik, kutsus meid külla Toompeale. Riigikogu ees parkimiskohta otsides teatas Ergma meile, et pargiksime eemale, sest võõraid autosid turvalisuse kaalutlustel sinna ei lubata – pommioht. Rääkisime Ergmaga Eesti poliitikast, teadusest, vandenõudest, narkootikumidest ja muidugi ka maavälisest elust. Eriti südamelähedane teema on Ergmale koostöö või täpsemalt selle puudumine nii poliitikas, kui maailma asjades üldse: “Me peame õppima teineteisesse suhtuma sümpaatsemalt.”

 

Teatasite eelmisel suvel, et lahkute poliitikast ja uuesti riigikokku ei kandideeri. Kuid praegu olete IRL-i nimekirjas ikkagi kandidaadina kirjas? (intervjuu toimus enne valimisi – toim.)

Olen IRL-i sabas. Ma ei tahtnud kandideerida, aga minu kolleegid palusid mul kaasa lüüa. Ma selles mõttes ei kandideeri, et kõik praegu jooksevad ringi ja teevad endale propagandat, kuid mina ei tee mitte midagi. Ütleme siis nii – loodan, et mind ei valita, sest hoian nii madalat profiili.

Mul on 12 aastat olnud siin väga huvitav elu, aga ma olen selline inimene, kellel hakkab mingil aja pärast igav ja tahaks tegeleda millegi muuga.

 

Kui vaadata Teie poliitilist karjääri, siis kas olete jäänud rahule ja kas saavutasite oma eesmärgid?

Ei, ma selles mõttes ei ole jäänud rahule ja ilmselt oli see minust naiivne, aga alguses siia tulles mõtlesin, et kõik tahavad ühise eesmärgi nimel rohkem koos ära teha. Eesti rahvaarv on nii väike, et see ei ole õige ära jagada meie ja teie, opositsiooni ja koalitsioon. Minu meelest ühisosa otsimine on väga tähtis, me peame hästi hoolikalt suhtuma oma inimkapitali. Suuremat koostöövalmidust ei suutnud ma tekitada, selles suhtes olen ma illusioonidest nüüd vabanenud. Võtame näiteks jalgpallimeeskonna – kui kõik on Messid või Ronaldod, siis on koostööd väga vähe. Poliitika on väga kade – peaasi, et keegi enne mind ei ütle “Aa!”.

Aga ühe asja sain tehtud küll – 9 aastat töötasin selle kallal, et nüüd veebruaris allkirjastada Euroopa kosmoseagentuuriga koostööleping. See on paljude noorte inimeste ja teadlaste jaoks oluline.

 

Olete hariduselt astrofüüsik ning näiteks Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” võtnud lahkelt sõna ka maavälistel teemadel. Mida Teie arvate astronautide ülestunnistustest, et nad on näinud UFO-sid või kohtunud tulnukatega?

Vaadake, kõik mis ilmub meedias, ma eriti ei usalda seda. Ajakirjandus kasutab oma võimu väga palju, aga vastutab väga vähe.

 

Aga nad on andnud ka videotunnistusi.

Inimesed ikka arvavad, et nad näevad igasugu asju. Ma olen ise näinud, kuidas raketi käivitamisel tekivad õhku täpselt lendava taldriku kujuga miraažid. Samuti on UFO-deks kutsutud salajasi raketikatsetusi, nõukogude ajal oli selline juhtum, kus inimesed teatasid lendavate taldrikute nägemise kohta ja pärast selgus, et tegu oli avalikkuse eest varjatud raketiga.

Samuti kaaluta olekus võib inimesel lihtsalt tekkida igasugu ettekujutlusi, ta võib näha igasuguseid huvitavaid objekte.

Aga kui on küsimus, et kas on olemas maaväliseid tsivilisatsioone, siis ma ütlen, et kindlasti on kuskil olemas. Kuid siiani ma ei näe seda, et nad võiksid tulla Maale ja ma ausalt öeldes natukene kardan seda. Sest kui siia tuleks üks kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon ja vaataks meie 7 miljardi inimese peale, siis nad ütleksid, et vaadake, kas teil jätkub varsti veel joogivett, süüa? Süüa juba praegu ei jätku. Kui kiirelt te kogu selle ressursi läbi põletate? Teid peaks olema poole vähem! Ja see ei ole ainus punkt. Me oleme siin külg külje kõrval elanud tuhandeid aastaid ja me ei suuda üksteisest aru saada. See minu meelest on suur ja tõsine asi. Meil on nii erinevad kultuuriruumid, kuigi teame üksteist juba kaua ja me ei oskaks öelda, millise kultuuriruumiga oleksid veel need maavälised tsivilisatsioonid.

See on väga huvitav mõtisklus ja astronoomide seas on sellest väga palju räägitud. Oli üks nõukogude juudi soost astrofüüsik Šklovski, kes alguses oli seisukohal, et maaväline elu on väga mitmekesine ja on palju erinevaid tsivilisatsioone, aga hiljem ta analüüsis ja jõudis väga huvitavale järeldusele, et kontakti saamine on võimalik, kuid see on väga väikese tõenäosusega. Ma toon teile näite. Kuskil teises süsteemis, Maa taolisel planeedil istub üks Ene Ergma taoline astronoom, kes paneb meie päikesesüsteemis suunas teele kodeeritud raadiosignaali ja teab täpselt, millal vastus peaks tagasi tulema. Oletame, et see signaal tuli meile aastal 1900 – kas ta saab siis vastuse? Ei saa, sest siin ei olnud selle vastuvõtmiseks ja lahtikodeerimiseks vajalikke masinaid. Ja mida nüüd see astronoom teeb? Seda sama, mida ma isegi teeksin – tõmbab selle planeedi maha ja ei tule selle juurde enam tagasi. Okei, lähme edasi. 1960ndatel olime väga lähedal tuumasõjale, seega praegu võiksid siin planeedil olla ainult prussakad. Tõenäosus õigel ajahetkel signaal õigesse kohta saata, on väga väike, kuigi see oleks väga vinge!

Mõelge ka selle üle, et kas mitte siin maapeal ei ole mitu erinevat tsivilisatsiooni koos, kellel on erinevad arusaamad ja kes meeleheitlukult hoiavad kinni põhimõttest, et kui ei ole minu, siis on minu vastu. Aga miks me ei võiks mõelda, et kui ei ole minu moodi, siis tunneksime sellest rõõmu ja mõtleksime, et meil on midagi nende pealt õppida?

 

Tuleme siis tagasi maapealsemate teemade juurde. Telegrami suures aastaküsitlused osalejad nimetasid Teid üheks usaldusväärsemaks poliitikuks, olite esikümnes 8. kohal. Kusjuures u 50% vastajatest ütles, et nad ei oska kedagi välja tuua või et usaldusväärseid poliitikuid ei olegi olemas.

Üldistamine on üks suur õnnetus. Kui üks arst teeb midagi halvasti, siis järelikult on kõik halvad, või kui üks poliitik on korrumpeerunud, siis on ka ülejäänud. Ma vihkan sellist üldistamist, see on primitiivne lähenemine – inimesed ei tahagi edasi mõelda. Nagu mulle ütles üks vana riigikogulane, kui ma siia tulin, et “Ene, sulle on nüüd külge pandud märk – WANTED“.

 

Aga paraku ei ole need korrumpeerunud poliitikud ainult üksikud näited, ka praegustel valimistel on palju kandidaate, keda alles eelmisel aastal kahtlustati kuritegudes. See ju tekitab inimestes usalduse kadumist.

No jah, meil on kandidaate, kes on kohtu esimeses astmes juba süüdi mõistetud. Minu lähenemine oleks sellisel juhul, et me ei saa kandideerimist keelata, sest seaduse järgi ei ole inimesed süüdi enne, kui teda ei ole süüdi mõistetud, aga nad teeksid endale head, kui praegu kandideerimisest loobuksid ja teeksid seda uuesti siis, kui asjad on selgunud. Selliseid asju juhtub ja mõni inimene on nooruses teinud kohtulikult karistatud tegusid, aga me ei saa pidada teda igavesti kurjategijaks. Kui ta on oma eksimusest aru saanud ja kahetseb, võib ta ju tagasi tulla.

Aga eks vaatame, kuidas need valimised lähevad. Inimesed pääsevad riigikogusse ju seetõttu, et neile antakse hääli. Siin ei saa ju rääkida sellest, et poliitikud on halvad ja rahvas on hea. Vabandust, siin on Newtoni 3. seadus, mõju ja vastumõju.

 

Kui paljud Eesti poliitikud teie hinnangul on usaldusväärsed?

Noh, ma ei armasta seda rääkida, aga kindlasti on palju tublisid tegijaid, kuid nad on pigem tagasihoidlikud.

 

Seega tipp-poliitikud ei ole nii usaldusväärsed?

Tavaline ettekujutlus tipp-poliitikust on see, kes väga palju räägib ja on meedias pildil. Minu jaoks on tipp-poliitik see, kes vähe räägib, aga teeb palju ära.

 

Mida üldse arvate Telegramist ja teistest alternatiivmeedia kanalitest. Kas te olite Telegramist varem kuulnud?

Ei olnud kuulnud. Ma olen laisk üldiselt, tunnistan üles, et ma ei viitsi isegi tõsiselt internetis surfata.

 

Räägime riigisaladustest. Estonia hukuga seoses on mitmeid mahavaikimisi, mis üldiselt tekitavad inimestes pahameelt ja tunnet, et nende eest varjatakse midagi olulist. Ja mida arvate sellest, et VEB-fondi rahade välja võtja nimi on salastatud?

Igasugused suured teooriad, näiteks Estonia katastroofi kohta, need võivad alati tulla, isegi kui sa kõik ära räägid. Arvatakse ju ka, et ameeriklased ei lennanud 1969. aastal Kuule ja mõeldakse igasugu teooriaid välja, aga see on ju nonsenss. Vandenõuteooriad on inimeste loomuses lihtsalt, nad arvavad, et äkki on veel mingisugune saladus.

Ma arvan, et Estonia hukk oli lihtsalt suure hulga täielikult üksteisest sõltumatute sündmuste õnnetu kokkusattumine. Toon ühe näite: 80ndatel juhtus Venemaal selline asi, et üks rong pidi minema Musta mere äärde ja teine tuli sealt tagasi. Nad ei oleks pidanud kohtuma ühes orus, aga üks rong jäi hiljaks umbes üheks tundi ja nad said täpselt orus kokku. Sealt läks mööda gaasijuhe, gaasijuhtmes tekkis leke. Sel päeval oli täielik tuulevaikus, gaas kogunes oru põhja, kaks rongi said kokku ja kuskilt tekkis säde. Mis te arvate, mis siis juhtus? Katastroof. Ja tõenäosusteooria järgi on selline juhtum väga vähe tõenäoline.

Estonia suhtes ma arvan siiski, et need vandenõuteooriad on lihtsalt teooriad. Aga kes teab, äkki on mõni küsimus seal ka õigustatud.

 

Mida teie arvate 9/11 vandenõuteooriatest?

Mul oli seda 11. septembrit võimalik jälgida Londonist, olin seal sel päeval. Istusin terve päeva kuninglikus teadusnõukogus. Kuulen, et karjutakse terroriakt ja terroriakt, aga ma alguses ei pööranud tähelepanu, sest neid on nii palju. Kui jõudsin õhtul hotelli, tegin teleka lahti ja ma ei uskunud seda. Arvasin, et ameeriklased on hulluks läinud ja teevad action filmi, see oli nii ebareaalne! Ma arvan, et seal toimus kõik nii nagu meile öeldi.

 

On olemas umbes 2000 arhitekti ja inseneri koondav organisatsioon, mille liikmed väidavad erinevatele teaduslikele uuringutele tuginedes, et mitmed seigad ametlikust teooriast ei saa tõele vastata.

See tegelikult ei ole küsimus minule, siin peaksid kommenteerima eksperdid.

 

Kui nüüd siiski tuleks avalikuks, et see oli libaoperatsioon, millega olid seotud mitmed (sala)organisatsioonid ja ka USA valitsuse liikmed, siis kas te oleksite üllatunud?

