Kodanikuühenduse vaidlus hiigeltehase üle jõudis Riigikohtusse

12. detsember 2017 kell 6:59



smoke-258786_960_720Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis eile Riigikohtusse Tallinna ringkonnakohtu poolt tagasi lükatud määruskaebuse, olles endiselt seisukohal, et kodanikke pole kaasatud Tartu tselluloositehase planeerimise esmasesse faasi. “Kuna avalikkuse kaasamine toimub alles asukoha planeerimise protsessis, aga mitte tehase sobivuse üldküsimuse juures, siis on ühenduse esindajad sunnitud järgmise astme kohtu poole pöörduma,” seisab EMA pressiteates.

 

Ühenduse juristi Sven Antoni sõnul sisaldab kohtuasi rohkelt esmakordseid juriidilisi probleeme, mille osas hetkel õiguskindlus puudub. Eelkõige tekitab küsimusi, mis tingimustel täpselt saab või ei saa algatada riigi eriplaneeringut. Kuna juhtum on suure avalikkuse tähelepanu all ja puudutab paljusid isikuid, siis on õigusliku selguse saavutamine äärmiselt tähtis ning hõlbustaks ka edaspidi üles kerkivate küsimuste menetlemist. Seega ei saa kaebust kuidagi perspektiivituks nimetada.

Est-For Investi üks tegevjuht Aadu Polli on ettevõtjatele peetud konverentsidel korduvalt öelnud, et tehast soovitakse rajada Lõuna-Eestisse tooraine külluse tõttu. Juhul, kui ehitatakse tselluloositehas vajadusega 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas ja see otsus võetakse vastu enne uue metsanduse arengukava valmimist, siis ei ole võimalik järgmisel aastakümnel raiemahtusid langetada.

Puidurafineerimistehase praegune investeeringuplaan järgib käesoleval kümnendil kehtinud intensiivmetsanduslikku mudelit, kavatsedes kasutada hetkel ekspordiks minevat paberipuud ja haket. See ei võimalda alandada raiemahtusid ega kompenseerida vahepealsetel aastatel toimunud üleraiet.

Eesti metsade jätkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste põhjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Samal ajal oli meie metsade tegelik raiemaht ametliku statistika järgi ülemöödunud aastal 10,1 ja möödunud aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit. Käesoleva aasta raiemaht on seni veel välja arvutamata, kuid teame juba praegu, et puidutööstus tõusis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord.

Telegram tuletab meelde, et 1. juulil 2015 jõustunud uus planeerimisseadus sisaldab endas võimalust planeerida riigile olulisi joonobjekte riigi eriplaneeringuna ja määrata asukoht valitsuse tasandil, maavanematelt ja kohalikelt omavalitsustelt nõusolekut küsimata.

Ärimehed on juba palunud riigil käsitleda rafineerimistehast riiklikku eriplaneeringut vajava objektina, mis tähendab sarnaselt joonobjektidega, et otsustusõigus nihkub kodanikest kaugemale ehk maakondlikul tasandil on võimalik vähem kaasa rääkida. Mõni aeg tagasi jõudis avalikkuse ette kiri, milles Est-For Investi juhid esitasid valitsusele 12 ettepanekut, sh palve teha planeerimisseadusesse muudatusi, millele oli lisatud juba valmis kirjutatud eelnõu, mis lubaks planeeringu koostamisest huvitatud isikutel maksta omavalitsustele ja riigiasutustele kinni keskkonnamõjude hindamine. “See kiri demonstreerib ilmekalt, kuidas suur raha üritab oma huvide kaitseks riiklikke regulatsioone omatahtsi ümber kujundada,” kirjutas Müürilehe tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv kultuuriajakirjas Vikerkaar.

 

Allikad ja lisainfot: EMA pressiteade, Ehistusuudised, Planeerimisseadus, Eesti Päevaleht, VikerkaarEesti Metsa Abiks

Foto: Pixabay

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV