Martin Kadai: me ei ole kunagi varem sulgenud gripi pärast koole või meelelahutusasutusi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. detsember 2021 kell 9:32



“Me peame aru saama, et Covid-passi nõue on ju piirang. See on piirang. Kui me paneme piirangu sellel eesmärgil, et kellegi meelsust või käitumist muuta, siis on see natukene küsitav tegevus olukorras, kus meil on selgelt vaktsineerimine vabatahtlik,” ütles intervjuus ERR-ile endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht ja praegu õiguskantsleri nõunikuna töötav Martin Kadai.

 

Valitsus peab piiranguid kehtestades olema järjepidev

“Mul ei ole selget arvamust praegu, millist piirangut tuleb leevendada ja millist mitte. Aga piirangul peab olema selge seos sellega, mida me taotleme. Ja kui olukord on kujunenud selliseks, et kehtestajad ei saa enam ise täpselt aru, mis see eesmärk on, inimesed ei saa aru, mis see eesmärk on, siis sellised piirangud tuleks tuleks läbi arutada ja otsustada, kas need on asjakohased,” kommenteerib Kadai praeguseid piiranguid.

Ta lisab: “Siin on praegu meedias olnud küsimus sellest, et suusamäele peab koroonapassiga minema. Ma arvan, et enamik inimesi ei näe siin loogikat. Suusamäele sobivad nii vaktsineerimata inimesed kui ka vaktsineeritud inimesed, sest nad on kõik vabas õhus ja see haiguse leviku tõenäosus seal suusamäel on praktiliselt olematu.”

“Teha tõkestusi sellistes olukordades vaktsineerimata või läbi põdemata inimestele, see ei ole enam epidemioloogia, see on midagi muud,” leiab ebidemioloogia taustaga Kadai. “Kui ilmneb, et kuskil ei ole enam loogikat, on mõistlik piirangud üle vaadata.”

 

Viiruse olemasolu ei ole veel kriis

Miks me selle koroonaviiruse leviku puhul räägime kriisist? Kadai arvates on kriis on selle koroonaviiruse puhul ainult põhjusel, et kontrollimatu ulatuslik levik põhjustab selliseid tagajärgi, et tervishoiusüsteem ei saa hakkama. Kui seda olukorda enam ei ole või ei ole ka ohtu enam selleks olukorraks, siis meil ei ole põhjust rääkida selle viiruse puhul enam kriisist.

“Kriisi mõõde on alati seotud tervishoiuvõimekusega. Me räägime tervishoiukriisist ainult siis, kui see ületab või võib ületada tervishoiu tavapärast toimepidevust. See on algusest peale niimoodi olnud. Viiruse olemasolu ei ole ju tegelikult kriis. Meil on kogu aeg olnud viiruseid,” nendib Kadai.

“Ja kui tulla piirangute juurde tagasi, siis piirangud on ju ainult põhjendatud siis, kui meil on olemas kriisitingimused, ehk et me oleme juba selles olukorras, kus nakkuse levik põhjustab otseselt haiglate toimepidevuse häiret või on oht selle tekkimiseks.

Tavapäraselt haigestuvad inimesed paljudesse hooajalistesse viirusnakkustesse, nagu gripp ja muud viirused ja inimesed paratamatult satuvad ka nende raskete haigusvormidega haiglaravile. Aga haiglasüsteem saab sellega tavapäraselt hakkama. Me ei ole kunagi varem pannud gripi pärast koole või meelelahutusasutusi kinni,” tuletab Kadai meelde nn. vana normaalsust.

 

Covid-passil peab olema väga kindel eesmärk

“Kui valitsus oktoobri lõpus enam negatiivse koroonatestiga inimesi restoranidesse ja meelelahutusüritustele ei lasknud, põhjendati seda alguses muu hulgas ka sellega, et see survestaks inimesi rohkem vaktsineerima. Nüüd on vaktsineerimine suuresti aeglustunud, aga samas tekitab see piirang ühiskonnas palju pingeid. Kas oleks mõistlik negatiivset koroonatesti taas koroonatõendina arvestada ja neid inimesi taas restoranidesse lubada,” küsib ta.

 

Allikas: ERR

Foto: Siim Lõvi / ERR

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt