Kanadas läbis teise lugemise vastuoluline terrorismivastane seadus

25. veebruar 2015 kell 18:55



Canada-Anti-Terrorism-Act-2015Esmaspäeval läbis teise lugemise Kanada peaministri Stephen Harperi algatatud uus terrorismivastane seadus, mis kriitikute hinnangul piirab kodanike õigusi ja suurendab luureorganisatsioonide järelevalveta nuhkimist. Ühtlasi tekitab probleeme seaduses ebamääraseks jäetud “terrorismi“ definitsioon, mis võib võimaldada teisitimõtlejate ja keskkonnaaktivistide tagakiusamise tugevnemist.

 

Käesolev seadus annaks Kanada riiklikule luureagentuurile (CSIS) senisest suurema võimu terroristide plaanide tuvastamiseks ja tõkestamiseks ning internetist terroristliku propaganda eemaldamiseks. Ühtlasi vähendaks see terrorismis kahtlustatava vahistamiseks vajaminevaid tõendeid, mis sisuliselt tähendab, et julgeolekuüksused võivad hõlpsamini vahistada isikuid, kes lähevad üsna ebamääraselt sõnastatud “terrorismis kahtlustatava“ definitsiooni alla.

Kui varem võidi isik vahistada vaid siis, kui oli tõestatud, et ta plaanis kindlasti terrorirünnaku läbi viia, siis uue seadusega võib politsei vahistada inimesi, kui nad arvavad, et isik võib planeerida rünnakut (aga mitte tingimata seda sooritada). Samuti võimaldab C-51 erinevatel julgeolekuagentuuridel ja -osakondadel jagada kõigi terrorismis mittekahtlustatavate tavakodanike isiklikku informatsiooni, et tuvastada uusi julgeolekuriske ning suurendab piirivalve õigusi kodanike pagasi ja arvutite sisu läbiotsimisel. Nimelt lubab C-51 piirivalvel orderita konfiskeerida kõike, mis langeb laialt defineeritava “terroristliku propaganda“ alla, sealhulgas kirjutisi, silte, audiosalvestisi ning visuaalseid teoseid.

Toronto juuraprofessori Kent Roachi sõnul võivad piirivalvurid ilmselt piisava kahtluse puhul otsida läbi ka reisijate arvutite sisu. Terroristliku propaganda all mõeldakse materjali, mis “teadlikult propageerib või toetab üldist terrorirünnakute läbiviimist“ ning seda, kas asjakohast materjali võib käsitleda terroristliku propagandana või mitte, otsustab piirivalvur ise. Paraku on selliste otsuste langetamisega olnud ka varem probleeme. Näiteks mõisteti üks Briti raamatupoe omanik süüdi terroristlike materjalide levitamises, milleks oli DVD Malcolm X elust (hiljem tühistas selle otsuse kõrgem kohus). Ekspertide sõnul on minevikus aset leidnud juhtumid näidanud, et kui isegi kohtunikel on raske määratleda, millised materjalid on loomupäraselt liiga ohtlikud, ei tohiks anda sellist otsustusvõimu ametnikele, ilma seaduslike protsesside ning iseseisva järelevalveta.

Kanada pärismaalaste vanempealiku Terrance Nelsoni sõnul on C-51 ohtlik seadus, mis võib lubada võimudel vahistada pärismaalasi, kes rakendavad oma õigust protestida neid kahjustavate seaduste vastu. Tema sõnul võidakse neid sildistada “ökoterroristideks“ maaõiguste, loodusressursside rakendamise ning rahulepetes sätestatud õiguste nimel protestimise eest. C-51 võib luua olukorra, kus naftafirmad võivad tugeva lobitöö ning altkäemaksudega mõjutada julgeolekujõudude otsuseid keskkonnakaitsjate vahistamiseks.

 

22 prominendi avaldus nõuab luureagentuuride tegevuse suuremat läbipaistvust

22 prominentset kanadalast, nende hulgas neli endist peaministrit ja paljud ülemkohtu liikmed, on C-51 teemal avaldanud ühisavalduse, milles nad nõuavad luureagentuuridele suuremat ja läbipaistvamat järelevalvet. Avalduse kohaselt on inimõiguste ja avalikkuse kaitsmine teineteist täiendavad eesmärgid, kuid kogemused on näidanud, et riigisisese julgeoleku nimel võidakse sooritada tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Lähtudes riigisisesest julgeolekut ümbritsevast salatsemisest, võivad õiguste rikkumised toimuda märkamatult ning lahendusteta, mis viivad ebameeldivate tagajärgedeni nii üksikisikute kui ka Kanada maine suhtes.

Avaldusele allakirjutanute sõnul on luureorganisatsioonidele vaja rakendada järelevalveüksuseid, mis tegeleks rikkumiste tuvastamise ja karistamisega, mitte vaid ülevaatlike raportite koostamisega. Siiani on soovituslike luure valvekoerte rakendamisest mööda hiilitud, ebaõnnestunud on ka katsed võimendada parlamentaalset järelevalvet riigi julgeolekuagentuuride üle. Seaduseelnõu algatanud peaminister Harper on kategooriliselt tagasi lükanud idee parlamendiliikmete komiteest, mis teostaks järelevalvet luureagentuuride üle. Tema sõnul pürgib Kanada iseseisva järelevalve mudeli poole ning valitsus pole huvitatud sellest, et järelevalvet teostaks hoopis poliitikud.

 

C-51-t õigustatakse terrorismisvastase võitluse hädavajalikkusega

C-51 toetajad on põigelnud mööda ajakirjanike küsimustest eelnõu ohtlikkuse kohta teisitimõtlejate mahasurumisel ning kodanike privaatsuse ja õiguste rikkumisel. Harper ütles selle kohta, et kanadalaste vabadustele on suurimaks ohuks mitte tema seadus, vaid džihadistid, “kes tahavad meid vigastada, sest nad vihkavad meie ühiskonda ning väärtusi, mida see esindab“. Harper õigustab eelnõud kui hädavajalikku meetodit terroristidega võitlemiseks ning tema sõnul “mõistab Kanada valitsus, et ekstremistidest džihadistid on kuulutanud sõja neile, kõigile vabadele inimestele ja eriti Kanadale“. Harperi sõnul annab uus seadus politseile ja julgeolekuagentuuridele enne rünnaku toimumist ohtude peatamiseks“vajalikud tööriistad ning paindlikkuse“.

Viiekordne USA presidendikandidaat Ralph Nader süüdistas Harperit aga pelgalt hirmu ja paranoia üleskütmises ning väljendas kahetsust, et Kanada konservatiivne valitsus üritab jäljendada USA militariseerimise poliitikat. Hiljuti hoiatas ka NSA vilepuhuja Edward Snowden Kanada avalikkust “hirmu ja paanika“ ajal sündinud hädaabina mõeldud seaduste eest. Snowden ütles C-51-le viidates, et inimesed peaksid olema äärmiselt ettevaatlikud, kui nad näevad, et nende valitsused püüavad oma riikides üles seada uut salapolitseid. The Intercepti loonud ajakirjanik Glenn Greenwald hoiatas, et sellise hirmu üleskütmine on väga ohtlik, kuid väga tõhus, veenmaks inimesi alluma asjadele, millega nad tavaolukorras ei nõustuks.

 

Allikad: CBC News, The Globe and Mail, Toronto Sun, Huffington Post 1, 2, National Post

Pilt: downtrend.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.