52,6 miljardit: USA luureagentuuride 2013. aasta “must eelarve“

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. september 2013 kell 18:29



usa2Väljaanne The Wahington Post (WP) avaldas 29. augustil info USA luureagentuuride “musta eelarve“ 2013 fiskaalaastaks, mis on lekitatud vilepuhuja Edward Snowdeni poolt. Kuigi USA valitsus avaldab igal aastal üldised kulutused luuretegevusele, ei ole selles kunagi täpsemalt lahti seletatud, kuidas seda raha kasutatakse. „Musta eelarve“ maht on 52,6 miljardit dollarit ja seda täpsemalt kirjeldav 178-leheküljeline dokument annab detailse ülevaate 16 luureagentuuri edust, läbikukkumistest ning eesmärkidest.

 

WP ei ole siiski avaldanud kõiki detaile, kuna riikliku luureameti direktor James R. Clapper on avaldanud muret, et sellise info avalikustamine võib “pakkuda välismaistele luureteenistustele infot selle kohta, millised on meie peamised riiklikud prioriteedid, võimalused, allikad ja meetodid, mis võimaldavad meil hankida infot ja ohtudele vastu seista“.

 

Kõige olulisemad punktid selles dokumendis on järgmised

* CIA kulutused on kõige suuremad, ulatudes 14,7 miljardi dollarini, mis on oluliselt suurem, kui seni arvati, ning ületab 50% võrra pealtkuulamisi korraldava NSA (National Security Agency) kulutusi, mida peeti seni luurekogukonna hiiglaseks.

* CIA ja NSA on alustanud agressiivset välismaistesse arvutisüsteemidesse häkkimist, et varastada infot ja saboteerida vaenlaste süsteeme, nimetades seda „ründavateks küberoperatsioonideks“.

* Juba enne Snowdeni infolekitamist oli USA luureagentuuride kogukonnal mure salastatud materjalile ligipääsu omavate inimeste pärast. Neil oli plaanis üle vaadata 4000 inimese ligipääsuload.

* USA luuretöötajatel on huvi nii sõprade kui ka vaenlaste vastu. Pakistani kirjeldatakse “allumatu sihtmärgina“ ning vastuluure operatsioonid on strateegiliselt keskendunud Hiina, Venemaa, Iraani, Kuuba ja Iisraeli vastu. Viimane on küll USA liitlane, kuid nad on varasemalt viinud läbi luureoperatsioone USA vastu.

* Sõnades, tegudes ja dollarites on luureagentuuride töö keskmeks terrorism kui suurim oht riiklikule turvalisusele. Iga neljas luuretöötaja on hõivatud terrorismivastaste operatsioonidega ning kogu luureprogrammi kulutustest läheb sellesse valdkonda kolmandik.

* Iraani, Hiina ja Venemaa valitsustesse on keeruline sisse pääseda, kuid Põhja-Korea on kõige läbipaistmatum.

See dokument kirjeldab luureagentuuride kogumit, mis jälitab miljoneid järelevalveobjekte ning viib läbi operatsioone, mis hõlmavad sadu surmavaid rünnakuid. Nad on organiseerunud viie prioriteedi ümber: terrorismivastane võitlus, tuumarelvade ja teiste ebatavaliste relvade leviku piiramine, USA juhtide hoiatamine mujal maailmas toimuvate kriitiliste sündmuste osas, kaitse välismaise luuretegevuse vastu ning küberoperatsioonide läbiviimine. Eeldatakse, et kuni 2017. aastani selle eelarve praegust taset oluliselt ei kärbita.

 

Luureimpeerium

See kokkuvõte annab detailse ülevaate selle kohta, kuidas USA luurekogukond on ümber korraldatud pärast 2001. aasta rünnakuid. Sellest ajast saadik on USA kulutanud üle 500 miljardi dollari luuretegevuse peale ning ametnike sõnul on see ära hoidnud järjekordse katastroofilise terrorirünnaku. Tulemuseks on selliste vahendite ja haardega luureimpeerium, millele ei ole vastast ning mille ülalpidamiseks kulub sama palju või isegi rohkem kui külma sõja ajal. Loodetakse, et selle eelarve detailide ilmsikstulek võimaldab avalikku arutelu luurekulutuste kohta. Eriti võttes arvesse seda, et luureagentuuride töö mõjutab olulisel määral ka tavakodanike ja maksumaksjate igapäevaelu.

Siiani ei ole USA luureprogrammide kohta sellist detailset infot olnud võimalik kätte saada. Isegi üldkulutuste kogusummat oli raske teada saada ning see on avalikkusele kättesaadav olnud alates 2007. aastast. Ainuke tõsiseltvõetav võrdlusmaterjal pärineb 1994. aastast, kui kongressi alamkomitee avaldas tahtmatult riikliku luureprogrammi osalised kulutused. Sel ajal oli CIA osa kõigest 4,8 miljardit dollarit eelarvest, mille koguväärtus oli 43,4 miljardit. NSA ja NRA (National Reconnaissance Office – opereerib satelliite) kulutused moodustasid pärast külma sõja lõppu üldisest luure-eelarvest oluliselt suurema osa, kuid nüüd on CIA neist mööda läinud.

