Foto: 28396863 © Pterwort | Dreamstime.com

“Pangad said mullu megakasumeid, mis peegeldab eelkõige praeguse rahasüsteemi toimimist ja seda, kuidas me keskpankade ja valitsuste tehtud kehvad otsused peame kinni maksma,” kirjutab analüütik Mait Kraun Tavid.ee uudistes.

Pangad teenisid mullu Eestis 940 miljonit eurot kasumit, teatas Eesti Pank. Tegemist on väga suure numbriga, mis moodustab ligi 3 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist.

Iga Eestis töötava inimese kohta teeniti seega 113 eurot puhaskasumit kuus. Kui võrrelda seda keskmise brutokuupalgaga, moodustab see kuupalgast 6,1 protsenti.

Mis võimaldas pankadel nõnda suuri kasumeid teenida? Ja kas pankade erakordne maksustamine on õigustatud? Kuidas on pankade megakasumid seotud praegu kehtiva rahasüsteemi toimemehhanismidega?

Kui suured need kasumid Eesti mõistes on?

Esiteks toome välja mõned võrdlused, mis aitavad mõista, kui suured pankade kasumid Eesti mõistes tegelikult on.

Kui võrrelda pankade puhaskasumit Eesti sisemajanduse koguproduktiga (kõigi riigi geograafilisel territooriumil lõpptarbimisse jõudnud tooted ja teenused), siis moodustas pankade puhaskasum sellest 2,8 protsenti. Võrdluseks – Eesti kaitsekulutused olid mullu 2,9 protsenti SKPst.

Võrdleme pankade teenitud kasumeid ka Eesti töötajate arvuga. Eestis ulatus mullu tööga hõivatute arv (töötajad) 15-74aastaste seas 693 400 inimeseni. Pankade puhaskasum oli mullu 940 miljonit eurot, mis tähendab, et iga töötaja kohta teeniti 1356 eurot puhaskasumit.

See tähendab, et iga töötava Eesti inimese kohta teenisid pangad igakuiselt 113 eurot puhaskasumit. Ma ei ütle, et pangad ei ole majanduses olulised. Minu küsimus on see, kas pankade panus majandusse on nõnda suur, et neile peaks kuuluma nii suur osa majandusest? Ja kas praegune rahasüsteem on selles osas õiglane?

Pangad on kasumite poolest teistest tunduvalt ees

Äripäeva poolt eelmise aasta novembris avaldatud ettevõtete kasumi TOPist selgus, et saja suurima kasumiga ettevõtte kogukasum oli 2022. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Ja esinelikus on kolm panka – esikohal Swedbank, teisel kohal Eesti Energia, kolmandal kohal Luminor ja neljandal kohal SEB.

Üldiselt paistab nimekirjast silma see, kui suured on pankade ja ülejäänud suurfirmade vahed kasumites. 2023. aasta TOPi pole veel avaldatud, aga seal saavad käärid olema arvatavasti veelgi suuremad.

Muidugi ei ole pangad süüdi selles, et nad nõnda suuri kasumeid teenivad. Nad toimetavad praeguses rahasüsteemis, mis minu hinnangul soosibki liiga tugevalt finantssektorit. Avame seda teemat ja vaatame, miks ja kust need kasumid tulevad.

Megakasumid tulenevad intresside tõusust

“Kasum on kiiresti kasvanud, kuna ühes euribori tõusuga on hoogsalt kasvanud ka euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu,“ kirjutab Eesti Pank oma kodulehel. “Sellised euriboriga seotud lepingud moodustavad enamiku Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest.“

Ehk sisuliselt tõi pankadele megakasumid Euroopa Keskpanga otsus hakata intressimäärasid tõstma. Intressimäärade tõstmise põhjuseks oli aga kiirenenud inflatsioon, millel on omakorda hulganisti põhjuseid. Aga üks väga oluline faktor on siinkohal see, et keskpangad ise on suuresti selle inflatsiooni põhjustanud. Selle teema juurde tuleme loo teises pooles tagasi.

Miks me ei räägi intressikulude hüvitamisest?

Valitsus ei aruta selle üle, kas inimesi peaks intressimaksete tasumisel aitama, nii nagu seda tehti energiahindade järsu tõusu järel…

Loe edasi ja tutvu põnevate graafikutega: Tavid.ee

Autor: Mait Kraun

Toimetas Mariann Joonas