Rahandusministeerium jättis kooskõlastamata töötuskindlustumakse määrade alandamise ja tegi ettepaneku jääda kehtivate määrade juurde. Ministeeriumi kooskõlastuskirjas ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et kuigi ministeeriumile esitatud analüüs näitab, et töötukassa netovarade maht on kasvamas, mis viitab rahaliste vahendite piisavusele saavutamaks töötukassa põhikirjalisi eesmärke ka praegustest madalamate töötuskindlustusmaksemäärade tingimustes, ei pruugi see päris nii olla, vahendab BNS.

Rahandusministeerium on tööstuskindlustusmakse määrade alandamise vastu toonud välja kolm peamist argumenti. Esmalt on ministeeriumi hinnangul ette näha 2015. aastast töötukassa klientide hulga kolmekordistumist, mis on seotud töövõimereformiga millega laienevad nii töötukassa poolt pakutavad teenused kui ka sihtrühm. Kuigi reformi üks eesmärkidest on läbi inimeste tööle aitamise vähendada valitsussektori kulutusi töövõimekao hüvitamisele ja seotud teenustele, kaasnevad uue süsteemi käivitamisega kulud, kirjutab Ligi.

“Just üleminekuperioodiks 2015-2020 on oluline jätta vabu vahendeid, millest rahastada ettenägematusi. Samuti lõpeb alates 2021. aastast struktuurivahenditest tööturuteenuste rahastamine ja seetõttu tuleb nende finantseerimine uuesti üle vaadata,” seisab Ligi kirjas Taavi Rõivasele.

Samuti oleks rahandusministeeriumi hinnangul uute maksemääradega probleemne eelarvetasakaalu eesmärgi saavutamine. Nimetatud eesmärgi võtmine on stabiilsusprogrammiga esitatud ka Euroopa Komisjonile. Töötuskindlustusmakse määrade langetamine mõjutab olulisel määral selle eesmärgi saavutamist, tekitades täiendava vajaduse suurendada mingis valitsussektori valdkonnas tulusid või vähendada kulusid, kirjutas Ligi.

Lisaks toob rahandusminister välja, et puudub põhjalik analüüs, millised on töötukassa pikaajalist majandustsükli-ülest toimimist tagavad optimaalsed töötuskindlustusmakse määrad ja kus asetsevad töötukassa nõukogu poolt välja pakutud maksemäärad 1,4 protsenti ja 0,7 protsenti võrreldes nende optimaalsetega ning millal ja mis suunas tuleb määrasid sellest lähtuvalt tulevikus muuta.

Meie seisukoht on, et maksusüsteem peaks olema stabiilne ja õiguslikult järjepidev. Sellest tulenevalt tuleks maksemäärasid muuta nii harva kui võimalik, ütles Ligi.

Kuna töötuturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra alusel moodustuv summa sõltub töötuskindlustusmakse määradest, ei kooskõlasta rahandusministeerium uusi määrasid. Seega on kehtivate maksemäärade tingimustes vajalik leida uued ülekantavate vahendite määrad, mis katavad 2014. aastaks planeeritud tööturuteenuste ja –toetuste kulud, kirjutas Ligi.

Septembris tegi nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti. Langetamise poolt olid ametiühingud ja tööandjad ning vastu oli sotsiaalministeerium.

Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.

2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.

2014. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 529,4 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa  netovara väärtus 469,4 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 525,3 miljonit eurot.

Peterson: Ligi töötuskindlustusmakse argumendid pole pädevad

Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni hinnangul pole rahandusminister Jürgen Ligi argumendid töötuskindlustusmakse määra alandamist mitte kooskõlastada pädevad ja ametiühingud on koos tööandjatega õiguskantsleri poole pöördunud.

“Valitsus ei ole suuteline töövõimereformi, millega võiks kaasneda töötukassa koormuse tõus 2015. aastaks läbi viima, sest kõik tähtajad vastava eelnõu kooskõlastusringile saatmiseks on ammu möödas ja eelnõu ei ole isegi mitte valmimisstaadiumis,” ütles Peterson BNS-ile.

Lisaks ei saa Petersoni hinnangul töötukindlustusmaksega katta eelarveaukusid. “Kindlasti töötukaassa ei suuda pensionimiinust kinni maksta ja selle tegemine tekitab uusi umbsõlmi. Meie soovitus on Ligil teha ära oma töö, siis saab riigi rahandus ka kunagi korda,” rääkis Peterson.

Ametiühingud on Petersoni sõnul väga kriitilised riigi rahanduse seisu suhtes, viidates riigikontrolli raportile. “Tegelikult on Ligil tegemata väga olulised reformid, mis tagaksid eelarve strukturaalse jätkusuutlikkuse. Sellest on riigikontroll väga pikalt kirjutanud,” lausus Peterson. Sellist asja võib vaadelda kui finantssegadust või peataolekut, et ei suudeta tagada jätkusuutlikust, tegemist on probleemide vaiba alla harjamisega, lisas ta.

“Me oleme koos tööandjatega pöördunud õiguskantsleri poole küsimusega, et kas töötuskindlustusmakse määrade langetamata jätmine oleks vastavuses põhiseadusega,” ütles Peterson ja lisas, et vaatab kuidas see seisukoht kujuneb.

Allikas: BNS

Loe lisaks: Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal, Eesti Tööandjate Keskliit

Foto: Kaupo Kikkas /Riigikantselei / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas