Kuigi Hispaanias on võrdõiguslikkusega olukord keskmisest parem, otsustas riigisekretär võrdõiguse alal Ángela Rodríguez naiste ja meeste vahelist koormuse jaotust tasakaalustada. Lahendus seisnes paarsada tuhat eurot riigiraha maksma läinud nutirakenduses. Tarkvaraga kavatsetakse registreerida pereliikmete poolt kodutöödele kulutatud vaev. Iga pereliige saab sisestada, mida ta tegi ning panna kirja tegevuse alguse ja lõpuaja.

Portfellita minister usub, et rakenduse abil tuuakse päevavalgele peamiselt naiste kogetav ja koduste ülesannete täitmist saatev nähtamatu “vaimne koormus”. Uuringute järgi on naistel kodutööde osas meestest suurem koormus, viitas Rodríguez Šveitsis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alamkomitee istungil. Hispaaniast teevad lõviosa kodustest töödest naised 45,9 protsendis leibkondades. Meestest seisab sama olukorra eest 14,7 protsenti. Ilmselt seisab märgatav osa mainitud meestest sundolukorra ees, olles näiteks üksikhooldaja.

Hispaania riikliku rakendusega loodab minister avalikku teadvusesse tuua seni justkui nähtamatult juhtuvad kodused tööd ja kohustused. Sellisteks on näiteks poest vajalike toodete ostunimekirja koostamine, koduste söögikordade ja nende jaoks toiduhangete valikute tegemine. Piltlikult jääb nende mõjul mulje, nagu oleks pesumasina juures isetäituv pesupulbriastja. Nende kõrval võib paista toa koristamine suure, ennastohverdava ja rituaalse ettevõtmisena. Sellest kõik on teadlikud, kuid see pole heaolu tagamiseks piisav.

Rakendusele asetatud lootusteks on õpetada kõiki pereliikmeid nägema kodustest töödest peamiselt oma osa. Minister usub, et kui selgub ülesannete jaotuses ilmne ebavõrdsus, asutakse vastavalt rohkem pingutama. Kodutööde demokratiseerimise loosungi all plaanitav sekkumine peaks mõjuma lisaks meeste ja naiste panuste tasakaalustamisele ka näiteks ühiselamutes või jagatud eluruumides viibivate kaaslaste võrdse panustamise edendamisele.

Hispaania soolise võrdõiguslikkuse indeks on 78,8 protsenti. Võrdlusena oli 2021. aastal kõige parem näitaja Islandil 89,2 protsendiga. Karmist looduskeskkonnast lähtuva olustiku taustal on lihtne kerge, et inimeste võrdne kohtlemine on ellujäämise oluline eeldus. Teisel kohal oli Soome 86,1 protsendiga ja kümnendal kohal Šveits 79,8 protsendiga. Eesti paigutus umbes 50. kohale, kogudes 100 punkti skaalal 73,3 punkti. Kõige kehvem seis on Afganistanis 44,4 protsendiga, toob Novaator välja