Kummalised seigad viitavad, et Pariisi tulistamised võivad olla libaoperatsioon

12. jaanuar 2015 kell 18:52



tulistajadMaailmas süveneb hirm islamiterroristide ja seetõttu ka moslemitest sisserändajate ees. 7. jaanuaril ründasid väidetavalt kaks islamiäärmuslast Pariisis asuva satiirilehe Charlie Hebdo toimetust ja tapsid 12 inimest, sealhulgas väljaande peatoimetaja ja kaks politseinikku, lisaks sai 11 inimest vigastada. Ründajate isikuid aitas kindlaks teha üks väike viperus – nimelt olevat üks neist unustanud põgenemiseks mõeldud autosse oma dokumendi, seega üsna pea kinnitati ametlikest allikatest, et terroristideks olid Pariisis üles kasvanud Alžeeria juurtega vennad Chérif (s. 1982) ja Said (s. 1980) Kouachi.

 

9. jaanuaril olevat terrorivõrgustiku Al Qaeda Araabia poolsaare haru (AQAP) liige teatanud uudisteagentuurile Associated Press, et rünnakut juhtisid nemad, kättemaksuks prohvet Muhamedi au rüvetamise eest. Väidetavalt ründasid vennad Kouachid ajalehetoimetust seetõttu, et Charlie Hebdos avaldati Muhamedi pilavad karikatuurid. AQAP esindaja sõnul oli rünnak kooskõlas Al Qaeda endise liidri Osama bin Ladeni hoiatusega lääneriikidele moslemitele pühade asjade jätkuva rüvetamise tagajärgede eest. Esialgsetel andmetel oli tulistamisega seotud ka kolmas mees, Chérifi abikaasa 18-aastane vend Mourad Hamid, kuid hiljem selgus, et ta oli sel ajal hoopis koolitunnis, nagu kinnitasid ka noormehe klassikaaslased.

 

Vennad olid seotud ka teise Pariisis toimunud tulistamisega?

Pärast seda, kui Kouachid 8. jaanuaril oma põgenemisteel bensiinijaama röövisid ja napilt enne, kui vennad 9. jaanuaril Dammartin-en-Goële’is politsei eriüksuslaste poolt maha notiti, olid nad väidetavalt telefoniühenduses ühe teise terrorirühmituse, nimelt Islamiriigi (ISIS, ISIL, IS) väidetava liikme Amedy Coulibalyga, kes ametlike allikate kohaselt tegeles samal ajal Pariisis Porte de Vincennes’is asuvas juutide poes inimeste ähvardamisega. Pantvangidraama käigus sai surma neli inimest, politsei andmetel olevat terrorist nad tapnud juba enne eriüksuse kohale jõudmist. Coulibaly olevat enne surma eriüksuslaste tulirelvade läbi ähvardanud, et kui nad peaksid vendasid Kouachisid puutuma, laseb ta kõik pantvangid maha. Meest süüdistatakse ka samal hommikul tänaval toimunud tulistamise käigus naispolitseiniku surmavalt haavamises.

Politseil aitas poes toimuvat pantvangidraamat lahendada just eelmainitud telefonikõne, sest Coulibaly jättis Kouachidele helistamise järel telefoni korralikult kinni panemata ning seetõttu sai politsei eriüksus poes toimuvat pealt kuulata ja oma pealetungi plaani paika panna. Mitmed telefonikõned, kus tänaseks surnud kolm terroristi oma plaanidest räägivad ja terrorivõrgustikesse kuulumist kinnitavad, avaldas kõigile kuulamiseks Prantsuse telekanal BFM.

Vennad Kouachid olevat juba ammu olnud ka USA õiguskaitseorganite jälgimisnimekirjas. Said Kouachi veetis New York Timesi andmetel 2011. aastal mitu kuud Jeemenis, kus talle õpetati Al Qaeda kohaliku haru laagris muu hulgas kergerelvade kasutamist ja täpsuslaskmist. Said olnud sel ajal kontaktis ka ühe teise aastaid tagasi ajalehtedesse jõudnud terroristi, USA kodanikust islamiäärmuslase Anwar al-Awlakiga, kes 2011. aastal ilma ühtegi süüdistust esitamata ja kohtuotsuseta Jeemenis USA droonide abil tapeti. Väidetavalt oli tarvis kiiret tegutsemist, et juba 26 terrorijuhtumiga, sealhulgas 9/11 rünnakutega New Yorgis seotud mees rohkem kahju teha ei saaks. Ka teine vend, Chérif olnud Awlakiga seotud: ta kinnitanud seda koguni piiramise käigus tehtud telefoniintervjuus Prantsuse telekanalile, kus ütles, et Awlaki rahastas tema treeningut Jeemenis. Kuigi kogu maailmas asuvaid islamiäärmuslasi ja neid ühendavaid organisatsioone on väidetavalt võimatu kokku lugeda, on suur osa “kuulsaks” saanud terroristidest USA luureagentuuride poolt ajakirjandusele avaldatud andmetel teineteist tundnud – see on huvitav kokkusattumus.

Chérif ja Said Kouachi

vennad kd

 

Kondid analüütikute, tõeotsijate ja vandenõuteoreetikute hambus

Majandusteadlane ja poliitanalüütik Paul Craig Roberts, kes on töötanud kolumnisti ja toimetajana Wall Street Journalis ja Business Weekis, kirjutas Pariisi sündmuste järel pikemas artiklis oma veebilehel, et vennad Kouachid võivad olla nii süüdlased kui ka lihtsalt patuoinad, võrreldes nende võimalikku süüdilavastamist ühe teise libaoperatsiooni, Bostoni maratoni terroriaktis süüdi mõistetud vendade Tšarnajevite looga.

Uuriv ajakirjanik Wayne Madsen on samuti seisukohal, et tegu ei ole tüüpilise islami terroristide poolt läbi viidud rünnakuga, vaid see võib vabalt olla palgasõdurite ja luureagentuuride kaasosalusel korraldatud libaoperatsioon. Tema mõttekäiku saad lähemalt kuulata videointervjuust uudisteportaalile Infowars.

Esimene ajakirjanduses välja toodud fakt, mis internetis Pariisi sündmuste kohta vandenõuteooriad liikvele lükkas, oli uudis, et vennad Kouachid tuvastati põgenemiseks mõeldud autosse jäetud isikut tõendava dokumendi abil. Dokumentide leidmine on olnud ka mitme teise terroriakti valupunktiks: ilmselt mäletavad kõik, kuidas 9/11 järel leiti WTC rusudest terroristide dokumendid ning Shanksville’i lennuki jäänustest stjuardessi dokumendid ja ühe terroristi pearätt (ülejäänud lennuk põles tuhaks). Küsimusi tekitab ka see, kuidas vennad üldse põgenema said, kui politsei kõikjal valvel oli?

Teiseks on kahtlust tekitanud eelmainitud telefonikõned, kus hiljem surnuks tulistatud terroristid, kelle suust me enam kunagi ühtegi tunnistust ei kuule, avaldati peaaegu kohe kõigile kuulamiseks ja loomulikult rääkisid nad seal välja nii seose teineteisega kui oma kuuluvuse islamirühmitustesse ning palju muud. Küll on hea lahendada juhtumeid, kus kurjategijad ise kõik tõendusmaterjalid hõbekandikul kätte toovad!

Kummastava ja küsimusi tekitava faktina võib välja tuua ka, et Limogesi politseijaoskonna komissar Helric Fredou, kes Harlie Hebdo toimetuses toimunut uuris, sooritas 7. ja 8. jaanuari vahelisel ööl, vaid mõned tunnid pärast veresauna enesetapu. Samal õhtul oli ta kohtunud ka ühe ohvri perekonnaga. Jaoskonna esindajate sõnul tulistas mees end pähe, suitsiidi põhjus on selgitamisel. Fredou (45) surnukeha leidis 8. jaanuaril kella 1 ajal öösel kolleeg.

Meedia andmetel naasid vennad Kouachid sel suvel Süüriast, kus nad mässuliste ridades sõdisid. Iroonilisel kombel on Prantsusmaa ise rahastanud mässuliste tegevust Süürias. Kõige pikemaajalisemat abi osutas mässulistele aga USA, kes saatis koos mässulistega sõdima ka 50 CIA poolt treenitud palgalist mässulist. See ei ole sotsiaalmeedias leviv vandenõuteooria, vaid peavoolumeedias korduvalt kajastatud informatsioon. Süüria asevälisminister Faisal al-Maqdad hoiatas 2013. aastal, et Lääne abi ja Läänes koolitatud mässulised võivad edaspidi rünnata ka lääneriikides.

Internetis ringleb ka üks uudislõigust pärinev video, mida on korduvalt Youtube’ist ja Vimeost eemaldatud, kuid DailyMotionist tagasihoidlikumal kujul veel saadaval, kus terrorist eriüksuslast pähe tulistab. Tähelepanuväärseks teeb video see, et eriüksuslase peast ei voola verd. Endine eriväelane John Urwin kommenteeris video kohta Project Camelotile, et tegu on kindlasti halva lavastusega, sest AK-47-ga tulistades pidanuks ohvril pool pead otsast ära lendama. Veterans Today raadiosaates väideti lausa, et lisaks muudele möödarääkivustele ei ole video filmitud isegi Pariisis.

Samuti on uurt tähelepanu saanud Hollande sõnavõtt, kus tema sõnakasutust võib tõlgendada mitut moodi – muu hulgas ka nii, et terroriaktiga olid seotud lausa vabamüürlased või illuminaadid. Eks igaüks saab videot vaadates ise otsustada, kuidas seda sõnademängu tõlgendada.


Ühe teooria kohaselt oli rünnaku eesmärgiks summutada praegu Suurbritannias laineid löövat skandaali. Nimelt on kuninganna Elizabeth II poeg, prints Andrew ja tema lähikondlased seotud aastaid uurimise all olnud pedofiiliaringiga ning hiljuti on välja ilmunud ka naine, kes väidab, et prints teda alaealisena vägistas (Loe The Guardianist prints Andrew skandaali kohta ilmunud uudiseid siit).

Seda, kuidas ja miks Pariisi sündmusi terrorismivastases sõjas täpsemalt ära kasutatakse, näitab aeg. Juba praegu on mitu riigipead lubanud USA-d täiendavalt abistada terrorismivastases sõjas Süürias ja Iraagis, teiste hulgas ka Austraalia peaminister Tony Abbott. USA president Barack Obama on juba kutsunud oma liitlased 18. veebruaril Washingtonis toimuvale terrorismivastasele tippkohtumisele. Samuti annab veresaun alust suurendada riikidesiseseid turvameetmeid, nagu seda tehti mitmel pool ka pärast 9/11 rünnakuid. Näiteks Prantsusmaal hakkavad juba lähipäevil tähtsamaid tsiviilobjekte patrullima 10 000 sõjaväelast.

 

Mitte kõik hullunud vägivallatsejate teod ei liigitu terrorismi alla

Pariisi tulistamised said terrorismi templi külge kohe, veel enne, kui teati ründajate nimesid ja organisatsioonilist kuuluvust, samas kui 21. detsembril Dijonis autoga üle 11 inimese sõitnud (kõik jäid ellu) ja “Allahu Akbar” karjunud 40-aastane mees sildistati terroristi asemel vaimuhaigeks.

Ka 20. detsembril Toursis “Allahu Akbar” karjunud, kolme politseinikku noaga haavanud ning seejärel politseinike poolt surnuks tulistatud aafriklase seotust islamiterroristidega ei ole politsei veel kinnitanud.

23. detsembril sõitis Nantesi jõuluturul mees oma mikrobussiga üle inimeste ja vigastas neist kümmet, samuti pussitas ta iseennast. Tema “Allahu Akbar” ei karjunud, seega terroristi nimetus ei tulnud kõne allagi ning mees liigitati kohe hullumaja patsiendiks.

Samas, 15. ja 16. detsembril Austraalia suurlinnas Sydneys toimunud pantvangidraamat nimetati kohe terrorismiks. Kriisile punkti pannud tulevahetuses politseiga hukkus nii peasüüdlane – islamiäärmuslasest iraani päritolu Austraalia kodanik Man Haron Monis – kui ka kaks pantvangi, üks neist politseinike kuuli läbi. Ometi on tänaseks jõutud järeldusele, et Monis oli nn üksik hunt, kes ilmselt kuhugi organisatsiooni ei kuulunud, kuid oli juhtumi uurijate arvates nende (eelkõige ISIS-e) tegevusest mõjutatud.

 

Hirm – “imeline” vahend inimestega manipuleerimiseks

Kuigi mitu riigipead, ka Hollande ise, on öelnud, et sõda terrorismi vastu ei ole sõda islami religiooni vastu, on hirm ja iga päev meedia kaudu rahvale söödetud kartus tundmatu islamiusu vastu teinud oma töö, kasvõi eelnimetatud juhtumite kajastamise näol.