 

CIA domineeriv positsioon

CIA domineeriv positsioon on tõenäoliselt kõige suuremaks jahmatuseks – see on tähelepanuväärne tuhast tõusmine agentuuri jaoks, mis näis kaotavat võimu ja prestiiži peale seda, kui võeti omaks vead luuretegevuses, mis viisid 2001 rünnakuteni ja 2003 Iraagi ründamiseni. CIA ressursside suurendamine rahastas salajaste vanglate pidamist, vastuolulisi läbikuulamisi, droonide kasutuselevõttu ja terrorismivastase keskuse tohutut laiendamist. Sisuliselt muudeti luureagentuur paramilitaarseks jõuks.

CIA on kulutanud miljardeid dollareid uute töötajate väljakoolitamiseks, suurendades enda alluvate arvu kümne aastaga umbes 17 000 pealt 21 575-ni. Relvastatud droonide armee kulukuse kohta ei ole eraldi sissekannet, kuid sissekanne “salajased tegevusprogrammid“ viitab agentuuri paramilitaarsele rollile ning selle kulukuseks on määratud üle 2,6 miljardi dollari, mis kataks droonioperatsioone Pakistanis ja Jeemenis, makseid sõjaväelistele organisatsioonidele Afganistanis ja Aafrikas ning katseid saboteerida Iraani tuumaprogrammi. “Must eelarve“ heidab esimest korda valgust sellele, mis Afganistani ja Iraagi sõda USA luurele maksma läheb.

 

Kriitilised augud

Hoolimata tohututest väljaminekutest näitab see eelarve kätte ka mõningad püsivad ja kriitilised puudused. Dokumendis püüavad erinevad luureagentuurid hinnata oma püüdlusi ning paljudel juhtudel peavad nad nentima, et suudavad vastata kõigest murdosale küsimustele. 2011. aastal oli 50 peamisest terrorismivastase tegevuse prioriteedist tervelt 38 punkti puhul saavutatud kõigest “tagasihoidlikku edu“. Sealhulgas mainiti Hezbollah’ liikumise tegevust, Pakistani tuumakomponentide turvalisust, Hiina uue põlvkonna hävituslennuki võimalusi ning seda, kuidas Vene valitsusejuhid võiksid reageerida “potentsiaalselt destabiliseerivatele sündmustele Moskvas“. Samuti on bioloogiliste ja keemiliste relvade kohta esitatud küsimuste osas edu olnud väga tagasihoidlik.

Luurekogukond näib olevat eriliselt ära ehmunud “kodumaiste“ terroristide potentsiaali tõttu. Riiklik vastuluure keskus on kogunud hulga analüütikuid erinevatest agentuuridest, et püüda identifitseerida märke, mis aitaks korravalvuritel mõista, kuidas religioosne ekstremism võib viia vägivallale.

 

Kõrgtehnoloogiline seire

Selle dokumendi põhjal on selge, et USA luureagentuuride pikaajaline sõltumine tehnoloogiast ei muutu – kui, siis ainult intensiivistub. Põhja-Korea kohta kirjutatud lõik viitab sellele, et USA jälgib tehnoloogia abil igasugust liikumist, mis võib vihjata tuumarelva katsetustele. Seismilist aktiivsust, fotosid, õhuproove ja infrapunakaamerate pilte kogutakse ööpäev ringi. Sama pinevalt jälgitakse ka Iraani. Süürias on väidetavalt pealt kuulatud krüpteerimata kommunikatsiooni kõrgemate sõjaväeliste ametnike vahel.

NSA võime monitoorida e-kirju ja telefonikõnesid on tänu Snowdeni paljastustele põhjaliku uurimise all. Amet plaanib kulutada 48,6 miljonit dollarit projektidele, mis aitavad toime tulla informatsiooni üleküllusega. Nende võimet monitoorida Al Qaeda kommunikatsioonikanaleid kirjeldatakse kui “sageli ainukest ja parimat meetodit toime tulla pealtnäha raskesti käsitletava sihtmärgiga“.

NSA plaanib riskantseid salajasi missioone selleks, et kinni püüda ka kommunikatsioone, mis ei käi globaalsete võrkude kaudu. Agentuur plaanib ka jälgimissüsteemi, mis “minimeeriks või elimineeriks vajaduse füüsilisele ligipääsule ning võimaldaks hea varjatuse operatsioonide keeruliste sihtmärkide vastu“. CIA on kasutusele võtnud biomeetrilised sensorid, mis aitavad määrata ja identifitseerida Al Qaeda liikmeid. Seda süsteemi on kasutatud ka droonide kampaanias.

 

Vastuluure

Eelarve sisaldab ka mahukat osa vastuluure programmide rahastamise kohta, mis on loodud selleks, et kaitsta välismaiste luureteenistuste eest ning samuti reetmiste eest USA enda spioonide ridades. 2012. aastaks oli planeeritud suur vastuluure initsiatiiv, kuid suur hulk selleks ette nähtud vahendeid kulus WikiLeaksi poolt avaldatud infole reageerimisele. Selleks aastaks planeeritakse fookust salajaste andmete turvalisusele ning võimalike Snoweni-laadsete vilepuhujate välistamisele.

 

Allikad: Huffington Post, Washington Post

Foto: ekraanikuva

 

Toimetas Katrin Suik