Meeleavaldused ja korruptsioon Türgis jätkuvad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. veebruar 2014 kell 13:43



Protesters run away from water cannon and tear gas used by riot police during a demonstration against Turkey's Prime Minister Tayyip Erdogan in IstanbulTürgi parlament kiitis veebruari alguses heaks seaduseelnõu, mis karmistas valitsuse kontrolli interneti üle. 8. veebruaril  marssisid sajad meeleavaldajad Instanbuli tänavatele uue seaduse vastu protestima. 13. veebruaril kogunes aga Türgi pealinna Ankarasse taas kord valitsusevastane meeleavaldus, kui ligi 3000 inimest protestisid uue seaduse vastu, mis vabastab vangist mitmed vangid, kuid ei laiene ligi viis aastat kinni peetud Ergenekoni ja Balyozi kaasuste vangidele. 22. veebruaril nägi Türgi järjekordseid meeleavaldusi, kui protestiti taaskord internetitsensuuri vastu, 25. veebruaril astuti tänavatele aga juba otse peaministri vastu.

 

Vastuoluline internetti piirav seadus võeti Türgis vastu 18. veebruaril. Seadus annab telekommunikatsioonifirmadele õiguse sulgeda veebilehekülg, kui selle sisu loetakse eraelu puutumatust rikkuvaks või ebasobivaks. Türgi internetipiirangud on tekitanud pahameelt nii Türgis kui ka väljaspool – kriitikute sõnul on tsensuuri taga püüe lämmatada eriarvamusi ja varjata tõendeid valitsuse kõrgetasemelisest korruptsioonist, mida internetilehekülgedel jagatakse. Valitsuse sõnul on uued seadused, kaasa avatud õigus sulgeda veebilehekülgi vaid mõne tunni jooksul, loodud privaatsuse ja demokraatia kaitseks.

Internetile juurdepääsu Türgis on aja jooksul üha rohkem piiratud. Tuhanded veebilehed on juba ligipääsmatud ning ainuüksi 2011. aastal suleti Türgis hinnanguliselt 110 000 veebilehte. Google’i sõnul on Türgi palved veebist andmete kustutamiseks tõusnud eelmise aasta jooksul peaaegu 1000 protsenti. Sõnavabadus on üsnagi piiratud ka keeldude ja ajakirjanike arreteerimiste kaudu ning väidetava poliitikutepoolse surve tõttu. Ajakirjanikke kaitsva komitee sõnul on Türgi maailma juhtiv ajakirjanike arreteerija. 22. veebruaril Taksimi väljakule kogunenud sadadele meeleavaldajatele vastas Türgi märulipolitsei taaskord pipragaasi ja veekahuritega. Tegemist oli juba teise taolise meeleavaldusega sama nädala jooksul.

 

Korrumpeerunud valitsus sai löögi

Paistab, et Türgi valitsusel on põhjust internetti karta, sest hiljuti levitati veebis telefonikõnede lindistus, mis viitas Türgi peaministri Recep Tayyip Erdoğaniga seotud korruptsioonile. Lindistusel käsib Erdoğan väidetavalt oma pojal lahti saada suurtest rahasummadest detsembrikuise pistiseskandaali ajal. Peaminister Erdoğan lükkas väited tagasi, sõnades, et tegemist on täielikult fabritseeritud materjalidega, mis on toodetud Türgi valitsuse maine kahjustamise eesmärgil.

Valitsust pooldavate ajalehtede sõnul on tuhandeid valitsusametnikke, akadeemikuid, ärimehi ja ajakirjanikke pealt kuulatud illegaalselt. Salvestuste autentsust on võimatu kindlaks määrata, kuid need on Youtube’i abil kiiresti levinud ning toovad kaasa ilmselt suure löögi praegusele valitsusele.

Väidetav vestlus leidis aset eelmise aasta 17. detsembril  – päeval, kui politsei korraldas mitmeid üllatusreide, mille tulemusena arreteeriti kolme ministri ning mitme ärimehe pojad. Detsembrist alates on Erdoğan suutnud vallandada mitmed neis uurimistes osalenud isikud ning määranud ametikohtadele tuhandeid uusi politseiametnikke. Samuti on tugevdatud valitsuse kontrolli kohtusüsteemi ja prokuratuuri üle.

Salvestuste avalikustamise hetkest alates on Erdoğan läbi viinud mitmeid salajasi kohtumisi Türgi salaluureagentuuriga. Peaministri kantselei on ähvardanud kasutada seaduslikke meetmeid igaühe suhtes, kes materjale internetis levitavad. Korruptsioonikahtluse tõttu nõuab opositsioon Erdoğani tagasiastumist. 25. veebruaril leidis aset järjekordne meeleavaldus Istanbuli tänavatel, kui tänavatele tulnud mitu tuhat inimest nõudsid peaminister Erdoğani tagasiastumist seoses hiljutiste tõenditega korruptsioonist.

 

Allikad: New York Daily News, The Guardian, Revolution News, The Voice of Russia, Reuters

Foto: Scanpix

 

Toimetas Hendrik Mere