Sõnade “terrorist” ja “islamiäärmuslane” kasutamine iga Austraalia sündmuse kohta käiva uudise juures andsid sündmusele ka tagajärje: sotsiaalmeedias Austraalia kodanike postitusi jälgides on selgelt näha, kuidas suur osa muidu nii sõbralikke kohalikke võttis selgelt sisserändajate, eriti muidugi moslemite vastase hoiaku.

Pariisis toimunu on sarnaseid reaktsioone esile kutsunud üle maailma, ka Eestis – näiteks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saatis juba 8. jaanuaril välja pressiteate, milles seisis, et Prantsuse vägivallalaine on massimmigratsiooni loogiline tulemus. “Me ei nõustu Euroopa peavoolupoliitikute ja -meedia järeldustega, milles süüdistatakse pingete kasvamises vaid üksikuid radikaale,” seisis erakonna juhi Mart Helme edastatud avalduses.

Helme jätab siiski tähelepanuta fakti, et just nende üksikute radikaalide tegude tõttu on valitsused algatanud sõdu ja tihti on nende “radikaalide” tegude jäljed viinud valitsuste endi ehk libaoperatsioonideni. Seega, seostada terrorismi kasvu immigratsiooni kasvuga on lihtsalt vastutustundetu viha ja hirmu külvamine. Maailm ei jagune mustvalgelt peavooluks ja opositsiooniliseks alternatiiviks.

Samuti ei saa nõustuda Helme väitega, et peavoolupoliitikud ja -meedia süüdistavad pingete kasvamises vaid üksikuid radikaale. Otsesõnu küll, kuid kaudselt ilmuvad juba aastaid igas maailma otsas artiklid, mis inimesi islamiusulisi kartma programmeerivad. Mõned näited: “Rootsi valitsuse andmetel on islamiterrorismi risk tõusmas“, “Blair: Lääs peaks Vene teema asemel keskenduma islamiäärmusluse ohule“, “Briti luureteenistuse juht: terrorirünnak UK-s on ülimalt tõenäoline“, “Ahto Lobjakas: ISIS mõjutab Eestit kaudselt, kuid arvatust ohtlikumalt” jne.

Ka pühapäeval toimunud Pariisi marsi, mida esitleti kui mitte-poliitilist ühtsuse ja solidaarsuse marssi, näitasid mitmed poliitikud eelkõige terrorismivastase ettevõtmisena. Eriti huvitav on jälgida marsil osalenud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu Facebooki kontot, kus ta kiidab Prantsusmaad ja teisi, et nad ühinesid antisemitismi, antisionismi ja terrorismi vastu.

Ei tasu unustada ka, et islamistliku maailmavaate esindajad on korduvalt sõna võtnud islamiterroristide vastu, toonitades, et võrreldes ülejäänud (rahumeelsete) moslemitega on tegu vaid käputäie äärmustastega, kes ei esinda tegelikult islamiusu põhimõtteid. Pärast Pariisi tulistamisi kommenteeris isegi Liibanoni Hezbollah juht Hassan Nasrallah, et islamiäärmuslased on solvanud islamit ja prohvet Muhamedi rohkem, kui need isikud, kes on joonistanud prohvetist karikatuure.

 

Meeldetuletuseks – Al Qaeda ja ISIS on USA rahastamisel algatatud terroriorganisatsioonid

9/11 sai ajendiks sissetungidele Iraagis ja Afganistanis, lõppu terrorismile ei ole see toonud, pigem vastupidi, ning terrorismivastase võitluse egiidi all ette võetud sõjakäigud ja rahuvalveoperatsioonid (loe: ka sõjakäigud) on toonud kaasa miljonite süütute inimeste surma.

Siinkohal on paslik meenutada, et kardetuimad islamiäärmuslikud organisatsioonid on loodud Lääne algatusel või toetusel ja Lääne rahadega. Ka eelpool mainisime, et alles paar aastat tagasi kirjutasid peavoolumeedia väljaanded sellest, kuidas Süüria mässulistega liitusid 50 CIA poolt välja koolitatud palgalist mässajat.

Ameerika Ühendriikide lähedane suhe Al Qaedaga ulatub 1970-ndate aastate lõppu, mil Osama Bin Ladenit relvastas ja rahastas Keskluureagentuur (CIA) läbi Pakistani ISI juhtimaks moslemivõitlejaid Nõukogude Liidu vastu Afganistani sõjas. Pärast seda viis Bin Laden Al Qaeda kohe peale sõja puhkemist 1992.  Bosniasse võitlema Bosnia serblaste vastu, kes olid pärast seda NATO õhurünnakute sihtmärkideks. “Ameerika Ühendriigid, kes algselt õpetasid välja Afganistani araablasi Afganistani sõja ajal, toetasid neid Bosnias ning seejärel Kosovos,” teatas The National Post. Bin Ladeni terrorivõrgustiku abil, mida toetasid USA ja NATO, viidi serblaste seas läbi 90 protsendini küündiv etniline puhastus. Rahvusvaheline meedia aga portreteeris toimunut kui Serbia agressiooni “ohvritest” albaanlaste üle.

Vaevalt mõni nädal enne 9/11 sündmusi aitas USA dessantvägi Makedooniast välja endisi Al Qaeda liikmeid, kes olid liitunud Kosovo Vabastusarmeega. Endine Föderaalse juurdlusbüroo (FBI) tõlk Sibel Edmonds avaldas, et USA säilitas lähedased suhted Bin Ladeniga kuni 11. septembrini välja.

Ka 2004. aastal BBC-s jooksnud dokumentaalsarjas “The Power of Nightmares” tutvustati põhjalikult seda, kuidas riikide valitsused on avastanud, et võimul püsimiseks ei piisa enam ilusama tuleviku illusiooni loomisest. Selleks, et maailmas, kus inimesed ei usu enam millessegi, võimul püsida, tuleb luua uus alus, miks rahvas valitsejaid usaldama peaks. Ja mis sobiks selleks paremini kui hirm nähtamatu arusaamatu vaenlase ees – rahvusvaheline terrorism. Dokumentaalsarjas räägitakse, et Osama bin Ladeni jõudemonstratsioonid, mida läänes hoolega kirjeldati, olid tegelikult fabritseeritud USA Luure Keskagentuuri (CIA) poolt. Bin Ladenil ei olnud oma organisatsiooni, kuni ameeriklased tema jaoks selle välja mõtlesid.

Jordaania ametnikud väitsid juba kaks aastat tagasi, et ISIS-e liikmeid treenitakse Jordaanias USA järelevalve all, selle loo avaldas ka Saksa ajaleht Spiegel ja ka rahvusvaheline uudisteagentuur Reuters. Nüüdseks on lugu jõudnud nüüd ka Washington Posti, kus seisab, et Obama nõuab 500 miljoni dollari suurust sõjaväeabi treeningute ja varustuse jaoks Süüria opositsioonile. Artikli teisest lõigust saab lugeda, et toetusraha laieneb CIA salajasele treeningprogrammile, mis leiab aset Jordaanias, kus CIA treenib praegu Süüria opositsioonijõude. “Lühidalt, ISIS on mushahadeen’i sõjatreeningu programmi produkt, mida USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NATO on rahastanud Jordaanias. Nad kutsuvad neid programme teiste nimedega, aga me kõik teame, mis seal toimub. Nad väidavad, et nemad rahastavad ainult hoolikalt kontrollitud mõõdukat opositsioonirühmitusi. Endine vaenlane Vaba Süüria armee on täiesti ära kadunud ja nende vastu enam sõdima ei pea. Tegemist on n-ö pöörduksega, kust välja astudes saab liituda erinevate terroriorganisatsioonidega, mida kõike rahastab üks ja sama seltskond.” kommenteeris doktorikraadiga ajaloolane ja kirjanik Webster Griffin Tarpley, kelle ISIS-e teemalise põhjaliku intervjuuga saad tutvuda siin.

 

Mõned näited viimase saja aasta suurematest libaoperatsioonidest:

Pearl Harbour

Tonkini lahe intsident

Operatsioon Gladio (loe ka siit)

Operatsioon Mockingbird

Oklahoma pommiplahvatus

Süüria keemiarelvarünnak

9/11

7/7 Londoni pommirünnakud

Madridi rongide pommirünnakud

Lennuki allatulistamine Ukrainas

Sandy Hook

Bostoni maraton

 

 

Allikad ja lisalugemist: ReutersAssociated Press, ERR 1, ERR 2, International Business TimesPaul Craig Roberts, Red Ice Creations, Global Research, Your News Wire, Infowars, Reactor Breach, Project Camelot, TruthTube451, ERR3 ja lingid artikli sees.

Fotod: www.reactorbreach.com, thenational.ae

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.