Ma ei armasta selliseid “oleks” asju. Mina olen saanud loodusteadusliku hariduse ja ma nõuan väga tõsiseid tõestusi ja mitte oletusi. Teaduses on niimoodi, et on mitmeid kordi tehtud suuri avastusi, aga mitte keegi ei suuda pärast neid katseid uuesti korrata.

 

Kas olete kuulnud “Ulmefilmist”? See ilmus 2012. aastal, sel on 13 osa ja see võtab kokku 9/11 sündmused.

Ei ole kuulnud. Kus seda näha saab?

 

See on aadressil www.ulmefilm.ee ja seal on ära toodud kõik erinevad teooriad ja intervjuud pealtnägijate ja teadlastega. Selle vaatamine võtab küll 10 tundi aega.

Okei, teeme proovi! (pärast intervjuu toimumist küsisime kirjavahetuse käigus, kas Ergma on jõudnud juba “Ulmefilmi” vaadata, kuid ei ole praeguseks sellele küsimusele veel vastust saanud. – toim.) Teooriaid on ju igasuguseid maailmas, igasugu salaseltsidega jne. Loomulikult on maailmas palju teadmatut. Näiteks füüsikud ei oska siia maani ära seletada, misasi on keravälk.

 

Hiljuti toimus Prantsusmaal nn Charlie Hebdo tulistamine, mida ka libaoperatsioonina kahtlustatakse. Olgu sellega kuidas on, meie jaoks on siin kõige kurvemaks asjaolu, et inimesed muutuvad väga hirmunuks ja seetõttu vaenulikus mitte ainult äärmuslaste vaid kõigi moslemite suhtes.

Siin ongi erinevate kultuuride teema. Kunagi uurisin, et kust on tulnud palestiinlased ja juudid? Nad on ju tegelikult üks haru, mis kunagi läks laiali tänu sellele, et neil on erinev religioon, nagu Põhja-Iirimaalgi. Me peame õppima teineteisesse suhtuma sümpaatsemalt.

Mina elasin Venemaal 24 aastat ja sealsed inimesed on enamikus väga toredad, igas rahvuses on ju olemas ebameeldivaid inimesi. Minu jaoks on olemas sümpaatseid inimesi ja ebasümpaatseid inimesi, kuid just inimesi, mitte rahvuseid. Ja see et me koguaeg lükkame seda rahvust üksteise vastu. Mind ka Venemaal mõned sõimasid rahvuse tõttu fašistiks, aga me ei võtnud seda südamesse – ise oled loll, kui nii arvad.

Nii et jah, minu jaoks ei ole vahet, mis religioonist keegi on. Olen ise ateist, ja mitte seetõttu, et mind oleks ateistiks õpetatud, vaid minu jumalaks on see suur Universum.

 

Mida arvate praegustel valimistel aina enam teemaks kerkiva kanepi dekriminaliseerimise või isegi legaliseerimise idee üle.

Ma olen igasuguste meelemürkide, eriti selliste meelemürkide vastu. Saate aru, te alustate väga kergetest asjadest, aga inimesed liiguvad väga kiiresti edasi kangete narkootikumide juurde. See sõltub ilmselt ka inimesest endast, nagu on ka alkoholiga. Aga mulle öeldi, et narkosõltuvus tekib umbes 10 korda kiiremini, kui see on alkoholiga.

 

Aga näiteks kanepisse ei ole keegi surnud, kuid alkoholisurmasid on Eestis aastas pea tuhande ligi.

Jah, aga kas need inimesed, kes kanepit suitsetavad, jäävad ainult kanepi peale?

 

Meie sõbrad, kes suitsetavad, on küll jäänud jah.

No vaadake edasi, oodake kümme aastat.

 

Aga nad on juba suitsetanud kümme aastat.

No võib-olla, aga mina ei soovita praegu seda. Ma suhtun narko asjadesse väga ettevaatlikult.

 

Aga alkohol on ju suurem narkootikum?

See on muidugi õudne jah, kui 12-13 aastased hakkavad jooma ja vanemad ostavad oma 9. klassi lõpetavale lapsele viina, sest laps ei saa ise osta. Ma olen nõus, alkohol on täpselt samasugune, mõlemaid mürke tasub kasutada mõistusega.

Vaadake, ma tunnistan teile üles, et ega mina ka ei olnud ingel, kui ma koolis käisin. Keegi ei ole. Proovisin ükskord õlut, ei meeldinud, viin oli veel hullem. Mida me siis võtsime? Vahetevahel jõime siis klassi peale ära pudeli likööri, aga see oli 30 inimese peale! Ükskord Pärnus pärast tennisemängu ei olnud vett ja jõin siidrit – jäin kohe sellest purju, see ei ole mingi süütu jook. Ja vaadake kui ilusad purgid neil on, kõik teismelised tahavad neid! Selle takistamiseks tuleks küll midagi ette võtta.

Sõltuvuse tekkimine ongi kõige kohutavam. Mäletan, kuidas ükskord ühel arstitudengil tekkis morfiumi sõltuvus, see oli õudne!

 

Aga kanep kui ravim? Kanepi suitsetamine aitab leevendada lihaskrampe ja kanepiõliga saab ravida näiteks vähki.

Kanepiõli kohta ma ei oska kommenteerida, aga mu sõbral soovitati maohaavandite puhul juua hülgerasva, see on ilge, aga tal paranes ära! Arstid seda muidugi heaks ei kiitnud. Ja ma ise olen kunagi saanud arstide käest võtta, kui tennisevigastuste jaoks kasutasin hobusesalvi. Doktor ütles haavunult, et sel juhul võite edaspidi loomaarstile minna.

 

Millega hakkate tegeleme siis, kui teid nüüd riigikogusse tagasi ei valita?

Ma arvan, et olen täielikult välja teeninud pensioniaja. Mult paluti, et hakkaksin kirjutama oma kirjust elust; peaksin korrastama oma arhiivi, mida sooviti ka riigiarhiivi; ma olen Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja kindlasti tegutsen ka kosmosealal edasi. Tegemist on palju ja pealegi on nii palju lugemata raamatuid! 10 aastat riigikogu esimehena oli üsna tappev nii vaimselt kui füüsiliselt.

 

Kas te tunnete tuleviku osas hirmu või olete positiivne?

See on muidugi hea küsimus. Seda peaksin mina teie käest küsima.

 

Meie oleme väga positiivsed.

No vot, mina olen samuti. Mulle on alati meeldinud üks anekdoot kahest konnas, optimistist ja pessimistist. On kaks rõõsa koore purki, ühte hüppab sisse pessimist ja teise optimist. Mida siis pessimist teeb? Ütleb, et noh, joon kõhu täis ja upun ära. Ja mida teeb optimist? Lööb koore võiks ja ronib purgist välja. Inimestel peab olema optimismi, tahet ise teha. Mõned on loonud endale abituse sündroomi, et riik peab kõik ette-taha ära tegema. Aga ma ei ole sellega nõus – tuleb ise asjad kätte võtta!

 

Aga mida arvate sellest, et riik võiks inimesi motiveerida enda asja tegema hakata?

Selle pärast ma ju tegin seda kosmose asja ka, et sellest huvitatutel oleks, mida teha.

 

Kui palju on veel neid poliitikuid, kes oma võimu teiste inimeste heaks kasutavad?

Minul olid vabad käed, ma ei kartnud iialgi, et kui mind ei oleks järgmiseks korraks valitud, et siis mul ei ole kuhugile minna ja ma olen natukene fanatt ka. Aga need, kellel ei olegi midagi muud, neil on väga keeruline ära minna ja see mõjutab ka nende tegemisi.

 

Küsitlesid Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa

Toimetas Mariann Joonas

 

Märkus: Telegrami suurele aastaküsitlusele vastajate arvates usaldusväärsete poliitikutega on juba ilmunud intervjuud Eestimaa RohelisteMartin HelmeJuku-Kalle Raidi ja Mart Helmega. Teised aastaküsitlusele vastajate arvates usaldusväärsete või mitte-usaldusväärsete Top 10-sse nimetatud poliitikud ei ole seni intervjuud andnud.

Fotod: Ave Maria Mõistlik / Wikimedia Commons, narva.ut.ee

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt